Postitas dreampiller 3:55 11. Mär 2004
Pikkamisi kuid kindlalt liigub vanamees tornitipu poole. Aina üles ning üles, aina edasi ning edasi, ise endamisi pobisedes ja tasakesi kirudes. Sõnadest on lootusetu aru saada, kuna sammude kaja summutab enamuse arusaamatuist sosinaist.
Tegelikult ei olegi kõige tähtsam just arusaamine. Kõige tähtsam on tahtmine - tahtmine midagi muuta, tahtmine midagi muuta ja luua. See on kõige võti. Kõik see, mida ma praegu oskan, kõik see on pika aja jooksul õpitud ning järele proovitud. Sinul nii palju aega ei ole. Sa pead palju pingutama ja eksimiseks või uuesti proovimiseks palju aega ei ole. Tahmine... jah...tahtmine, see on võti.
Vanamees kihistab naerda.
Sa ei kujuta ettegi, mis mul sinu jaoks varuks on. Sa ei oska aimatagi, mida ma sinuga veel plaanin. Tule aga tule. Enam ei ole palju maad. Oleme peaaegu kohal. Peaaegu tipus... õige pisut veel...
n_n