RPG: Jant Galdrumi Kividega

[Payl]

Esialgne info:

--------------------------------------------------------------------------------

Uks lükatakse praokile, selle vahelt võib piilumas näha kahte suurt silma. Teile tundub et nad pilguvad hetkeks. Järgmisel hetkel on uks jälle kinni ning Teieni kostub kuidas keegi koridoris sahmerdab.
Ning siis see juhtub. Sisse astub Payl kogu omas hiilguses. Tegelikult koosneb see hiilgus vaid määrdunud pulloverist mida ta aastaid kandnud on, aga hiilgus on ta sellegi poolest.
Ronides oma vanaisa suure eebenipuust (või siis lihtsalt tammest, eeben kõlab müstilisemalt) kirjutuslaua otsa köhib ta kurgu puhtaks ja alustab:

Niisis:
Kõikse esialgsem info:
Võtan kuus (6) kangelastegelast. Kes neid mängida soovivad saadavad privaatsõnumi.
Kuid rolli mängimast ei keela ma kedagi, alati saab mängida mittekangelastegelasi. (Surra ütles "npc" nende kohta aga tegelikult oleks siis ju neil kah mängija taga)
Ka mittekangelastegelast mängida soovivatel paluksin privaatsõnumi saata.


Inimeste mängu võtmisel arvestan seda muljet mis nad läbi foorumi(rpg) jätnud on ja seda kes esimesena jõuab.

Vabad on veel kaks kangelastegelase kohta.
Mängu võtmisel soovin saada tegelase taustalugu ja iseloomustust.

Kes mängu tahab saada võtab minuga privas ühendust.

[Payl]

Veel inffi:
Võtan (kui keegi soovib) või isegi Palun endale abi gm i (või ka mitut).
Nad võiksid aidata peamiselt ideede genereerimisel kui nad ise ei mängi.
Kuid ka muud abi kui seda peaks vaja minema, ma lihtsalt ei oska midagi rohkemat välja mõelda hetkel.

Üks asi oli veel aga ma olen seda viie minuti jooksul kolm korda ära unustanud, küllap see kah tuleb.

Veel inffi:
Tegelased on üles kasvanud Galdrumi külas.
Galdrum on keskmist mõõtu suur küla mida juba pikemat aega Ostheri valitsejapere valitsenud on. Ostherid on õiglased ja helded ning on sellega ära teeninud oma alamate aususe ja rahulolu. Hetkel on troonil Untik Osther, veerandsajandi vanune noormees.
Kuid nüüd on midagi valesti...


Inf:
Keskajal toimub tegevus.

[Payl]

Inf:

Hetkel läbirääkimised:

Starflid: kangelastegelase koht
Priist: npc

Lööge kampa!

Lisa:
Argkunn: on kangelastegelane.
Thoren: on kangelastegelane.
Dreampiller: on kangelastegelane.
Shadow: abi.

[Payl]

Galdrumi küla on alati olnud vaikne ja rahulik paik. Linnud on alati täpselt sama moodi laulnud ja talve tulles ära lennanud nagu nad siiani teeevad. Küla lähedased karjamaad on alati olnud ilusad rohelised, üle puistatud lehmadest ja lammastest puutumata jäänud kollastest ja sinistest lillekestest. Eemalt, Galdrumi oru servalt, on väga ilus ja idülliline vaade oru põhja külale ja lehmadele-lammastele mis selle ümbruse karjamaadel laisalt mahlast rohtu söövad.
Küla ümbritsevad paksud, töntsaka välimusega, maakivist müürid mis täiesti mittevajalikud ja ebasobivad tunduksid kui nad nii ilusti väänkasvudega üle kasvanud ei oleks, vedelevad loiu rõngana küla majade ümber. Kunagi ammu sai see ehitatud, siis kui Ostherite pere veel teiste lähikonna peredega feodaalsõdu pidas.
Väike jõeke voolab oru vastasservast alla ja kaob kuskil küla keskpaigas maa sügavusse. Sellest on külaelanikud pingsa kaevamisega kunagi ammu vallikraavi rajanud, küll mitte eriti mastaapse, vast nii paar-kümme meetrit laiuselt. See kraav ümbritseb vana ja müüridest veel rohkem kasvudesse kasvanud lossi kus kohalik valitsejapere elab. Müüride ja lossi vahele on laiali pillatud elanike kivist ja puust, enamasti punase savikividest katustega majad kus umbes kakssada hinge elab ja oma igapäevaseid toimetusi ajab.
Päike hakkab just loojuma ja küla lapsed-noorikud asuvad karja ööseks küla müüride vahel asuvale karjamaale ajama.
Kui kogu kari ööseks turvallise kohta on aetud valgustavad viimased punakad päikesekiired vaid oru idaserva ülemisi servu.
Lõbus seltskond suundub karjavärava poole kus neile üks tuttav must kuju vastu tuleb. See on Björn, Isand Untiki parem käsi. Või rusikas, nagu inimesed naljatleda armastavad, saja aastane turske päkapikk. Kuid midagi on lahti, tavaliselt ta siin, karjamaa kandis, eriti ei käi, tal on lossigi juures palju toimetamist.
"Lapsed" kõnetab ta noorikuid: "Isand Untik palub teil homme peale karja välja viimist enda juurde ilmuda." Ta näikse mures olevat sest rohkem ei ütle see jutukas päkapikk midagi, pöörab ringi ja suundub talle omasel kiirel lonkimisel tagasi lossi poole.
Noorikud lähevad oma kodudesee, midagi südames kripeldamas...

[Thoren]

Koju jõudes istub Adrin lõunalaua taha(kus muide istuvad tema ema, ise ja ka vanem vend). Ema noomib "Jälle jäid sa hiljaks, kus sa jõlgud et sa ei suuda õigeks ajaks sööma tulla?" ja viskab Adrinile pahase pilgu Ma käisin metsas treenimas, pealegi, ma kuulsin karjustelt, et Björn oli teatanud neile lord Untiki kutsest homme minna tema jutule lossi, ta olevat olnud kuidagi väga tusane või kurb vms. igatahes pole päris kõik korras siin enam, ning ma kavatsen ka minna sinna lossi, ei taha siiski millegistki maha jääda. kõik söövad vaikselt kuni Adrin-i isa(kes on ryytel lord Untiki juures) "Mine jah, kes teab, ehk läheb sind isegi vaja, see oleks sulle kasulik, muidu kolad siin niisama ringi, oleks sust lõpuks kasu kah"
Lõpuks kui kõik söönud läheb Adrin oma voodi juurde(suur avatud maja ehk siis tema voodikoht avaneb suure toa poole(nagu kõik voodikohad) kus keskel lõõmab suur avatud kamin) seal on kõik tema asjad(riided, mõõgad, pistodad) ja mis kõige tähtsam talle, seal magab tema väike draakon, Maegera, keda ta on pojast peale kasvatanud, kuigi Maegera on täpselt nii suur et ta saaks istuda Adrin-i õlal, ja ega lähiajal ta suurt kasvagi(teada ju draakonite pikk eluiga ja nende aeglane kasv). Adrin silitab õrnalt teda ja siis heidab oma lavatsile magama ootuses järgmist päeva mil ta saaks lossi minna, yle nii pika aja pole ta seal käinud, viimati alles siis kui isa ryytliks pyhitseti. Adrini tume-rohelised silmad vaikselt sulguvad ja ta vajub sygavasse unne......

[Starfild]

Hallipäine, keskealine mees, keda külarahvas Darona tunneb (ja see on ka enam-vähem kõik, mida nad üldse teavad) istub oma küla kirdeservas asuva maja seinaääres ja nokitseb ühte käia parandada. Kuigi ta eriti kellegagi ei suhtle, on ta osavate kätega ja külarahvas toob tihti erinevaid majapidamisriistu talle parandada, mida kiirel ajal endal aega teha pole. Tegemist naturaalmajandusega ja enamjaolt tasutakse mingi söögikraamiga. Töötegemise ajal jälgib ta vanast harjumusest ümbruskonda. Mööda jalutab kamp lapsi, kes elavalt arutlevad selle üle, miks küll neid lossis näha tahetakse ja miks päkapikk nii mures tundus olevat. Lapsed oma süütuses ei oska muidugi midagi karta ja neile on see lihtsalt põnev vaheldus. Daro aga muutb murelikuks. see 10 aastat, mis tema Galdrumis elanud on, ei ole isandal lastega midagi pistmist olnud. Kuid nagu tal kombeks, ta vaikib ja ei hakka midagi uurima. Küll selgub ja mis iganes probleemiga tegu poleks, saab see lahendatud... siiski jääb ta korraks mõttesse nagu oleks ta kuskil kaugel eemal... mõõgakäsi tõmbub rusikasse.. Daro ärkab oma mõtsiklustest ja nokitseb edasi...

[dreampiller]

Kerlin oli loomult rahulik, tagasihoidlik poiss. Rääkis vähe, naeris vähe. Sageli oli just tema kõigi teiste laste narrimisobjektiks ja mustaks lambaks, keda patuoinaks tembeldati. Põhjuseks võis olle nii tema kiitsakas kasv, see, et ta küürus käis või see, et tema ema oli ta imikust peast hüljanud ja metsa visanud. Õnneks leidis Kerlini küla ravitseja, kes ta üles kasvatas, talle riided, toidu ja elu andis. Kes, ema oli, seda ei tea keegi (väidetavalt vähemalt).
Nõid oli sõbralik ja hoolitsev ning oma elu kohta tema majas polnud Kerlinil küll mitte midagi öelda. Olgugi, et seal haises mõnikord ning öösiti kostus imelikke hääli, oli see tore ning Kerlin polekski tahtnud siit lahkuda.
Tema hele pea oli terav ning lõikas kui habemenuga. Enamus kõigest, mida ravitseja talle rääkis, oli Kerlinil peas, kuid asinult peas. Teiste lastega olles ei teinud Kerlin kunagi midagi kahtlast. Keegi, isegi Kerlin ise mitte, ei aimanud, milline jõud tänu ravisejale Kerlini see ärganud oli...
Sel õhtul tuli Kerlin, nagu alati, enne päikeseloojangut tarre, pesi end, sõi ja keeras magama. Ravitseja oli talle soovitanud kindla peale tuleval päeval lossi minna, kuna tema on ka vana juba ja vahest saab poiss mõne tööotsagi.

[Payl]

Galdrumi kohale saabub sulnis kevadhommik. Linnud laulavad oma varahommikusi hääleharjutusi, ka lehmad ja lambad on koos ülejäänud külaga üles ärkamas. Kuldsed päikesekiired valgustavad oru läänekülge ja ka selle põhja jõuavad esimesed valgusepiisad.
Miski südames kripeldades suundub kamp nooremat sorti tegelasi vaikselt lossivärava poole. Juureks jutuajamiseks ei ole tuju kellegil.
Jõudes lossi müüride vahele jääb kamp seisma, Björn on neile vastu tulnud: "Kõik kel vanust alla viieteiskümne ja julgust vähe võivad koju minna"
Mõned lahkuvad.
Björn juhatab ülejäänud kamba lossi peauksest sisse, suurde kaminasaali.
Seal ootab neid musta ürpi riietatud Isand Untik.
"Noored," alustab ta: "Ma ei ole teid siia kutsunud ilma asjata. Midagi väga tähtsat vajab teostamist ja seda suudavad teist teha vaid kõige vapramad, nutikamad ja tugevamad. Nagu te kõik teate on sepa uksepiida sisse ettekuulutus raiutud. "Kui põrguvärav avatud saab kogunevad kuradi munad imeväel ja kurjuse armee saab relvastatud" Oleme halvasti talitanud pidades seda lihtsalt kellegi hulluseks, ma kardan et see "põrguvärav" millest seal juttu on nüüd leitud. Ma manitsen teid ohutusele. Ärge rääkige sellest mida te praegu kuulete mitte kellelegi, ka need kel selle asjaga tegelema ei hakka.
Kuid asugem asja kallale, ma tutvustan teile millega tegu."

Untik juhatab kamba kaminasaalist läbi, lossi keldritrepi juurde ja suundub sealt alla, veinikeldrisse.
Seal on üks riiul kõrvale nihutatud, avaldades madala ja kitsa käigu kust ainult käpuli roomates läbi mahub. Isand laskub põlvili ja poeb sisse, kamp talle argamisi järgnemas.
Käik avaneb kümnekonna meetri pärast pisikesse väga tolmusesse kambrisse milles ainult üks tähelepanu vääriv asi on. Kõrge mustast metallist uks mille lävesid väga hoolikalt tehtud metallnikerdused katavad. Uks on samuti kaetud mitmesuguste graveeringute ja nikerdustega mis kujutavad tundmatuid sümoleid ja kuratlikku nägu ukse keskel. Nikerdused kujutavad pisikesi lohesid ja kuradeid mis hoiavad kolmeteistkümmet pea ühe suurusega orva. Üks orv on uksepiida kohal, kummagi läve peal on kuus.
Ja nii vasakul kui paremal on kahes alumises orvas must kahe rusika suurune muna kujuline kivi.
"Need kivid tuleb iga hinna eest kokku koguda sest mulle hakkab üha enam tunduma et see kirjutis seal sepa ukse juures ei ole teps mitte mingi hullumeelsuse tulemus. On arvata et selle ukse taga ka tõesti midagi kurja peitub ja ma loodan et see sealt kunagi välja ei satu.

Nüüd on viimane hetk pöörduda tagasi nendel kelle südamed seda asja ei kannata"

Mõned lahkuvad, mõned jäävad.

[Starfild]

[argkunn]

[Starfild]

[argkunn]

Kagain jõudes veinikeldrisse näeb seal juba üht poissi(noh mis poissi, noormeest ikka) ootamas. ta jääb siis ka sinna ootama ning ütleb ootavale noormehel: tere, tahad ka teada mis toimub?
äkki peab sinna alla roomama. ta osutab näpuga käigule.

[Starfild]

Daro, ikkagi üle neljakümne ja mitte eriti NOORmees, kehitab õlgu. Peaks vist jah.. Ega sa Björni ei näind? Et ma ei küsind temalt, mis üldse toimub. Sain aru, et lossis toimub mingi värk ja mul viskas see pidev kodus istumine üle. Tulin lihtsalt siia, teadmata, mis värk on. Kutsuti vist ainult noori. Loll lugu kah, kui sisse lähen ja seal hoopis mingit lõbusat lauamängu mängitakse... Et äkki kiikad sisse ja annad mulle märku, kas asi tõsine...

[argkunn]

OOG: vanbanda seda vanuse asja

"Ma kohtasin teda, ta juhats mu siia alla" vastas Kagain " Arvan et peama sinna alla minema aga ma olen ka nõus tegema seda mida sa palusi, oota korra" Kagain piilus käiku ja kui nägi et seal ei mängita lauamäne, viipas Darole et ta ka tuleks.

[Starfild]

Egas midagi. Daro tõmmas mantlihõlmad koomale ja ronis käiku. Teisel pool väljudes läks ta kohe Isand Untiki juurde ja kutsus ta natuke kõrvale ning hakkas vaiksel häälel rääkima Austet Isand, mina olen Daro. Võibolla mäletate mind? Elan küla kirdeservas. Olen siiani omaette hoidnud kuid viimasel ajal on mul sellest istumisest villand saanud ja kuuldes, et siin on midagi toimumas, tulin siia. Loodan, et saan abiks olla ja Te mu abi vastu võtate.. Daro silmitseb ust ja käiku ja küsib Untikilt Kust Teil need asjad nüüd nii äkki välja ilmusid? Tundub, et siin ei käida just eriti tihti?