Mängujuhi Interlyyd
Võitlusmöll on kõikehõlmav. Ennastsalgavalt sooritavad meie kangelased kõiksuguseid kavalusi ja kangelastegusid, igayks annab oma panuse. Kellel rammu vähem, läheneb asjale kavalusega, kellel rohkem - jõuga. Kuid tegevust jätkub kõigile ja ebasurma vari ripub nende peade kohal ja kannustab neid tagant.
Aswar Elviseveristaja ei hoia ennast eriti tagasi. Oma hirmkõva mõõgaga sööstab ta Spektraalse Kurjami poole ja virutab tema olematu kolju poole kohutava litaka. Sekundi murdosa vältel on kogu koobas täidetud ererohelise valgusega. Kui see hajub ei märka mängijad Kurjami juures mitte mingit muutust. Kuid Aswari laanemõõk ei kuma enam kunagi mitte yhegis spektrivärvis. Tema maagiast on saanud ebamaagia ja karta on et noormees selle yle just liialt ei rõõmusta. Kuid mõneks sekundiks paitsab Spektraalne kyll justkui halvatud olema.
Sellest ajast piisab Ukule. Väikse põnni hiilgav heide toob kaasa nõiarohu pritsmete langemise ebasurnu ebaolevale ebakehale mille peale kajab kõikide seiklejate kõvust läbi valutekitav kriiskav heli. Sydamete tuksudes näevad kangelased, kuidas mõnest kohast Kurjami kehal hakkab tõusma beebiroosat tossu. Kiljatades tõstab ebaolevus oma rapiiri ja uskumatu kiirusega tegutsev olevus näib olevat võtnud nõuks tõsiselt ebatapma hakata. Seiklejad on õudusest ja hirmust halvatud. Lõpp on lähedal...
Ei tea kas kaitseb Laeranit tema valduses olev maagiline kivi, miski kõrgem jõud või on ta lihtsalt kindlameelne ja tugeva lahingmoraaliga - kuid vastupidiselt kõigile teistele rebib ta ennast õuduse kytkeist lahti. Kiire tegutsemine ning purunenud pudelike teevad võimalikuks kogu sealleiduva vedeliku laialipritsimise ja kui keegi on kunagi kuulnud ebasurnu hädakisa siis oskab ta aimata, mis nyyd lahti läheb. Kurjami heleroosasse auru mattunud keha tõmbleb valust ja hoolikal vaatlusel on tema ebakolba pinnal võimalik näha kolme pisikest ebapisarat. Ta piinleb tõelises, kirjeldamatus valus...
Õudsest vaatepildist kohutatud seiklejad komberdavad koopasuule. Seal on nad vaikivateks tunnistajateks Hääbuvale Spektraalkurjusele. Nad näevad, kuidas Kurjami nägu muutub mõnesekundiliste intervallidega inimeste portreedeks, kellelt ta kunagi elu on võtnud. Nägudel ei tule lõppu...
Äkki täitub kogu koobas sellesama barbi-roosa vinega. Rändurid kaotavad aja- ja ruumitaju. Kusagilt kaugelt kostub kellegi irvitavat naeru, relvade kõlinat ja suurte koletiste möirgeid. Kuid järk-järgult matab kogu ylejäänud fooni enese alla ahelate kõlin. See valjeneb ja läheneb yha - kuni kostub kellegi kauge surmakarje ja lummus kaob.
Seiklejad leiavad ennast kägaras koopapõrandalt, mällu talletunud verdtarretavad pildid oodatud õudusest. Mis jäi tulemata. Nad ei vaata enam kunagi elule sama pilguga.
Kui nad ennast koguda on jõudnud, vaatavad nad ringi. Nad märkavad, et neid on justkui vähem kui ennist. Kahvatute nägude loendavad nad enda järelejäänud gruppi...
Aswar Elviseveristaja ja Laeran. Pisike ja Uku. Cyrb. Mart. Ja Taran. See on kõik mis nendest järgi on jäänud.
Kui kõik ylejäänud koguvad ennast tasahilju ja vaatavad vaikselt koopas ringi, siis Taran vaikib endiselt. Ta on ilmselt sygavas shokis ja ei tee midagi kuud, kui ainult kuulab ja seisab. Kui seltskond hakkab liikuma, yhineb ta nendega, kuid millal ta jälle kõne- ja teovõimeliseks saab... teavad vaid tuul ja Mängujuht.
Koobas on jäänud kuidagi tyhjaks ja pimedaks. Yhes nurgas vedelevad Elvise, teises Skeleti jäänused (mis enam ei liiguta). Taga koopaseina vastas seisab Seif ja selle peale on kuhjatud 11 komplekti Ebasurnute Kuuenda Kadaveerkomando vormiriideid.
OOG: Kui Flash soovib oma tegelaskuju taasaktiveerida, võtku privaatsõnumiga yhendust.
OOG: Sama peaksid tegema kõik mängu tulla soovivad uued tegelased.