fRPG: Rebitud lehed Mr.Dobbsi päevikust.

[YnX]

Kuskil udus on (oletatavasti) triivimas üks lahmakas tükk maad, mis, lihtsalt tekkis ning sellest ajast alates see niisama lihtsalt ka on - Foghorni saar.



Oma nime on too maatükk saanud tohutu, üle 300 000 inimeselooma mahutava tööstuslinna järgi, mis saare kirdetipu vingu ja tahmakorra alla matnud. Linn, mille üle selle elanikud nii uhked on - koletu, aukartustäratav Foghorn City.
Tekstiilivabrikud, valukojad, masinatehased, klaasimeistrid, rätsepad, keemikud, mehaanikud, sadamatöölised. Vastukaaluks eelnevale, ülikool, raamatukogud, kohvikud, teatrid, kontserdisaalid ja viimaks kõike seda meeletust oma ahnete käte vahel pigistavad vabrikuomanikud, ärimehed, pankurid, poliitikud jne jne jne... see linn ei maga kunagi...

Sikutame aga end kõigest sellest melust lahti, võtame lonksu teed ja vaatame saare kaardile. Otsekui majakatulede viirud, lõikavad saart uduliinid, rahvasuus vaimuseinte nime kandvad tihedast hallist, lämmatavalt kuumast, läbitungivalt külmast elavast udust või aurust koosnevad piiriseinad, saades levinud uskumuse põhjal alguse jaheda Othieno kindluse härmatunud seintest ja lõppedes umbkaudu sadakonna miili kaugusel sünges meres. Rahvas räägib, et uduseinad pidada koosnema surnute viimsetest mõtetest, või siis lausa nende rahututest hingedest, levib ka teooria materialiseerunud painajatest, tõestust pole ükski neist leidnud.
Üsna tõsiselt võetakse millegipärast ka legendi Lord Othieno’st, kelle jäine kindlus pidada olema uduliinide alguspunktiks. Seletamatu on asjaolu, miks Teadurite koda taolise muinasjutu kaardistamisel aluseks võttis, aga samas, tuleb tõdeda, eks ole teadlased üleüldse läbi aegade veider rahvas olnud, teisest küljest ei saa välistada võimalust, et Othieno Kindlus ka tegelikkuses eksisteerib. ´

Uduliinid jaotavad kogu saare ühtede andmete kohaselt kolmeks kuid paljud teoreetikud julgevad spekuleerida, et on olemas ka neljas, lääneliin.
Saare sektsioonideks oleksid seega Foghorn, Chandria ja Blinded Hills, eraldi väärib veel mainimist ka Pendulum Island (Pendelsaar). Miks selline nimi? Too saar nimelt "pendeldab" kolmekuulise intervalliga liikudes kord lõuna poole, kord põhja poole idaliini. Miks? Selle küsimuse peale tavaliselt vahetatakse kiirelt teemat või kehitatakse õlgu.

Foghorn on toosama osa kogu saarest, jäädes põhja ning idaliini vahele, kus asetseb eelpool mainitud linngi koos paljude väikesemate asundustega, arvukate kaevanduste, karjääridega - inimestest kubisev, saastunud, haisev pesa. See on ainus osa kogu saarest, mille kohta me omame laialdaselt teavet. Maa on korralikult kaardistatud, põhjalikult uuritud, kaetud raudteede võrguga, ühesõnaga, tsiviliseeritud kui kasutada seda inimestele nii meele järele olevat terminit. Paljud teadlased muretsevad viimasel ajal, et Foghorni osa saarest hakkavat pea "tühjaks" saama maavaradest. Mida siis omadega pihta hakkavad need sajad tuhanded elanikud?
Seetõttu pandi tööstuskoja juhtide ning härrasmeeste ühenduse “Uus Valgus” rahadega, Mr. Darren Harti algatusel juba mõnda aega tagasi ettenägelikult alus Foghorni laiendamise projektile, mille eesmärk on välja selgitada kas ja kuidas oleks võimalik muid saare osi tulevikus ekspluateerida.
Selle projektiga seoses ilmuski eilses Foghorni tähtsamaid sündmusi kajastavas ajalehes “Voice of Foghorn” järgmine kuulutus:

“ Foghorni Teaduste Maja otsib teotahtelisi, vaimselt ja füüsiliselt võimekaid mehi kaasa tegema tõenäoliselt meie rahva ajaloo pöördepunktiks saaval uurimusretkel seniavastamata Chandria piirkonna aladele. Täpsema informatsiooni saamiseks või sooviavalduste esitamiseks pöörduda nädala jooksul Foghorni Linnaülikooli Kartograafide Seltsi sekretäri või Hr. Matthew Dobbsi poole aadressil Low Southbridge 4.”

Potitäis viktoriaanlikku inglismaad, näpuotsaga horrorit ja lusikatäis steampunki – kui sulle maitse meeldib, oled esimese tingimuse täitnud. Järgmiseks peaksid saatma mulle privaatselt kooskõlastamiseks oma nägemuse noorhärrast/härrast/preilist/prouast, kelle saatuse sooviksid proovile panna. Mis edasi saab, seda loeme tulevikus , Hr.Dobbsi päevikust rebitud lehtedelt.

[samwise]

[Tanel]

FLÜ kartograafia seltsi ruumidesse astub sisse kahekümnendates eluaastates noormees. Ta on korralikult riietatud, tema ülikond on värskelt triigitud ja kingad puhastatud. Ta suundub sekretäri laua juurde ja tutvustab end.

Tervist, minu nimi on Henry Wilkinson, saabusin kuulutuse asjus. Ma avaldan soovi osaleda sealnimetatud uurimisretkel. Kas te oleksite nii lahked ja selgitaksite täpsemalt retke eesmärke, osalejatele esitatavaid nõudeid ning näitaksite kuhu ma pean alla kirjutama?

.. Henry jääb ootavalt seisma..

[WildMerchant]

Oliwer Bristow asub Sammuti sisse ja pöördub sekretäri poole. Sekretär nähvab Oliwerile nagu oleks ta mingi kõnts.

Vabandage väga! Kas te ei tunne mind? Mina olen Oliwer Bristow! Ja ma te olete sama hästi kui vallandadud kui te mulle korralikult ei vasta!

Oliver vaatab vilksamini Harry poole...vaatab uuesti ja siis tutvustab ennast.

Oeh..neid sekretäre...ma saan nedest täitsa aru...töötavad päevast õhtuni! Oih vabandust! Mina olen Oliwer Bristow! Mis asjus teie siin olete?

[Tanel]

Henry naeratab kergelt ja sirutab Oliverile käe


Tervist härra Bristow, minu nimi on Henry Wilkinson ja olen siin eilses ajalehes avaldatud kuulutuse asjus. Nimelt paistab et härrastel kartograafidel on siin vaja paar julget hinge kes läheksid nende eest väikesele väljasõidule. Aga kui tohib küsida siis kas te olete siin samal põhjusel mis mina?

[YnX]

NPC-de poolse suhtumise/vestluse jm eest hoolitsen mina esialgu

Seltsi sekretär, neljakümnendates, kõhn, aukuvajunud tuimade silmadega, kergelt kõrgi hoiakuga sassis, hallide juustega härrasmees lõpetab rahulikult parasjagu käsil olnud kirjatöö, tõstab siis oma pilgu ja asudes vestitaskust haaratud taskurätiga prille puhastama, pöördub köhatades Henry poole: "Härra, palun tähendage paberilehele üles oma ees-, perekonna- ja isanimi, vanus, milline on Teie haridus, amet ja lühidalt vastus küsimusele, miks soovite kavandatavast ekspeditsioonist osa võtta, kõik tarviliku leiate sealt kirjutamislaualt", sõnab ta ning viipab lause lõpul mainitud mööblitüki suunas.

Seejärel mõõdab ametnik pika mittemidagiütleva pilguga Oliweri ja küsib: "Kuidas saan Teile abiks olla härra... Bristow?"

[WildMerchant]

Ma olen siin samal põhjusel mis ka... Oliver vaatab silmanurgast Harry't ..Härra Wilkson... Niinimelt ma lugesin ajalehest artiklit ja mõtlesin, et kuna mu elu on nagunii mõtetu ja igav ning kontoritöö...siis peaks ka vahelduseks midagi..kuidas seda öelda - füüsilist...
Ehk ma siis sooviks avaldust täita selle ekspeditsioonile
Sõnas Óliwer ja võtab pintsaku taskist sulepea.
Kuhu ma alla kirjutan?

[Tanel]

Henry sammub kiirelt laua juurde, võtab istet, krabab laualt sule ja paberi, ning kergelt kõheldes asub kirjutama

Nimi - Henry Theodore Wilkinson
Vanus - 26 aastat
Amet - Arhitektuuri üliõpilane FLÜ's
Haridus - alg, põhi ja keskharidus. 8 kuud sõjaväelist väljaõpet. 3 kursust FLÜ arhitektuuri erialal.
Põhjus - Leian et kavandatav ekspeditsioon on ideaalne võimalus panna end ja oma teadmisi proovile, arendada ennast mitmekülgselt ja olla kasulik ühiskonnale. Samuti tunnen et oma oskuste ja iseloomu tõttu olen sobiv vastava ekspeditsiooni liikmeks.

Olles kiiresti oma andmed paberile kirjutanud tõuseb Henry kiirelt püsti (sealjuures peaaegu tooli ümber ajades) ning paneb paberi hoogsa liigutusega sekretäri lauale. Ta lükkab selja sirgu, kohendab oma ülikonda ja küsib

Niisiis....

.. ta kohmetub hetkeks..

... Härra .. ee.. millal võin ma teie vastust oodata?

[YnX]

Sekretärihärra tundub end hetkeks unustavat, eksides momendiks prillide puhastuse täppisteaduse keerdkäigulisse maailma, hajameelselt seejuures Oliweri küsimusele vastates: "Talitage...hm...samuti kui seda härra Wilkinson teeb... et... mm... kui kirjalaud vaban... näete, ta juba lõpetaski".

Henry poolt lauale asetatud paberi sisusse süvenemata, võtab ta lehe, murrab kokku ning lükkab enda selja taga asuvas arvukate lahtritega, nimesiltidega märgistatud riiulis avausse, mille all ilutseb kuldne, Mr.Dobbs'i nime kandev plaadike, ja lausub seejärel, ümber pöörates: "Auväärne härra Dobbs kohtub teiega käimasoleva nädala lõpul siinsamas, olge kohal pühapäeval kell 12, tema vastab siis kõikidele teie küsimustele"

Seda öelnud, istub ta oma toolile tagasi, asetab ülima rahuloluga prillid ninale ja jääb tardunud muigega Henryle otsa vaadates sinna liikumatult istuma.

[Tanel]

Kõrvalvaatajale võiks jääda mulje nagu Henry silmad läheks hirmu täis tolle igava ja halli sekretäri ükskõikse muigava pilgu peale, nagu tunduks Henryle et ta on end millessegi suurde ja kahtlasesse seganud millest tal enam pääsu pole.



Kuid too kõrvalvaataja peaks seda kindlasti vaid meelepetteks sest Henry omandab hetkega rahuliku ilme, ta tänab viisakalt sekretäri, soovib edu Härra Bristowile ja lahkub ruumist tõtlikul sammul.

Uksest väljunud suundub ta panga poole, kindla plaaniga võtta välja oma viimased säästud ja osta endale revolver,

suur revolver ja ohtralt laskemoona,

vähemalt nii ta loodab...

õppimine ja kool võivad praegu oodata.

[WildMerchant]

Oliwer läheb laua juurde,istub maha ja kirjutab lehele:


Nimi - Oliwer Bristow Junior
Vanus - 27
Amet - Advokaat - erafirmas "Bristow & Co"
Haridus - alg, põhi, kesk, kõrg
Põhjus - Ma pean tegema suure pöörde oma elus,või muidu võib asi minna enesetapuni! See on suurepärane võimalus midagi suurt teha, et inimesed mitte ei teaks mind kui "ihnuskoi" Bristowd vaid...nagu seiklejatvõi muud sellist

Lõpetanud kirjutamise vaatab Oliwer veel korra kõik üle ja parandab paar viga. Tõuseb püsti ja asetab paberi lauale jasõnab midagi segretärile...kuid nii, et sellest ei oleks saand aru ka väga hea kuulmisega inimene.

Kui Oliwer oma koju jõuab palub ta panna oma majateenijal valmis tema "põhi" varustus (Binokkel, 6-e lasuline revolver, puss nuga ja pakk salfrätikuid)

Oliwer läheb oma kabinetti ja istub närviliselt maha...(Oliwer on väga kannatamatu inimene! Ta ei suuda ära oodata millal pühapäev kätte jõuab)

[Garrett]

Kuskilt toa nurgast tõuseb üks noormees. Paistab et ta pole enam mitu päeva saanud korralikult magada. Seljas on tal pleekinud sinine pluus, jalas hallid tunked ja vanad pruunid kingad.

Niisiis jalutab ta sekretäri juurde, asetab lehe lauale, köhib hääle puhtaks ja lausub:

"Khm"..."Et siis pühapäeval kell 12? Olgu....head päeva"

Seejärel jalutab ta uksni aga ei paista kohe aru saavat kummale poole uks lahti käib. Pärast hetkelist nokitsemist saab ta ukse lahti ja lahkub.

[Taliesin]

James on mures.
Tal on vaja kiiresti linnast ära saada.
Finantsilist kindlustust tal aga pole, mis tähendab, et ta ei saa niisama pauna selga võtta ja astuma hakata - ta võib kergesti nälga surra.
Ta otsustas jätta selle viimaseks väljapääsuks.
Ja just siis suundub tema pilk maha. Ta näeb maas lebavat paberit, ilmselt ajalehte. James korjab selle kalli vaimuvara üles ja loeb mõnevõrra muserdatud teadt esiküljel:

“ Foghorni Teaduste Maja otsib teotahtelisi, vaimselt ja füüsiliselt võimekaid mehi kaasa tegema tõenäoliselt meie rahva ajaloo pöördepunktiks saaval uurimusretkel seniavastamata Chandria piirkonna aladele. Täpsema informatsiooni saamiseks või sooviavalduste esitamiseks pöörduda nädala jooksul Foghorni Linnaülikooli Kartograafide Seltsi sekretäri või Hr. Matthew Dobbsi poole aadressil Low Southbridge 4.”


See on võimalus.
Ja James haarab sellest kinni. Kui tal õnne on, võetakse ta sinna uurimusretkele ja ilmselt on tal tagasi tulles nii kõrge ühiskondlik saatus, et ta ei pea teatavaid džentelmenide rahakotte kohtupingis kartma.
Kui tal õnne on....
James puhkeb valjult naerma ja seab oma sammud antud aadressi poole

Ta koputab ja astub sisse, lahkelt sisse lastakse.
Peale lühikest vestlust sekretäriga
saab ta avalduslehe, mida ta kiiresti täitma asub.

Nimi - James Felix Blake
Vanus - 24
James jääb hetkeks mõtlema. Tal pole kindlat sissetulekuallikat ega ka ametit. "Töötu" ei tahaks nagu ka kirjutada. Siis tekib tema suunurkadesse muie ja ta kirjutab:
Amet -õnnekütt
Haridus - alg, põhi,
Põhjus - Ma tunnen endal kodanikukohustust Foghorni linna ees, mis on andnud mulle väga palju.

See pole muidugi päris põhjus, aga "ma tahan ruttu siit linnast ära saada, sest mul tuleb ilmselt varsti seadusega vastuolusid" ei kõlanud just eriti patriootlikult.
James ulatab lehe sekretärile, loeb silti, noogutab ja lahkub, et pühapäeval kell 12 kenasti kohal olla.

[YnX]

Pühapäeval, kell 11:58 peatab Linnaülikooli Kartograafide Seltsi maja ees kutsar oma tõlla. Küürutades hüppab ta kiirelt pukist, tõmbab pea õlgade vahele, et juba teist päeva kallav vihm krae vahele ei tükiks ja avab kiirustades tõlla ukse.

Tõllast väljuv, vihmamantlis härra astub tänavasillutisele, ulatab kutsarile mõned mündid, viskab pilgu uurile ning astub otsustaval sammul seltsimaja ukse suunas. Tema järel astub tõllast välja veel teinegi mees. Nad vaatavad teineteisele hetkeks otsa, muigavad ning astuvad majja.

Olles sisenenud, viskab härrasmees kiire pilgu kohalviibijatele, ulatab kaabu ning vihmamantli sekretärile ja astub ülikonda kohendades edasi. Kerge peanoogutuse järel sõnab: "Härrased, saagem tuttavaks, Matthew Dobbs olen mina ja see härrasmees koos minuga", ütleb, viibates temaga koos äsja sisenenud mehele: "... on meie auväärne laevakapten, Jesse Prescott".



Matthew Dobbs

Hr.Dobbs on kasvult suhteliselt lühike, saleda kehaehitusega, lühikeste, sirgete, tumepruunide juuste ning sõbraliku, samas elutarga ilmega neljakümnendates mees. Tema tume vestiga ülikond, mustad kingad, valge triiksärk selle all, vastavad täpselt kaasaegse härrasmehe päevariiete normidele, ehk siis, ei paista Hr.Dobbs silma mitte millegi poolest, aga...

...vasttutvustatud kapten Prescott pakub kohalviibijatele üsna haarava vaatepildi - hallide, pikkade juuste vahelt paistavad sügavad, ranged silmad, jõuliste joontega nägu. Riietus hallikasmustades toonides, tugevast, raskest kangast, stiililt võõrapärane, otsekui möödunud aegadest, kõrged, kaunistatud nahksaapad, massiivse keebi alt paistmas hõbedane mõõgapide.

"Härra kapteni poolt saab eesoleva uurimusretke tarvis olema kena kolmemastiline kuunar", jätkab Dobbs : "nimelt saab suurem ja ilmselt ka huvitavam osa rännakust olema meritsi, niiet kes meresõitu kardab, soovitan tõsiselt järele mõelda". Peale öeldut suundub ta sekretäri laua juurde, võtab sealt mõned paberilehed, lappab kiirelt läbi, samal ajal rääkides: "lugesin avaldused läbi, põhimõtteliselt oli see kõik puhas formaalsus võimude tarvis, mind ennast esialgu väga ei huvita, kes te olete ning miks täpselt kaasa soovite tulla, vajan üksnes abijõude. Muidugi garanteerida võin, et ekspeditsiooni õnnestumise korral saate korralikult tasustatud nii materiaalselt kui vaimselt.". Matthew libistab kavala pilgu üle seltskonna ning lausub väikese pausi järel: "usun...et teil kõigil kindlasti on küsimusi või kommentaare, kuulan neid, mõelge korralikult järele, päraspoole võib olla juba liiga hilja."

[Garrett]

Sellepeale tõuseb Rockhound püsti: "Jah, mul on üks küsimus...Millal me stardime?"

On näha et ta on valmis kohe minema. Seljakott seljas, karvane jope ja muud soojemad riided. Kui hoolikamalt vaadata võib ka näha vööl revolverit ja pikemat sorti nuga.