Sarg kummutab viimase õllepiisa kõrist alla ja lahkub kõrtsist. Pimedus on muutunud veel tihedamaks, tõrvikud ei valgusta enam suurt midagi. Kuuldamatul sammul hiilib ta kindluse välisseina äärde ja kiikab ülespoole. Nii... raamatukogu, viies aken vasakult... kõrgus, 30 jalga... teeb ära küll. Käratult võtab ta oma vöölt konksuga nööri ja lennutab selle lohepealise kaunistuse külge. Kinnitanud oma saabastele raudteravikud, hakkab ta vaikselt mööda seina üles ronima.
Viie minuti pärast seisab ta kuninglikus raamatukogus, mille aknaruut nüüd kahjuks rikutud on. Võtnud põuest küünla, astub Sarg ühe riiuli juurde, mis paksu riidega kaetud on. Ta tõmbab riide eest, silmisteb hekte raamatuselgi ning valib neist ühe välja: "Lugu aegade algusest ja lõpust. Kuidas ma surin ja tagasi tulin." F. Einstein.