RPG: Jant Galdrumi Kividega

[Thoren]

Adrin astub valvurite juurde ning lausub rahulikult

Vabandan oma kaaslast, kuid oleks tõesti tore kui saaksite meid isand Untiki juurde viia....vähemasti mind

Adrin vaatab korraks muigega teiste poole ning siis pöörab pea valvurite poole oodates vastust

[Starfild]

Kes olen mina??!!! Sa, mees, püüa eluga rohkem kursis olla! Mina olen Daro, hetkel isand Untiki otsene käsutäitja ja kui ta saab teada, et sa meid asjata kinni pidasid, siis hakka parem kohe pillimängu või zhongleerimist õppima, sest vallandatud lossivalvuritel pole mitte kerge karjääri teha! Seega laske meid nüüd sisseja ülbitsege kellegi teisega... näiteks selle metsavanaga seal... Daro vahutab vihast - miski ei lähe nii nagu vaja. Noorematel puudub igasugune respekt endast vanemate vastu, iga valvurinäss arvab, et ta võib vastukobiseda... küsimustele ei vastata ja lõppeks on jões ujumisest ka väike palavik tekkinud,miskogu seda asja vaid võimendab... uhhh...grrrr...

[argkunn]

Ei lähe sa kuhugi üksinda. Me tuleme kõik. Meid on selle töö jaoks võetud ja seda ma ka teeme, või ei? Ütleb Kagain kõigile. Ta vaatab natuke kahtlustavalt ringi ja küsib siis valvuritelt: Kus on isand Untik? Kui te ei saa oma postilt lahkuda, öelga vähemalt kus ta on, siis otsime ta ise üles.

[Payl]

Vanemast valvurist justkui õhkaks rahu: "Otsene käsutäitja või mitte, kui sa KOHE (see häälekõrgendus ehmatab kõiki) maha ei rahune olen ma sunnitud su välja viskama. Said aru?"

Noorem on varem seina najal seisnud hellebardi kätte võtnud.

[dreampiller]

"No noh. Kas nüüd hakkame kaklema? Olen kindel, et sellest meile küll kasu ei tule. Ei teile ega meile, kes me vaid Isand Untiku manu otsime. Pange nüüd palun oma mõõgad tuppe ja rahunege pisut, me ei otsi tüli ning ma vabandan, kui teile selline mulje jääb," sõnab Kerlin valvuritele. Kui te oleksite nii kena ja näitaksite meile kätte suuna või kutsuksite kellegi meile teed näitama, oleksime väga tänulikud.

[Starfild]

Kuna ülejäänud seltskond ei tundu eriti aktsioonis olevat, siis teeb Daro võimatut.... ja püüab maha rahuneda. Ei ole juttugi vabandamisest või muust sellisest. Ta vaid tõmbub tagasi ja on vait. Või nph, mis nüüd vait.. toriseb omaette edasi... teisteni kostavad vaid mõned üksikud sõnad vastuhakkama.... ... mets.... könnid... grr... mrrphphmm... Siiski on tema olemusest näha, et seda korda jääb temapoolest kalklus ära...

[Payl]

"No näed" naeratab valvur Kerlinile: "palju parem. Vilem, juhata härrased saali."

Noorem valvur toetab oma hellebardi kõndimiseks õlale ja käele ning avab ukse. "Siiapoole, härrased."
Ta astub paar sammu üle läve ning viipab seltskonna enesega kaasa.

[terep12]

Fandango ütleb Darole: Rahune, ega me siia kaklema ei tulnud.

[Payl]

OOG:

Jätkame siis.

Mina kui passiivse (või midaiganes) stiiliga mängujuht ootan nüüd et te ise nooremale valvurile järele läheksite.

Muu juraga postitused üitan nüüd ära kustutada.

[Starfild]

Daro, pärast mõningast arutelu sisemiste deemonite ja muide asjadega (terve mõistus, südametunnistus jne) järgneb valvureile. Aga minnes jääb mulje, et ta mitte ei lähe valvurite järgi vaid kõnnib moel nagu ta oleks NAGUNII sealt läbi läinud, aga kui valvuritel sama tee, siis miks kakelda....

Noh..tulete ka või ei tule üldse? Ega meil aega raisata pole! Vutt-vutt kõik ruttu Untiki juurde pöördub Daro sõbralikult kaaslaste poole, nagu hetk tagasi olnud "seisu" poleks toimunudki. Torm on hetkeks eemaldunud ja taas särab päike... kuid hetkekski ei või unustada, et Daro puhul on "torm" kerge tagasi pöörduma....

[dreampiller]

[argkunn]

Kagain astub teistele järele, ise ikka veel natike podisemas, aga see on tal tavaline nähtus ja see läheb üle. Ta vudib Kerlini kõrvale ja küsib: Mis sa tast arvad? ma mõtlen sellest mehest mis ta nimi ka oli.. usud teda?

[Payl]

Valvuri järel sammudes ja isekeskis juttu ajades jõuavad noored läbi suure ja lossi kohta ebapraktiliselt avara koridor-trepikoja suurde hubasesse saali. Tegelikult on ta rohkem hubane kui suur aga mulje mis temast jääb ei ole selle tõttu halvem.
Toa kiviseid seinu katavad erinevad maalid, kaardid ja loomade täistopitud pead.
Keset saali on suur mantelkamin kus parajad rusikajämedused palginotid praksuvad.
Puitlaudadest põrandat katavad enamuses kaunid kaugemaised vaibad mille keerukad tikandid moorlasi ja muid imeasju kujutavad.
Toa seinu ääristavad uksed ja nende vahel raamaturiiulid ning lauakesed nipsasjadega.
Kamina ees on neli suurt musta nahaga tugitooli. Ühest nendest on parasjagu püsti tõusmas Isand Untik.
Ta on riietatud musta. Mustad on tema püksid, must on tema vest ja must on tema kuub.

"Tagasi? Väga hea. Mis te teada saite? Oh, vabandage mind, tohin ma teile midagi pakkuda? Hommikusööki? Juua?"

[Starfild]

Jah! oleks meeldiv, kui tüli ei tee. Tahak syhte kuuma jooki, sai varane suplus tehtud, ja siis mõned leivakäärud vorstinahamoosiga palun. Teada saime mitte eriti palju. kindalsti saate Teie meid veel aidata... Kelle käes raamat on? Daro pöördub kaaslaste poole

[dreampiller]

"Adrini." sõnab Kerlin hajameelselt ja huviga ringi vaadates. Tema pilk langeb Isand Untikile ja vaid üks mõte kukub kolksatades oma kohale: Mitte just eriti rikka fantaasiaga mees. Ta läheb pika sammuga otse Isanda ette, kuna ei tea midagi ei kommetest ega etiketist - metsanõid noid ei õpeta.
"Untik? Mina olen Kerlin," sõnab ta elavalt viimase kätt raputades. "Me tõime teile selle raamatu, mille me veskitiigist leidsime ja selles võite te küll teisi tänada, kuna mina ütlesin kohe alguses, et me peaksime selle ennem läbi lugema, kuid nemad ei lasknud ja kõik kartsid ja oli hirmus paanika ja nägelemine, kuid kuna me viimaks siin oleme, võite vaid arvata, kes võitis. Kena koht muuseas. Kas me süüa ikka saame? Või vahest võetakse meid jahile kaasa või lihtsalt ratsutama? Saate aru ma pole kunagi hobust isegi mitte KATSUNUD ja mulle kangesti meeldiks, kui te meile selle pisikese võimaluse annaksite. Samas ma näen teie näost juba ära, et te ei anna ja seega on minu edasine jutt suht mõttetu." Kerlin jääb vait, keerab kannalt ringi ja vajub lösakile ühte tugitooli, ise ikka veel huviga ruumis ringi vaadates. Seejärel ta tõuseb, mõõdab pikkade sammudega üle ruumi ja jääb topiseid uurima. "Adrin. Äkki sa annad sellele mehel tema raamatu," Sõnab ta üle õla vaadates. "Samas ma ei süüdistaks sind, kui sa ei annaks ja me selle abil näiteks ühe metsseaprae välja pressiks. Jah, see mulle meeldiks."