Discworld RPG: Quirmi vennapoeg

[Markus]

Sinu kord Ütles Corel. Mis suunas me lähme?

[Irve]

[Attila]

"Ptürrrrrrr!", tegi varas pursates veelonksu välja. Maitse oli kohutav. Alle nüüd märkas Pets et oja vahutas kahtlaselt. Ja veikles vikerkaarevärvides. Amb lendas lahti ja ülestuisanud nool oleks pea-aegu oksal istuvat ronka tabanud. Suutmata end kontrollida tuli ta maost välja kõik, mis ta just oli söönud, joonud*.

Päkapikk vaatas võsa ja nendepoolt käidu teed. ning palus hetke pärast.

Nailhed ei öelnud esialgu midagi vaid kiirustas sammu. Sinnapoole, kus teadis olevat tee.

* Mõnes mõttes oli see kasulik kuna Dibbler-vorstike, mis kogemata mõned päevad tagasi söödud , oli Ensüümid juba oma firmas oma kasuks tööle pand.

[Irve]

[Markus]

No lähme siis sinna. Corel võtab Jou turjale ja lähvad Jou pakutud suunda.

[Attila]

Pets astus vargalikul kombel edasi. Küll oleks ta soovinud, et päike pilve taha vajuks või vähemalt ojas kümblemiseks vesi oleks sobinud. Aga see-eest kadus tee seljataha, juba miili, kahe võrra. Järsku kuuliski ta oma ees asuvate põõsaste taga mingit ähkimist ja puhkimist.


Jou turjal asus Corel uuesti võsa ragistama. Jou üleval, kel nüüd enam maapinnakonaruste ja murdunud okstega arvestada ei tulnud jagas ülevalt liikumiseks instruksioone. Sellest ei olnud abi. Lõpuks jõudsid nad ikkagi oma esialgselt tehtud ringi peale tagasi. Seljataha vaadates oli näha natuke käänduvat rada, kuigi troll oli enda arust kindlasti otse astunud.

[Irve]

Pets seisatas ning üritas tuvastada kas ähkimine-puhkimine kuulub lähenevale või paigalseisvale olendile või koguni näiteks olendite grupile. Paigalseisva kahe olendi versioonile püüdis ta mitte mõelda.

[Starfild]

[Attila]

Omavahel puntras koos liikudes ja ümberringi piiludes liiguti edasi. Imelikke möirgeid oli veelgi, kuid kuna nende tekitajad nähtavale polnud ilmunud, siis võis arvata, et pärismaalaste maitse on päris rahuldav. A juhtus muudki imelikku. Thanc astus mingi kreemitordi sisse mis suvaliselt samblal vedeles. Ühe puu otsas kasvasid mingid keskelt auguga peenikesed peegeldavad kettakesed. Tambut see ei häirinud. Munk astus rahulikult otse edasi, vaikne põbin seljakotis, Thanc vandus muudegi asjade peale mille sisse astus. Eest hakkas kostuma kohisemist.

Jou asus mõttesse, kuigi mütsi puudumine tema tööd silmnähtavalt takistas. Nagu muuseas vaatas ta korraks taevasse. Käis plõks ja päkapikk patsutas trolli pealaele. ütles ta ning osutas ühele poole.

Pets kikitas kõrvu. Hoolika lugemise peale sai ta kokku kaks jalapaari mis oja rannaliivas sahistasid. Vahepeal oli kuulda kuidas keegi pange tühjendab. Ning pobisedes midagi arvutab.

[Irve]

[Starfild]

Mitte, et Thanc seda kõike normaalsena oleks võtnud. Kreemitortidesse astumine oli samavõrra harv nähe nii kaevanduses, kui ka Ankhi tänavatel. Viimasel juhul oli see lisaks harvale ka ohtlik. Tort tänaval tähendas tavaliselt mingit alkeemikute nalja (mis omakorda lõppes permanentsete vigastustega...)

Erm... sõbrad. Seesamune kreemitort siin. Et.. khm.. miks siin on kreemitort? JA need jubinad seal puuotsas? Ah? Mulle ei meeldi siin...

[kesteine]

Võibolla on keegi siin piknikku pidanud? arutles Tambu , Või on keegi selle lihtsalt ära kaotanud.

[Attila]

Üks puujuurikas upitas end nagu muuseas samblast välja, otse Thanci saapanina ette. Päkapikk kukkus kõhuli. Puud ümberringi nagisesid. Kirves võis nende mahlu veidike keema ajada küll. Kohin, mis eespoolt kostus muutus seda tugevamaks mida lähemale seltskond sellele liikus.*

Petsi hiilimisoskused olid objektiivselt vaadelduna päris head. Ei kostunud piiksugi kui ta end oskuslikult põõsastes edasi hiivas. Veel viimased lehekesed olid jäänud lahutama teda ja ohvrit. Tasakesi piilus ta nende vahelt läbi. Suu avanes vaikseks ahhetuseks. Lehtede vahelt paistis seisev elussuuruses kentaur. Alakeha nagu kõige treenitumal hobusel, ülakeha nagu Epheebe parimal atleedil, käes pang nagu Ankh-Morporki parimate päkapikkude tehtud, Silmad läbitungivalt hallid kui tigupuur**. Sellist olendit polnud keegi juba ammu näinud, või vähemalt sellest teistest rääkida jõudnud. Petsil jäi esialgu üks asi tähele panemata. Needsamad silmad sihtisid just teda.

* "Kas imed siin ilmas ei lõpe", oleks Jummala Loll Johnson öelnud.
** Nagu sel A-M'i päkapikul seal Seasõra tänaval.

[Markus]

Corel asub "sellesse suunda" astuma.Kui me siia samma tagasi jõuame, siis ma pean ütlema, et see seiklus on küll üks ütlemata põnev värk

[Taliesin]

Noh, poetab Nailhed tasakesi.*
Ma hakkan siis ehk rääkima, mis seal telgis toimus.

Siis võttis ta oma seljakoti seljast, tegi selle lahti ja võttis välja väikese trumlimoodi männipuidust asja. See liigutas end... imelikult**
See asi siin moonutab aega. Ma pole täpselt aru saanud, kuidas, sest, ee, no, ma pidin pakilistel põhjustel kloostrist lahkuma ja ee.... igatahes mõjutab see aja kulgu. See ei tohiks tegelikult iseeneslikult toimida, tegelikult tuleb seda käsitsi opereerida, aga noh, ega ma tegelikult pole ma sellest niipalju ka õppinud aga...
Nailhedil oli ilmselgelt eneseväljendamisega raskusi.
Noh, saate aru küll, liigutad seda käega nii - Nailhed pööras trumlit korra edasi-tagasi - ja siis aeg moondub.

Järgnes väike paus ja siis: "Kurat!"


*Kui tegu oleks filmiga, siis, näitamaks dramaatilist pinget, hakkaksid siin mängima trompetid, fanfaarid ja muud puhkpilliorkestri osad! (v. a oboe, sest see ei meeldi mulle)

**Ma ei peatuks täpsemalt detailidel, kuna need on, no, kirjeldamatud, kuid aegruumi ja kvantumi kumerus oli seal suurem, kui tavaliselt.