Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Ulme

Siiani peamiselt D&D'ga seotu tõlkimine eesti keelde

Moderaatorid: surra, mart, Teemon, Irve

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 15:47 19. Okt 2004

sci-fi = teadusulme
horror = õudusulme

kas siis sobib fantasy = nõidusulme
või turgatab mõni parem?
sest alati pole nõidusega pistmist (vt. kolm põrsakest)

ps väljend imeulme kõlab kahtlaselt ..
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 17:25 19. Okt 2004

"Kolm põrsakest" on loomajutt, millel pole mingi ulmega suuremat pistmist. Krõlovi valmid on sama palju ulme kui see tekst. ja samuti muinasjututyybid AT 1–300 (loe neid Pille Kippari raamatust).

nõidusulmele on aluse pannud imemuinasjutud, tyybid AT 300–748*,

ilmselt Risto Järv kirjutas:Imemuinasjutud – mitmetes keeltes ka “päris”-muinasjutud – kuuluvad Aarne-Thompsoni tüübikataloogis vahemikku 300-748*. Nendele juttudele on iseloomulik, et toimuvad ebatavalised sündmused, süžee on väljaarendatud, tegevuskoht- ja aeg on ebamäärased (ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.
Nagu rahvajutud üldse, nii on ka imemuinasjutud hõlpsasti ületanud rahvuspiire. Ka Eestis tuntud imemuinasjuttude sündmustik ei ole tuntud ainult Eestis, vaid need süžeed on rahvusvahelise tüübikataloogi koostanud Stith Thompsoni tuntud sõnade järgi levinud “Indiast Iirimaani”. Küll on iga konkreetset muinasjuttu mõjutanud rääkija isik: tema mälu, maailmanägemine ja ilmselt ka meeleolu.
“Eesti imemuinasjuttude” tüpoloogiat korrastatakse ning teaduslikku antoloogiat koostatakse muinasjutuprojekti töö käigus. Projekti käigus täpsustub ka imemuinasjutuüleskirjutuste täpne arv – praeguse hinnangu järgi on imemuinasjutte Eesti Rahvaluule Arhiivis u 5400 käsikirjalist teksti.


Nende nimekirja leiab siit ja eesti tekste Viidalepa antoloogia "Eesti muinasjutud" imemuinasjuttude alajaotusest. neid määratletakse tihtipeale nõiduse kaudu.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas pronto 10:34 20. Okt 2004

ohpuu kirjutas:"Kolm põrsakest" on loomajutt, millel pole mingi ulmega suuremat pistmist.

Minu jaoks on rääkiv siga tõsine ulme.

Tõsi, siinkohas võiks öelda, et tegu on üsna moraliseeriva looga, mis on esitatud läbi sellise võtme, mis on nii ebareaalne, et inimene ei lase ennast vutlarist eksitada, kuid milline ulmelugu seda poleks?
Blog: http://pronto.ee/
Dani Filth on nõme
pronto
Saladuste hoidja
 
Postitusi: 3812
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 11:54 20. Okt 2004

sinu jaoks kyll. ma lihtslalt vahendan parasjagu kehtivaid rahvaluuleteaduse seisukohti. tyypides AT 1–299, mis moodustavad tyypidest AT 300–748* eraldi žanri, oskavad tavaliselt kõik loomad rääkida omavahel, tihtipeale ka inimestega. aga muid imeelemente seal olema ei kipu. kõik on väga maalähedane, huumor on stiilides jalaga-persse ja loll-saab-kirikus-kah-peksa. ja need kaks asja moodustavad ka lugude põhilise oa ja mõtte: maailm on karm, kuid ebaõiglane. kõik meie tavamaailma seadused kehtivad ja erandeid ei tehta, kui linnu jalgade vahel priikyydile läinud rebane kukub kõrgelt, siis saab väga haiget või kukub lausa surnuks.

indiaani ja Siberi loomajuttudes (koioti-, rebase- ja varesejutud sealhulgas) on muidugi igasugu nõiduselemente kah hulgas. isegi need minu lapi lemmiklood, kus põdrad ja karud inimeste kujul või vastupidi ringi kõnnivad. aga need jäävad tyypidest AT 1–299 välja ning on AT systeemis lausa nummerdamata. see on juba hoopis kolmas žanr, lugege Uku Masingu loenguid "Taevapõdra rahvaste meelest" (avaldatud raamatus "Keelest ja meelest", Ilmamaa, mullu).

ja noh, et veidi konkreetsem olla: imemuinasjuttudest AT 300 on kõige tavalisem lohetapmislugu, kuninga, printsessi ja krtteabkust pärit lohetapjaga, klaasmäele paika pandud printsessi lugu on AT 530. AT 301A on see lugu, kuidas kolm tyypi lähvad kuningatytreid päästma, jäävad ahjualuse kyysi, yks saab maa-alusest ilmast kolm kuningatytart kätte, aga teised kaks, kes yles jäid, tõmbavad köiega yles ainult kuningatytred ja selle tyybi jätavad alla. AT 325 on "Krabatist" tuntud lugu nõia õpipoisist, kes isa juurde tagasi saab, kui poja moondatud kujul ära tunneb.

yldse on 300ga algavad tyybid nummerdatud kokku kui nõidusjutud (ingl Tales of Magic, sks Zaubermärchen), vähesed neist ei sisalda kas mõnda võluvahendit, needust, lohemadu muud imelooma või midagi muud sellist, mida loomajuttudes ega päriselus ei kohta. AT 400–432 on romantilised lood, mis sisaldavad noorpaari või armastajapaari yhe poole muutumist või nõidumist mingiks loomaks või linnuks (vt nt seda ebatyypiliselt lõputa AT 425B-d "Hundiks pandud").

paari aasta pärast on loodetavasti kõik need 4500 sisestatud eesti teksti võrgus kättesaadavad kah.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Ulmeguru 1:18 22. Okt 2004

Surra kirjutas:sci-fi = teadusulme
horror = õudusulme

kas siis sobib fantasy = nõidusulme
või turgatab mõni parem?
sest alati pole nõidusega pistmist (vt. kolm põrsakest)

ps väljend imeulme kõlab kahtlaselt ..


Tundub, et ulmelisti kunagine rähklus on siin foorumis uuele ringile minemas...

Kas science fantasy on siis teadusime või hoopis teadusnõidus?

Tegelikult ei saa ma aru, et miks inimesed sellise maakeelse ulmedefineerimisjamaga tegelevad? Eriti olukorras, kus ei eesti kirjastajad, ei ajakirjanikud, ei miskid muud kabajantsikud pole endale veel sõna ulme tähendustki selgeks saanud. Et kord on see SF-i sünonüüm, siis on ta SF ja fantasy koos jne.
Alles saad millegagi tegelema hakata, kui juba mõni pajatab sulle niisugust lora, et käed langevad iseenesest rüppe.
-- Sever Gansovski «Vincent van Gogh»

http://ulmeguru.blogspot.com/
http://ulmeseosed.blogspot.com/
http://tumetund.blogspot.com/
Ulmeguru
Manatark
 
Postitusi: 626
Asukoht: Saaremaa

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Tanel 9:41 22. Okt 2004

Kunagistest ulmeraamatutest on meeles tõlge Teaduslik fantastika...
Lugege Jaanus Põldaru imepärastest seiklustest koduvabariigis

Kunagine Galadthon Anuvrael

Death Before Dishonour - Resurrection Before Lunch.
Tanel
Tuleloitsija
 
Postitusi: 798
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 9:52 22. Okt 2004

Ulmeguru kirjutas:Tegelikult ei saa ma aru, et miks inimesed sellise maakeelse ulmedefineerimisjamaga tegelevad?


ilmselt sellepärast, et meil pole midagi paremat/halvemat teha. vahel võib ju keelt teritada. (nagu see hunt, kes oma keelt käia peal teritas, et paremini kitseema häält teha: tal oli muidu nii jäme keel, et kitsetalled ei jäänud uskuma, et see nende ema on, kui ta ukse taga kirelii, karelii jne laulis.)
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 10:13 22. Okt 2004

ulmegurul on õigus.
nõidusulme ei ole vist tõest paslik.

tuhlakem aga edasi vanades manualidez (maakeelesõnaraamatutes).
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 10:32 22. Okt 2004

kõige mõistlikum on midagi fantasy vasteks muinasjutu pealt aretada või samast suunast ikkagi. lõppeks. ulme-sõnal on yks põhihäda: ta on tehissõna (tuletatud tehistyvest ulm), millel pole enne 20. aastasada mingeid tähendusi olnud. (kui nyyd mitte asja unejutuga seostama hakata.)

parandatud vastuseks Surra järgmisele postile.
Viimati muutis ohpuu, 10:47 22. Okt 2004, muudetud 1 kord kokku.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 10:42 22. Okt 2004

muinasjutuga on see häda, et ta on muinasjutt :)
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

me leegion sammub ja kindel on ta ryht!

PostitusPostitas Kriku 10:47 22. Okt 2004

Surra kirjutas:sci-fi = teadusulme
horror = õudusulme

kas siis sobib fantasy = nõidusulme
või turgatab mõni parem?
sest alati pole nõidusega pistmist (vt. kolm põrsakest)

ps väljend imeulme kõlab kahtlaselt ..


Õudusulmet ei ole. On õudus, ulmekirjanduse alamzhanr. Pole mõtet lõputut liitsõnade kultust arendada. Nagu öeldakse, et "istusin taksosse", mitte "istusin taksoautosse".

Teadusulme on kaunis üldiselt aktsepteeritud termin, isegi suurskeptik Ulmeguru on seda trykisõnas kasutanud.

Imeulme puhul on teatud loogika olemas... St kui teadusulme puhul on kirjeldatavate vidinate toimimise aluseks meile tundmatud teadussaavutused, siis imeulme puhul on selleks nõidus või muud nähtused, mida "ime" alla võib vabalt kokku võtta. St puudub isegi autori soov neid teadusliku maailmapildi pinnalt seletada.

Ulmeguru kirjutas:Tundub, et ulmelisti kunagine rähklus on siin foorumis uuele ringile minemas...

Kas science fantasy on siis teadusime või hoopis teadusnõidus?


Hea küsimus, minu meelest puudub vajadus science fantasy puhul inglise keele loogikast lähtudes tingimata mingeid ülalmainitud värdliitsõnu tuletama hakata. Mõelgem avaramalt :) Konkreetset soovitust ma hetkel pakkuda ei oska muidugi, selle üle tuleks mediteerida. Kas panen küsimuse ulmelisti? :P

Ulmeguru kirjutas:Tegelikult ei saa ma aru, et miks inimesed sellise maakeelse ulmedefineerimisjamaga tegelevad?


Küsimus ei ole mu meelest defineerimises, küsimus on terminoloogias. St Ohpuul on täiesti õigus "Kolme põrsakese" küsimuses ja üldjuhul on ikka jumala selge, kas mingi teos on ulme või ei ole. Aga küsimus on, et kuidas nimetada eesti keeles alamzhanri, millesse mõni konkreetne teos kuulub.

Asi on sarnane kõikvõimalike AD&D loomakeste tõlkimisele, mida siin ikka väga palju on arutatud ja mille vajalikkuses kahtlejad näivad selges vähemuses olema. St teatud kultuuritasemest alates hakkab inimene mõistma oma emakeele väärtust ja püüab seda hoida. Keiss, pleiss ja fäntasi jäävad murdeealisse minevikku...
Viimati muutis Kriku, 14:08 22. Okt 2004, muudetud 2 korda kokku.
Kasutage BAAS-i, rahvas!
Kriku
Deaktiveeritud
 
Postitusi: 1468
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas pronto 10:50 22. Okt 2004

ohpuu kirjutas:
Ulmeguru kirjutas:Tegelikult ei saa ma aru, et miks inimesed sellise maakeelse ulmedefineerimisjamaga tegelevad?


ilmselt sellepärast, et meil pole midagi paremat/halvemat teha. vahel võib ju keelt teritada. (nagu see hunt, kes oma keelt käia peal teritas, et paremini kitseema häält teha: tal oli muidu nii jäme keel, et kitsetalled ei jäänud uskuma, et see nende ema on, kui ta ukse taga kirelii, karelii jne laulis.)

Minu arust sõi ta kriiti ja mitte igavusest, vaid sellepärast, et kõht oli tühi.
Blog: http://pronto.ee/
Dani Filth on nõme
pronto
Saladuste hoidja
 
Postitusi: 3812
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 10:51 22. Okt 2004

imenõidus kõlab harjumatult ja imelikult :)

maa kylm ja kärss kärnas TM
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas pronto 10:51 22. Okt 2004

Surra kirjutas:muinasjutuga on see häda, et ta on muinasjutt :)

Nagu ka pistoda on pistoda.
Blog: http://pronto.ee/
Dani Filth on nõme
pronto
Saladuste hoidja
 
Postitusi: 3812
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 10:55 22. Okt 2004

pronto kirjutas:Minu arust sõi ta kriiti ja mitte igavusest, vaid sellepärast, et kõht oli tühi.


kriiti sõi ta Saksamaal. Setumaal, kus kriiti vähem, käias ta oma keelt (ja sai kõhtu kah ainult kolm kitsetalle, vaene aeg, mis teha). aga minu analoogia mõte oli see, et ma teritan oma keelt, et teda teinekord parem tarvitada oleks. hundil oli keele teritamisest tolku ja ma loodan kah lihtsameelselt, et äkki teravam keel täidab kõhtu paremini :D

ma vist väljendun täna tõesti liiga segaselt. :rolle:
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Järgmine

Mine Tõlkimine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6