Discworld RPG: Quirmi vennapoeg

[Attila]

' Lapitud Trummis on alanud mustmiljon seiklust ( palju suurem osa on seal lõppenud. Kahjuks Kurvalt ). Baarileti taga istus kõhetu habemega kuju, kelle figuur paneks kadestama nii mõnegi luukere.
'____', ütles ta mille järel baarmen ilma nähtava liigutuseta ettejuhtunud klaasi tünnikraanist kollase vedelikuga täitis.
''Mul oleks nõu vaja paari probleemi lahendamisel', ütles võõras.
Baarmen vaikis
'Võõras nuusutas nina kirtsutades jooki ja ohkas :'Neid probleeme küll. Tead, mul on vend Quirmis ja nüüd palub ta minu abi oma rikutud jõmpsika leidmisel. Kust mina selle abi peaks võtma? Mul on tööd surmani. Need paganamamittesobivadvõõrkehd. Ma räägin sulle neist. Mul on karjade viisi inimesi kes minu linna ei sobi. Näiteks need enesetapjad. Tead seda pirakat poissi, Tambut. Kujuta ette ,et ta ütles Detritusele 'hunnik kive'. Loomulikult on see tõsi aga see oleks sama kui mõrvarite gildi liikmele hüüda MÕRVAR! Hea, et Porgand seal oli. Muidu poleks noormehest midagi järel('Valvel!!!').
Baarmen puhastas baarmenliku rahuga klaase, aegajalt lapile sülitades.(Looduslik valik on toiminud ka baarmenide puhul. Iga baarmen, kes Kuulamise ajal ka Kuuleb lõpetab varsti mõne torni jalamil kõnniteel ühtlase kihina. See-eest parimad joogikallajad suudavad teenindamise ajal ka magada, sest teatavasti vajab puhkust vaid aju mitte keha. Käesolev baarmen nii kaugele ei olnud jõudnud. Hetkel, mil ta mõistvalt külastajale noogutas, mõtles ta hoopis lõunasöögist Harga köögis, mille naine talle tooma pidi)
Habemik jätkas:'Päkapikud ja Trollid. Trollid ja Päkapikud. Hah! Kui poleks neid omavahelisi nägelemisi elaksime palju rahulikumalt. See probleem pole siiani iseenesest lahenenud. Mäletad Linnavahte. Äraleppimine oli nii lähedal. Ja siis tuli see intsident kunstitornis. Neetud! Vargad, kes ei oska varastada ja mungad kes ei tea kus nende koht! Ja see Samuel juunior kes öövahiks tahab hakata. No Ei! Mulle aitab ühestki Nooblist. Mis sa arvad?'
Baarmeni refleksid hakkasid välkkiirelt tööle: 'Vahel lahendavad probleemid üksteist iseenesest (Ei tea kas biifsteegil on tänagi krõbedad pruunid tükid sees?)'
'Tõesti?', päris kõhetu kogu.

[Attila]

Hiljem kui võõras keset hilist aega (Päikesekella vari oli juba peaaegu jõudnud oma lühimasse etappi, mis tähendas, et selle linnaosa suurem osa elanikkonda norskas õndsas teadmatuses) Surmavarjudest lahkus nägid paljud, kes teda ei tundnud tema suunurgas muiet.
Need, kes valehabet kandvat Patriitsi paremini teadsid oleksid öelnud, et ta nägu särab...

[Attila]

Jumalatele meeldivad mängud.
Hetkel istus Pime Io mängulaua taga ja üritas kärsitult avada kirkavärvilist õhukest pakendit. Kostus paberikärinat. Lauale kukkusid 6 pildiga kaarti millelt teravasilmaga inimene oleks näinud kirjasid nagu 'ossavus', 'dugevus' ja 'varrastamine'.Nende taga figureerusid numbrid. Enamikel seisis järel 1 või 0.
'Koba varas, mingi troll, mingi päkapikk, algaja munk, väärakas ja tobu.', inises Io. Ei ühtegi võlurit, ei ühtegi maagilist olendit. Päkapikust ja trollist oleks ehk abi olnud aga nad ju tulid koos. Kõik jumalad teadsid et selline kombinatsioon vähendab mõlema näitajaid poole võrra. Mõtlevaid , kogu pakk oli läinud talle maksma 10 uskujat.
'Kas alustame?' ,küsis tema vastas asuv säravate hammastega jumal.
'Oh , hea küll.' ,vastas Io ning juhtis oma peaümber keerlevad silmad vaatama mängulauda.
'Võta ülesandebundlist üks kaart palun', ütles säravvalgete hammastega mängujuht.
Io valis ühe kaardi laua peal eraldi seisvast pakist.
'Nii',venitas ta häälega ja vaatas kaarti.
Seal oli kirjas: 'Quirmi vennapoeg. Päästa ära põgend valitsejja vennapoeg kurrjate kääst. rasskusasde: väga rasske'

[Markus]

Corel läheneb habemikule.Ma kuulsin, et sul tööd on. Äkki seletad missugune see on, aga aeglaselt.

[Taliesin]

Võib näha, kuidas habemikule ja trollile ligineb aeglaselt tänavat pühkiv ja mingit kaunis tundmatut viisi kaunis valesti vilistav pruunis mungarüüs tegelane. Ta on üsna ametis tee hoolikalt puhastamisega, hoolimata kõikidest arvukatest tõenditest, et Ankh-Morpokhis oli asja kasutegur sama suur kui üritus A'Tuini teistpidi käima panna.
Aeglaselt oma meloodiat mööda vilistades jõuab ta habemiku ja trolli juurde ja jääb, ise samal ajal pühkimist ja vilistamist katkestamata, hoolega kuulama.

[Sorontur]

Tänaval seisjad näevad, või õigemini kuulevad, kuidas Treacle Mine Road'i poolt läheneb keegi, kes iga ainumase munakivi taga koperdab, komistab ja endamisi vannub.

Vandumine muutub tasapisi valjemaks, kuni nurga tagant tuleb nähtavale üsnagi iseäralik kuju. Tema mürkrohelised juuksed raamivad sobivalt nägu, millel puudub nina, ning pead pöörates tuleb nähtavale ka kolmas kõrv, mis sobivasti seljataga hiilijate tarbeks kuklas kasvab. Hoolimata ülespaistetanud saabasteta jalgadest on mehel (no olgu, väikeste mööndustega, "mehel") näol väga rõõmus naeratus ja rahulolev ilme.

Seisjateni jõudes jääb ta seisma, osutab oma vestiesisele, kuhu on söega joonistatud väike märgige ("Öövahdgont, nr. 001, Angh-Morborg") ja lausub rõõmsalt: Mis mis, väige goosoleg, jah? Seta igga deade, ed braeku beavat dänavat dühjat olema ja gõig genasdi oma kotus? Ma arvan, ed bean deile brodogolli girjudama."

[Attila]

Habemik naeratab ja püüab oma häält veidi jämedamaks teha:'Minul? Teile? Tööd? Ei minult pole teil midagi saada. Aga hea, et ma teid just nüüd kohtasin. Patriits palus teil tema lossi homme hommikuks ilmuda. Eeeeee... Tal on tööd. Jah temal on tööd. Või karistust? Ah see vana aju ei pea ka enam miskit kinni. Igal juhul Peate te homme sinna ilmuma. Nah. Ma peangi nüüd .'
Vanake kiirustas minema. Troll Corel, mungarüüs pühkija ja linnavaht jäävad teineteisele otsa vahtima. Hetk hiljem nad lahkuvad, nii mõnelgi peas muremõtted.

-

Järgmine hommik istus patriits oma vastuvõtutoas. 'Hämmastav', Mõtles ta, 'Kui palju abi võib leida baarileti tagant.'
'Mul tuli see vanakese mängimine ikka päris hästi välja.'. oli tema järgmine mõte.
Sel päeval leidsid lossis aset järgmised kahekõned (Tegelikult mitte. Vetinari ei kasutanud dialooge. Tema oli veendunud monoloogide kasulikkuses. Ülekuulamisel oli selleks kuulatava monoloog mida Patriits vaid stimuleeris, käskude jagamisel kasutas ta enda kõnet, laskmata teistel midagi öelda).
-
'Corel. Tahad sa reisima minna? Mõtle vaid: põnevad seiklused, huvitavad maad ja pikad rännakud keset metsi ning mägesid. Ma loomulikult maksan (Kui sa sealt tagasi üldse tuled). Kaasa saad sõbraliku reisiseltskonna. Homme vara pead sa olema ... '
-
' Ma olen kuulnud, et oled pärit Mägismaalt. Jaa. Maa sool. Ehk huvitavad sind ka teised maad. Tead sa saad tasuta reisi Quirmi. Ehk aitad mu vaest venda. Su jumal oleks su üle uhke
(Kuigi patriits teab palju, ei teadnud ta ,et nailhed ei ole usklik. Tema kloostris olid muud asjad tähtsamad ). Muide, sa pole üksi...'
-
'Valvel! Samuel. Ma saadan su missioonile Quirmi. vend palus üles leida oma röövitud laps nii et lubasin talle oma parimaid mehi. Sul on oma rühm. Tagasi tulles võid arvestada kopsaka palgatõusuga
Ma loodan, et tood öövahtkonnale au. Sa pead...'
-
'Thanc Experdisson! Ma olen kuulnud su pättustest seoses alkeemikute kullavarudega (patriits teadis, et iga teine päkapikk oleks sellisel tööl omale kõrvale pannud). Ei ole ilus neid vanakesi röövida. Ma ei heida sind skorpioniauku. Panen su tööle. Homme kell 5 pead olema ...'
-
'Ma olen saanud kaebusi su kohta Pets. Varga moodi väljanägemineagamittevarastamine ei ole naljaasi. Sul on vaja kogemusi. Noh mul ongi juhuslikult siin üks tasuta töö Quirmis. Ma loodan, et sa ei keeldu sellest. Homme...'
-
'Tambu. Sa tead, et sa said hakkama räige kuritööga. Nii ei tehta siin linnas. Usu mind sellised asjad toovad kahju vaid sulle endale. Seoses sellega annan sulle ülesande. Infot saad teiste käest. Ja võtta need 50 dollarit kogu rühma kulude katteks. Esialgu ära teistele reisijatele ütle. Ok? Hea küll. Homme...'

-

Homne oli erakordselt udune. Jõe kohal oli udu nii paks, et Räpane Ron keetis sellest teistele suppi. Räpase Roni hais käis see-eest Ankhi jões end värskendamas (Kõik teavad mida See tähendab).
Tänavaristmikule viisid 6 erinevat teed. Igast suunast lähenesid ristmikule 6 eeee persooni. Nad jõudsid ristmikule täpselt ühel ajal ja udu tõttu nägid üksteist täpselt samal hetkel...

[Irve]

Kuna säärane juhus on äraütlemata erakordne isegi kettamaailma tõenäosusmastaapides, siis ei teeks paha neid olendeid ka veidi lähemalt vaadata.

Esimene neist, too surmavarjude poolt läheneja, nägi välja nagu tornkraana keset sood, kes püüab ümbruskonda sulanduda. Ta ulatus peaaegu teise korruse akendeni.
"Pets," ütles ta ebalevalt, pungis silmadega oskuslikult ringi vilades. Silmade vilamises oli ta tugev ja seega tegi ta seda mõnuga. "ma, eee... olen teie seltsi määratud ... eee mingit vennapoega päästma."
Kui mõne isiksuse jõud on nii tugev, et temast kiirgub lausa mingisugune sõnum, siis Petsiks nimetatu aura võinuks ilmselt karjuda "VARAS!, VARAS!", seda ilmselt ka siis kui ta oleks vahetanud oma musta maskeerimisrõivise ning vööl rippuva kõrilõikepistoda ja haakekonksu millegi muu vähem kompromiteerivaga.
"Ma olen kaupmees," ütles Pets ebaleva naeratuse saatel punastades sedavõrd, et hakkas meenutama kahe ja poole meetri pikkust musta varrega roosi.

[Taliesin]

Temast üks tänav vasakul seisis väikest kasvu pruunis rüüs kiilas noor mees, kelle käed otsekui Pavlovi refleksist edasi tagasi käisid ja luua abil kauni ja idüllilise Ankh-Morporki, nagu kaupmeeste gildi reklaambrošüür seda tutvustas, veelgi idüllilisemaks tegi.
Ei olnud aru saada, miks ta pidevalt sedamoodi tänavat pühkis. Võib-olla selleks, et mitte sipelgatele astuda. Võib-olla selleks, et olla ühtsuses kosmilise harmooniaga. Aga tõenäoliselt lihtsalt sellepärast, et oma jalgeesist veidike puhtamana hoida.

Tema käed on rannete külge kinnitatud tumeda musta niidiga, mis ühest otsast pisut hargnema kipub, mis pani ta natuke välja nägema nagu Schwinkensteini koletis. Tema seljal oli väike seljakott, kus näis olevat midagi rasket, ent tõenäoliselt nii hinnalist, et see kaalukuse üles kaalus. Tema vööl rippus väike flööt ja jupp nööri, mis oli ta mitu korda piinlikku olukorda pannud. Paar korda olid inimesed tulnud tema rüüd katsuma ja sealt nööpe otsima, mida puudutada. Nende märgatava puuduse tõttu, pidi enamus pettunult lahkuma. (ära vähemuse kohta, kes ei lahkunud, küsi) Samuti oldi tema nööri tahetud kaks korda rakendada kellegi poomiseks. Ta ei olnud teatavatel põhjustel nõustunud.
Igatahes võis märgata, et kui tuul puhus läbi flöödihuuliku ja tõi kuuldavale nõrga vile, tõmbles nöör munga vööl puisut

Ta oli pisut segaduses. Eelmine päev, kui ta oli patriits Vetinari kabinetti pühkinud (sest sellised kohad on kohutavalt tolmused) , oli too talle heast peast hakanud rääkima miskist vennapojast ja jumalatest ja nii edasi. Ta oli ilmselt teda kellegagi sassi ajanud, aga hullu polnudmidagi. Ta oli rõõmsasti naeratanud ja siis ruumist välja taganenud.
Igatahes suhtus Nailhed(sest nii oli munga nimi) nii jumalaisse kui ka vennapoegadeisse kahtlusega.
Jumalate vastu polnud tal eriti midagi, ehkki ta ühessegi ei uskunud, sest kogemus näitas, et nende olemasolus kahtlemine ei ole edukas tee oma eksistentsi säilitamisel. Ja nende kummardajad läksid vahel natuke segaseks, vallutasid maid ja põletasid ja piinasid inimesi ja muud rahvast ja nõnda edasi.
JA siis veel vennapojad. Need ei meeldinud Nailhedile absoluutselt mitte. Tal oli endal ka viieaastane vennapoeg, kes võimatult lärmi tegi ja ringi jooksis ja peavalu valmistas. Nailhedil polnud mingeid kahtlusi, et kui antud isik täiskasvanuks saab, saab temast veel suurem nuhtlus kui ta praegu oli. Nailhed oli kuulnud, et vennapoegadel oli komme oma onude väärisasju võtta ja neid tulle või vulkaanidesse loopida, et siis saadud kuld kusagil maha parseldada ja ta oli päris kindel selle õigsuses.
Kordagi pühkimist katkestamata vaatas ta ülejäänutele otsa, heitis igaühele põgusa pilgu ja ütles siis: "Nailhed. Pühkija. Nagu ma aru saan, peame me mingi vennapojaraipe üles leidma?"

[kesteine]

Tambu pea oli täis muremõtteid. Eelmisel õhtul oli ta sattunud patriitsi juurde, kes oli talle 50 kuldtükki andunud ja rääkinud mingist räigest kuritööst. Mis kuritöö...Ma ei ole midagi valesti teinud... mõtles ta ja laskis kiiresti, võiks öelda, et lausa valguskiirusel, (mis kettamaailmas ei ole just eriline näitaja) peast läbi käia oma eelmiste päevade tööd ja tegemised. Hommikul sõin kapsast, selles pole ju midagi halba... enne lõunat vestlesin ühe äärmiselt ebasõbralikku kivihunnikuga, aga ma ei teinud ju midagi valesti... lõunaks sõin kapsasuppi, see pole ju ometi kuritegu...õhtul sõin hapukapsast ja läksin lapitud trummi tööd otsima, aga seal oli vähe rahvast ja ma ei saanud ju midagi valesti teha...(tegelikult oli seal palju rahavast, aga kui kitsasse ja niigi umbsesse ruumi tuleb mees, kes on päev otsa kapsast söönud ei ole see eriti üllatav, et enamus külastajatest avastab, et tegelikult on ta juba ammu mõelnud, et alkohol on tervist kahjustav ja tervislikud eluviisid ning värske õhk on palju etemad (eriti viimane))
Ja üks mõte piinas teda veel. Ta nimelt ei suutnud välja mõelda, kes on need teised, kelle käes ta mingit infot oleks pidanud saama. Eelmisel õhtul patriitsi juures oli kõik nii selge tundunud, aga nüüd...
Niimoodi oma mõtteis kõndides ei märkagi Tambu teisi enne kui on neile otsa komistanud.
vabandust ütleb ta kohmetudes ja punastab (teama õlekarva juuste taustal hakkab see eriti silma). Nähes sellist kirjut seltskonda niimoodi ühes kohas seismas ei oskagi ta kohe midagi öelda, Tuletades kiiresti meelde ema õpetusi viisakast käitumisest otsustab end tutvustada.
tere...mina olen...Tambu See ei kõlanud just eriti eesrindlikult ja puna, mis enne vaid tema põskedel pesitses roomab nagu Ankhi jõe vesi (tavaliselt vesi küll voolab, aga Ankhi puhul kõlab roomab tõepärasemalt) üle kogu ta juhmivõitu näolapi.

[Markus]

Corel tuli udust nagu ujuv mägi kivine unisus näol ja hambaork vöö vahel(tema käes tundusid enamus relvi nagu hambaorgid). Minu nimi on..eeeee...Corel. Öelge miks ma siia tulema pidin.

[Starfild]

Udust hakkab kostma vaikset lauluviisikest . Sõnadest pole hästi aru saada, aga teravam kõrv kuuleb sealt ebaproportsionaalselt palju sõna KULD. Laul läheneb ristmikule. Laulule hakkab tekkima keha. Keha on lühike. Aga LAI. Alkeemikute gildi poolt kostab plahvatus. Lühike aga LAI keha tõmbub automaatselt korraks kössi ja katab kätega pea. Siis, saades aru, et ta asub oma töökohast ohutus kauguses, ajab end uuesti sirgu. Heee... päästsin jälle tubli 3 untsi. No õhku laskmiseks pole neil ju 7't vaja...
Nüüd tunnevad osavamad ka kerget alkoholivinet, mis seletab mõneti ka laulu...

Jõudes ristmikule rabab ta äkki seljast ebanormaalselt suure kirve ( võibolla püüab ta midagi kompenseerida...) ja hüüab Ahsa.. hõkk!.. trollinärakas! Röövid siin hommiku-udus korralik... erm.. erm... ma-teen-eelduse-et-koralikke kodanikke?!?! Kuigi Thanc (nii on päkapiku nimi) püüab teha oma kõige hirmsamat sõjardi-nägu ja vehi kirvega, puudub tema olekus see edukaks kakluseks vajaminev... eee.... tasakaal. Nimelt peale kirve ähvardavalt peakohale tõstmist saab füüsika temast võitu ja ta räntsatab ristseliti maha....

[Markus]

Närakas kurat. Mis sa könn siit otsid, ise ei jõua kirvestki tõsta. Häh! Tegelikult see ongi su tervisele parem et sa pikali kukkusid.Ütleb Corel ise muheledes(Kui seda ilmet tema liikumatus kivises näös muheluseks nimetada saab)

[Starfild]

Thanc teeb mõned ebaõnnestunud katsed ennast püsti ajada, kuid peale pingsat jäsemete silmitsemist ja sõrmedel arvutamist saab ta aru, et ilmselgelt on neid liiga palju ning nende koordineerimine ei tasu vaeva. Kergem on ennast maas mugavamalt sisse seada... Kostab vaikset porinat Täpselt nagu Koomi orus.... aint ebaausaid võtteid te teategi... krdi trollisugu. Torrporrporrtorr...

[Sorontur]