Discworld RPG: Quirmi vennapoeg

[Attila]

Üks kõrvalolev puu muutus vanaks tuhkkuivaks rondiks ning kukkus tolmava mütsatusega ümber. Tambu vaatas seda seadeldist näoga, nagu oleks munga käes tavaline küttepuu. Päkapikk, kel taipamine veidi vähem aega nõudis neelatas klõnksuga. Puude vahelt lendas välja kreemitort ning oleks Thanci vastu kukalt tabanud, kui ta normaalpikkusega oleks olnud. Tambu märkas maas üht tulipunast lille. Jõgi kohises kusagil läheduses.

Troll ja Jou astusid edasi. Päris mitu korda pidi päkapikk trolli juhtima, kui too kuu suhtes pöörduma hakkas. Näis, et miski jõud tõmbas neid selle metsa keskele. Siiski siiski ei leidnud nad vähemalt ühe korra enda ees puuderäga vaid ühe korralikku laia tee. Pääsenud.

Mõned kentaurid oskavad rääkida. Tavaliselt elavad need karjades ja kuskil mis pole väga kaugel tsivilisatsioonist. Vaatavad tähti ning filosofeerivad. Mõned kentaurid elavad aga üksi. Nende tarkus pole kasinam ega jõud nõrgem. Lihtsalt arvavad nad inimkeelest teisiti. Nende jaoks on see umbes nagu kusagil mujal oleks netispetsialisti jaoks pudelipost. Poolhobused kasutavad hoopis märksa kiiremat, võimekamat ja efektiivsemat keelt -kehakeelt. Paugupealt jõudis Petsi alateadvusse* sõnum: "Jookse elu eest."

* Seesama alateadvus oli talle kogu elu korrutanud, "Hakka maksukogujaks või midagi, aga mitte tolleks musta rüüga kobakäpaks!". Tänu sellele oli vargal kujunenud mingisugune immuunsus seda eirata.

[Irve]

Varas ei töötanud alateadvuse, vaid intuitsiooni pealt. (Tihti oli neil mõlemal küll sama jutt (see maksukoguja värk).) Ta rullus kiiresti kõrvale, tõusis istukile ja siis hüppas ettepoole. Siis jooksis elu eest.

[kesteine]

Tambu vaatas lillekest. See oli ilus. Tambu polnud sellist lille varem märganud. Tambu ema oli oma poegadele muu vajaliku kõrval õpetanud ka taimeteadust. Nojah, sel auväärsel daamil oli kõige kasvava suhtes dualistlik maailmavaade. Nimelt jagas ta taimed kapsasteks ja umbrohuks. Tambu oleks kapsa ka unepealt ära tundnud. Selle tulipunase lillekese puhul võis ta kindlalt öelda, et tegu on umbrohuga. Ta kiskus selle koos juurtega välja. Kuna tegu oli siiski arenenud ilumeelega noormehega, siis ei raatsinud Tambu seda kaunist õit ära visata ja asetas selle endale kõrva taha.
Möödalendavat torti Tambu ei märganud, silmanurgast sähvatas vaid kiire valge laik. Ta pöördus vaatama, millega tegu oli (pead pöörates pudenes lille juurtelt mulda talle krae vahele).
Mingi lind arvatavasti, kinnitas ta endale.

[Starfild]

Kuule. Pane see ära. Pane seisma. Lülita välja. Ilmselgelt ei ole sul kontrolli selle üle ja kreemitordi dieedil ei kavatse ma ülejäänud reisi veeta. See võib olla samavõrra kasulik kui kahjulik. Saada päästetud inim..erm.. päkap... ahnoh kannibalidest tohmanite käest ja seejärel saada surmaobadus leegioni kreemitortide käest? Ei.. parem õudne lõpp kui lõputu õudus...

[Markus]

Ma loodan väga, et sa siin sama hästi suunda oskad näidata. Kuhu poole nüüd?

[Attila]

Läbi võsastiku, mis ojakest ääristas, oli kõrgelt vaadates näha musta täppi, mis põiklemistega väga kiirelt edasi liikus. Tema taga, aga veidike pikem ja sale kogu kogu. Siia kuuldus veidike ka kapjade klõbistamist. Igatahes hakkas neljajalgne juba kiiremini liikuma kui tagaaetav.
Petsi tunnetus ütles, et ta on veel sellises kohas, kus kentaur teda ei näe. Kogu keha rakendas oma jõudusid, et liikuda edasi, mis tähtsam, kiiremini edasi. Kuid juba tundusid kabjaplaksud lähemale jõudvat. Veel üks käik oli mustas rüüs mehel järel - vabakäik. Ta jalg takerdus ühe oksarondi taha ning uperpallitades veeres isand Tchiff edasi.

Jou sügas oma pead. . Selja taga hakkas üle puudelatvade piiluma uje punane päikeseviil.

Männipuujurakas hakkaski oma põbisemist vaiksemaks jätma. Päike tõusis. Kreemitort tabas lähimat puud.


Varaste kool polnud läbitud asjatult. End uuesti hoo pealt jalgadele ajades jõudis ta veidike lagedama koha peale. Just 4 meetrit enne teda seisis käed-jalad harkis irvitav vankrikoguja, oheliku otsas koer kelle nägemine Petsi puuduvas väikeses varbas valusööstu tekitas. Kabjaplagin lähenes.

[Irve]

[Attila]

Semmir lasi koera lahti. Amve sööstis hetkepealt lamava Petsi juurde teda pureda püüdes. Samal ajal saabus suuremast võsast nähtavale kentaur. Jättes Petsi ning koera võttis ta oma pilgu alla mehe kes üksi seisis. Ta kappas Semmiri juurde ja paari kabjahoobiga oli too rohus pikali. Vankrimüüja ajas end puhkides ja oiates püsti, nüüd oli ta silmis vihapuna juba tõesti hirmutav. Ka poolhobune kõhkles korraks, kuid tegi sööstva hüppe mehe suunas*. Koer lõi hambad läbi varga rüü säärde.

*Oleks tegu animafilmiga muutuksid nad tolmupalliks, millest vahepeal kapju, nägusid ja rusikaid vilksamini näha oleks.

[Irve]

Kui keegi teist on proovinud mängida surnut ajal, kui koer teid pureb, siis teate üsna hästi, et seda viimast fakti on võimatu ignoreerida. Lisaks näeb koer su pettusest samuti läbi.

Räägitakse, et kaklevaid koerasid lahutatakse munadest tõmmates, Pets kahtles, kas tal on soovi kontrollida, kas koera säärest lahutamisel sama trikk toimima peaks. Koer samas ei olnud midagi kurja teinud, ta ainult kuulas oma peremehe sõna — ei olnud ju koera süü, et ta peremees üks igavene molkus oli. Pets ajas end püsti ja käratas koerale: "Paha koer! Paha!" Ja tõstis käe nagu ta lüüa sooviks.

[Markus]

[Taliesin]

Aeg venis siirupina, enne kui Nailhed midagi öelda jõudis.
Siis ületas metafoorne siirupitilk metafoorse viskoossuse ja Nailhed jõudis rääkima hakata.
Hääkene küll ütles ta pisut ehmunult ja pani silindri tagasi seljakotti.
Ma ju ütlesin, et see on keeruline asi ja ise sa tahtsid teada, millega tegu on.*
Muuseas. Nüüd tuleb mulle meelde, et sa pidid minu luuale uue varre tegema.


*Nailhed tegutses hetkel munkade vanasõna: "Loll on, kes vabandust ei leia" järgi.

[Attila]

Riistapuu munga seljakotis jäi vaiksemaks. Lõpuks jäi see üldse vait. Kuid ikkagi oli vahepeal paari üksikut kreemitorti lendamas näha ning kuskilt kostus mingi tobe viisike, mis meenutas rahvaviisdest, leierkastimuusikast ning imelikest eriefektidest kompotti*. Keegi küll seda tähele ei pannud kuid kolme tegelase näod hakkasid iseenesest valgeks värvuma. Ka Thancile meenus vars mille pärast neil Nailhediga vaidlus oli. Õnneks jäi ta silm pidama rohekollasne triibulisel täitsa paraja paksuse ja pikkusega pulgal, mis lähima puu najale oli toetunud.
Imelik küll aga Tambul tekkis järsku väga imelik soov munade või vähemalt tõrvikutega žonglöörida.

Joul oli üäris mugav siin trolli kukla peal. Samblikukiht mis kivi päris korralikult polsterdas ning hommikune päike mis näonahka praadis tegi ta päris uniseks. Magama siiski ei jäänud. Trollil hakkas seevastu küll koguaeg halvem. Valgus, hoolimata ülipika kestvusega päikesekreemist, tegi temagi tunde loiuks. Võis julgelt öelda, et Coreli intelligentsitase langes poole võrra öisega võrreldes. Natukese aja pärast sai ta aru, et oli astunud sillale mis väga kahtlaselt meenutas, seda mille taga ta vankriga pikalt oodanud oli. Jou oli vait.

Käsklus, mis koerale anti, ei pannud esialgu küll teda Petsi käsivarrest lahti laskma, kuid viis looma mõtted peremehe juurde. Pead pöörates märkas Amve, kuidas kentaur just kabjalöögiga Semmiri kaugele rohtu saatis. Lemmiklooma hulljulgusega sööstis ta kiljudes olendi poole. Õnneks lasi ta lõuad enne lahti.

*Muusikastiile võib segada. See on umbes sama mis teha kapsa-vorsti vormirooga. Kõik on küll segamini kuid ikkagi maitsev. S e e muusika aga tundus, et kapsaid ja vorste, noid Dibbleri omi, on koos tund aega mikseris koos vahtu purustatud ja sa oled viimased kümme aastat a i n u l t s e d a toitu söönud.
Seega pigem kirssidest tehtud aatomplasma kui kompott

[Starfild]

Oh sind ja su luuavart!!! Thanc rabas kirve, ja tegi puud maha võttes, laasides, koorides, voolides, ihudes, tahudes, ära visates, üles korjates, näppu lõigates, vandudes ja paigaldades tõenäoliselt maailma kiireima ja... toekaima luuavarre.

Olgu siis vähemalt sellest järgmiste võsajeekimite puhul kasu. Näe, ma võin sulle paar tuumakamat lööki ka selgeks õpetada.

Thanc võttis luuavarre keskelt kahe käega kinni ja hakkas kaikavõitluse lööke demonstreerima, millest enamuse viimane, ehk siis vaenlast hävitav löök, lõppes kuskil... noh.. soojätkamiseks taktikaliselt olulises piirkonnas. Thanc oli Ankh-Morporki tänavatelt.

[Markus]

Corel kõndis edasi õnnis ilme näol Näe, just samasugune sild nagu too mille juurest me tulema hakkasime. Poleks uskunud, et on olemas veel üks täpselt samasugune koht.

[Irve]

Seda lüheldast hetke ei lasknud Pets niisama mööda, ta kukerpallitas end püsti ning pistis punuma. Tähelepanelikumaile võiksin kirjeldada veel seda, kuidas ta vasakule jalale astudes veidi vaarus, kuidas tema külge kleepunud lehepuru tuulde heljus, ning kuidas hoolimata kiirest tormamisest kogu vargajooks väga vaikselt toimus. Vähem tähelepanelikum lugeja võiks kujutada ette vaid lapiku tõrvapalli püstist veeremahakkamist. Eriti juhmile lugejale (kes siiski veel lugemisvõimeline on) võiks aga öelda, et tegevus toimus vist metsas.

Pets võttis suuna ojale, et seal veidi edasi kahlates jälgi kaotada.