RPG: Ebasurnute Isanda Impeeriumis

[Payl]

"Ei noh" kratsib Mart oma pisikest ämblikukukalt: "Piiburohtu saad sa küll, aga seda vast veidi aja pärast. Vaata, ma loodan et sa saad ise kah aru et ma sind eriti ei usalda, kolme päkapikulaibaga kääbik nagu sa oled. Aga..." Mart mõtleb hetke: "Ega mul muud üle ei jää kui sind uskuda. Ja kui sa ütled et sa selle päkatsi ühe noolega maha võtsid pead sa ikka päris karm vana olema, vähemalt mu vanaonu Haarli ütleks nii. Raha kohta nii palju et, ja ma loodan et see saladus ei ole,"Mart vaatab lootusrikkalt alla, Aswari poole: "me oleme parasjagu teel miskit sorti varakambri poole. Mina siin mõtlesin et äkki sa vantsid kah meiega kaasa ja lased mõne noole kui vaja on. Vastutasuks saaksid siis võrdse jao nännist. Aga tegelikult peaksid sa seda vist ikka Aswari käest küsima."
Mart viipab enda all seisva (noh jah, kui aus olla siis seisab Mart Aswari peal) Aswari poole ja naeratab lootusrikkalt oma kavalat ämblikunaeratust.

[Thoren]

Oma tumeda-kõlalisel bass-häälel mögiseb ka Aswar
"Võid kaasa tulla...on ohutum ja tõesti on ka see variant et võid saada vägagi rikkaks, kui mitte surnuks...lisa käsi on meil vaja...ega need ebasurnud mingid naljatilgad pole, kui tapmiseks läheb siis ega nad seda vaikselt ja silitavalt tee...kriibivad ja kisavad nii et vähe pole...ja relvi rikuvad ka..."jäädes nyyd mõttesse ja oodates vastust hakkab Aswar juba vaikselt põhja poole sammuma....

[Tuslik]

Kääbik hüüdis Aswarile järele:"Hästi, varandusest ma ära ei ütle ja pole ammu korralikult kakelda saanud, kuigi lähivõitluses ma pole nii tugev, olen ma meister lõksude alal, loodan, et sellest on kasu. Ma tulen." Tal polnud aega päkapikkudele kääbast teha ja ta tegi nende kehade ümber kiviringi ja märkis ühele kivile vastava ruuni.Halbwin võttis kiiresti päkapike kukrud ja veel midagi nende kottidest, mida teised ei näinud. Viskas oma koti õlale ja piipu popsutades sammus kiiresti ülejäänud seltskonnale järele. (ta leppis seekord päkapike piiburohuga ).

[Irve]

"Kuule, härjapõlvlane, mul on siiski üks väike palve," ilmub mehikese kõrvale Uku.

"Nimelt hoolega vaadates näed sa meil seljas Ebasurnute Isanda sõjamundrit. Kui sul vähegi arunatukest peas, siis jooksed sa kohe kiiresti vutt-vutt-vutt koopasse ja ajad endale ka sellise selga. Kuigi ma kahtlen, et sinule midagi sobivas suuruses leidub," lisab Uku natuke lotendava käisega koopa suunas viibates.

[Tuslik]

Kääbik kõnnib edasi ja lausub Ukule:"Õnneks olen ma selline kääbik, kes ei solvu, kui teda härjapõlvlaseks nimetatakse, aga püüa mind siiski mind nimepidi nimetada. Ja mis puutub mingisse koopasse, ei tea ma kus see on (sinu sisukatele viidetele vaatamata) ega usu sinu jutu järgi, et seal midagi mulle kasulikku on." "Mul on teistsugune plaan," ütleb nüüd Halbwin nukramalt. "On selge, et niimoodi nagu ma olen, on mul teie grupis olla võimatu, kuid siiski on see võimalik. Võta see nöör." Halbwin ulatab Ukule oma kotist peene, kuid tugeva nööri. "Kui teised on nõus, siis ma võin näidelda sinu vangi, sa võid mul käed kinni ka siduda, kuid nii, et kui läheb madinaks saaks ma selle kohe ära võtta." Halbwin paneb suu kinni ja ootab mida siis tehakse...

[dreampiller]

[Priist]

Samal ajal kui seltskond jätkab rahulikult oma teekonda, on kolme elutu päkapikukeha juures märgata liikumist. Need ei ole linnud, kes tulid toituma rahnu varjus vedelevatest laipadest, ega ole ka mingid muud loomad kes on avastanud mõnusa ja ootamatu söömaaja. Liigutajaks on üks päkapikest. Täpsemalt öeldes liigub esimese asjana ta käsi. Ta tõstab selle nagu kaitseks enda ette, kuid jõu raugedes kukub see sealsamas jällegi alla. Silmad avades leiab päkapikk end selili lamamas oma kahe peata kaaslase otsast. Mis juhtus, seda ta ei mäleta. Kuid mis siin mäletada: Asi on ju selge. "Või et see kuradi kääbik otsustas soone asupaiga enda teada jätta. Muidugi - kui tema on ainus, kes seda teab, peab Gild maksma talle niipalju kui ta nõuab, " pomiseb ta tigedalt ja ajab end istukile. "Seda saab ta veel kahetsema. Siin on üks päkapikk, kes kohe ta plaanid nurja keerab." Alles nüüd märkab päkapikk enda kõhust välja turritamas jämedat lühikest ammunoolt. "No kurrat!" on ta ainus kommentaar. Mingil põhjusel ei osutunud ammunool surmavaks. Veelgi enam - ta ei tunne ka absoluutselt mingit valu. "No et ma olen siiski surnud," jõuab päkapikk järeldusele. "Nojah, mis seal ikka..." Kuid äkki jõuab temani hirmus aimdus, mis kohutas teda südamepõhjani. Ta kobas kiiruga oma rüü all ja tõmbas välja kauni inkrusteeritud hõbeplasku, millesse oli ammunool pidama jäänud. Kaugelt võib ära tunda päkapikkude käsitöö, mis seletab ka, kuidas nii tühine asi võis peatada ammunoole tohutu jõu. Mida iganes plasku ka kunagi sisaldanud oli, nüüd on ta igatahes tühi. "No KURRAT!" hüüab päkapikk, näost veripunaseks värvudes "Mitte keegi ei lõhu Dwarini, suure Dweri poja kalleimat aaret, lootes karistusest pääseda! See pudel oli veel pooleldi täis! Kallist hinda pead sa maksma, kääbik, kallist hinda maksad sa reetmise ja minu joogi mahavoolamise eest!" Seda öelnud, haarab päkapikk oma kirve ja hüppab kaaslaste kehade otsast maha. Maas olevaid jälgi märgates aga ta hüppab tagasi. "Või nii on lood! Tal on kaaslased! Röövlikamp! Või et see asi oli juba pikemalt ette plaanitud! Meid varitseti! Meil ei olnud hetkekski lootust! Kallist, kallist hinda saavad nad kõik maksma või minu nimi ei ole Dwarin!" pomiseb ta vihaselt enda ette ja ruttab jälgede suunas minema.

[dreampiller]

[Payl]

"Vaata, Halbwin," alustab Mart: "Ma arvan et ebasurnud ei mõista vangide võtmist vist eriti. Neile on igapidi loogilisem sind maha lüüa ja jälle surnust üles äratada, vanaonu Haarli rääkis. Vaata, me ei ole kaugel ühest koopast kus hunnik ebasurnute mundreid maas vedeleb. Mine seda rada pidi suti maad tagasi ja leiadki selle koopa, selle tagaseina vastas ühe augu lähedal peaks hunnik neidsamuseid mundreid vedelema."
Sel hetkel märkab Mart oma strateegiliselt targast kõrgest vaatepunktist neile järele jooksvat päkapikku.
"Tohoh, mis sell see on? Ega mitte ometigi üks nendest päkapikest kes üksteist just maha tapsid? Mulle ta eriti surnud ei paista, muideks."
Mart on paari graatsilise hüppega Aswari pealaelt Halbwini omale jõudnud. Veel paar graatsilist hüpet ja graatsiline maandumine ja Mart on kivisel maapinnal. Ta sibab jooksvale päkapikule vastu ise hoolitsedes et ta tema jalge alla ei jääks. Miks ta seda teeb ei ole kellelegi päris kindel, uudishimust arvatavasti. Hoolimata ohust lömastatud saada (sest me kõik teame kui vapper süda Mardil on) hõikab Mart päkapikule: "Kuule sina, päkapikk! Võta'nd hoogu maha! Mida sa tahad siit? Ja kas sa surnud ei peaks mitte olema?"

[Tuslik]

Halbwin pööras ennast ümber ja nägi kuidas Mart seisab vapralt berserki jooksva päkapiku ees. Ta seadis oma ammu laskevalmis. "Peatu Dwarin!! Või seekord saad silmade vahele!" Nähes, et see jutt ajas päkapiku veel vihasemaks, hüppas kääbik päkapikule vastu, paljastades oma lühikest, ja kõverat mõõka ja eesmärgiga päkapikk jalust lüüa ja pärast seda selgitada, et reetur pole mitte tema. "päkapikk ei oska sellist manöövrit oodata ja see oleks ohutum kui veel üks nool, mis ta ilmselt tapaks."mõtles Halbwin. Ja sekund hiljem mõtles ta, et surnust üles ärkamine pole siin kandis vist haruldane."Ebasurnu kurat!!" hüüdis ta.

[Payl]

"Rahu nüüd, põrgulised. Ei ole meil vaja üksteist lõputult nottida siin. Aitab sellestki et nad üksteist maha tapsid, ei ole sinul teda oma väitsaga enam rikkuda vaja, Halbwin. Rahunegem ja oodakem, äkki too põgeneb hoopis kellegi eest. Rünnata on mõtet ainult siis kui seda vaja on ja hetkel ei ole. Kui ta midagi halba tahab, siis."

OOG: Kas mitte ei ole olevikus meil see jutuots? (Viitan Tusliku kõneviisile)

[Tuslik]

[dreampiller]

[Priist]

Näost punane ja end täielikult berserki jooksnud päkapikk jookseb, kirves löögivalmis, Halbwini poole. Marti ta ei märka või kui märkabki - mis sest ämblikust ikka vahtida. "Kurradi reetur!" Hüüab tige päkapikk ja üritab jooksu pealt Halbwini tabada.




Kuidas see tal õnnestub, teavad vaid jumalad....

[Irve]