Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


eetika ja moraal

Lõõgastumiseks koguneb rahvas kõrtsi ja arutab ilmaasju... Vestlusfoorum omavaheliseks suhtlemiseks.

Moderaatorid: surra, mart, Teemon, Irve, Priist, Kõrtsmik

Kasutaja avatar

itsy-bitsy 'bout ethics

PostitusPostitas surra 15:03 12. Mär 2003

tegelt ka, ryytlieetika on täitsa tore asi :)

oled sa marat lugenud ryytliromaane, nagu "sir nigel" või "valge sõjasalk" ? :)

eetika on ropult muutunud muidugi ajaga, aga lausa kahju, et mehed on eetika täiesti ära unustanud ja praalivad ning laaberdavad (jutt kyll enamustest tavakantidest).

ryytlieetikast oli tlnas loeng nädalake tagasi ja mul on siiralt kahju, et ei saanud seda kuulama minna (tshiribirimm-töökohustused).

kas keegi oskab soovitada netist mingeid materjale?

(teema on vist kõrvale kaldunud :) natukene)
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Teemon 15:14 12. Mär 2003

keskaegse ryytlieetikaga oli ainult selline konks, et meie m6istes ryytelikkus kehtis ainult omasuguste st aadlike suhtes. talupoegade kohtlemisel puudus absoluutselt igasugune ryytelikkus vms, yhe s6naga kokku v6ttes oli seal l2bivaks jooneks pigem j6hkrus

soovitan sellist raamatut nagu "keskaja elust ja olustikust", sealt annab yht-teist noppida. kahjuks pole hetkel kodus, seega ei oska autorit ega muud t2psustevat infot jagada
Magistritöö teeb sääsest elevandi
Teemon
Nutikas Lutikas
 
Postitusi: 4022
Asukoht: harjumaa majad

Kasutaja avatar

eh

PostitusPostitas surra 15:15 12. Mär 2003

sõna moraal annab sellise tulemuse:

moraal (<lad. moralis 'kombe-') ehk kõlblus, kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid. Moraalinõuete täitmine ei tugine riiklikule sunnile (*õigus), vaid üldkehtivaile hinnanguile ja nõudeile, üldsuse eeskujule ja avalikule arvamusele. M. hõlmab tegevuse kõlbelisi motiive (näit. nõrgema või haige abistamine), tavasid, kõlbelisi väärtusi (näit. töökus, seltsimehelikkus), kõlbelisi norme (näit. ole aus, ära varasta) ja põhimõtteid (näit. kollektivism, humanism), kõlbelisi ideaale, arusaamu õiglusest ja ebaõiglusest jm. Iga ühiskonna m. on erinev, mis johtub peamiselt majandussuhete tseloomust. M-i uuriv teadus on *eetika. Nõuk. ühiskonnas kehtib kommunistlik m. Selle sisu on kokku võetud kommunismiehitaja moraalikoodeksis, mille põhimõtted sõnastati NLKP XXII kongressil (1961) vastuvõetud parteiprogrammis.

viimane osa on eriti tore :) näitab kuidas ajad muutuvad. kindlasti on olemas ka kapitalistlik moraal, mis on kusagil majandus6pikutes? :)
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 15:16 12. Mär 2003

keskaegse ryytlieetikaga oli ainult selline konks, et meie m6istes ryytelikkus kehtis ainult omasuguste st aadlike suhtes. talupoegade kohtlemisel puudus absoluutselt igasugune ryytelikkus vms, yhe s6naga kokku v6ttes oli seal l2bivaks jooneks pigem j6hkrus


see oli ilmselt erinev.
mis aasta raamat see on? kes selle kirjutas?
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Anglachel 15:16 12. Mär 2003

soovitan sellist raamatut nagu "keskaja elust ja olustikust", sealt annab yht-teist noppida. kahjuks pole hetkel kodus, seega ei oska autorit ega muud t2psustevat infot jagada


hillar palamets 'keskaja kultuurist ja olustikust', 1982...see?

täitsa olemas.
Anglachel
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 360

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 15:32 12. Mär 2003

nõukogude ajal kirjutatud ajaloo-raamatutega oli pidev jama, sest tsensorid käisid need yle ja lasksid paista ajalool nii nagu nemad tahtsid.

tegelikult võiks siin sippo sõna v6tta ja rääkida mis tema asjast arvab :)
saaks adekvaatsemat infot äkki.

eraldi teema kuluks kyll eetikale ära :)
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Teemon 16:40 12. Mär 2003

Anglachel kirjutas:
soovitan sellist raamatut nagu "keskaja elust ja olustikust", sealt annab yht-teist noppida. kahjuks pole hetkel kodus, seega ei oska autorit ega muud t2psustevat infot jagada

hillar palamets 'keskaja kultuurist ja olustikust', 1982...see?

just t2pselt, kirjastus "valgus" ning hinnaks 65 kopikat :D

ma eriti ei usu, et seda tsensorid v2ga muutsid, st ma ei kujuta eriti ette, mida seal v6iks muuta
rahvustest, konkreetsetest ajaloolistest syndmustest jms seal eriti palju juttu pole, r6hk on rohkem taustal
Magistritöö teeb sääsest elevandi
Teemon
Nutikas Lutikas
 
Postitusi: 4022
Asukoht: harjumaa majad

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 16:45 12. Mär 2003

see probleem, et talupoeg pole inimene, oli neil jah.
vana ryytli-koodeksi pooldajad yritasid suhtuda k6ikidesse inimestesse kombekalt ja väärikalt, suurem osa aga ei viitsinud.

sellest suuremast osast pole seet6ttu ka lugulaule.
mis sa jõmmidest ikka laulad :)
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Priist 17:12 12. Mär 2003

Rüütlid said olla nii vaoshoitud ja rüütellikud, kuna kogutud pingeid said nad mujal välja lasta. Kodus korralik ja vaoshoitud dzentlemen muutus lahinguvöljal samasuguseks tapjaks ja vägistajaks nagu teisedaki. Lihtsalt auru väljalaskmise mõttes. Tänapäeval sellised väljundid paraku puuduvad, mis selgitab ka selle, miks tõeliselt rüütellikke mehi enam ei kohta. Üks pool ei saa olla teiseta.

Sellepoolest ongi Sir Nigel ja Valge Sõjasalk minu teada pisut ebatäpne: Oli rüütel kodus kui rüütellik tahes, ega sõjaseisukorras sest suuremat järgi jäänud. Kusagil peab ometi auru välja laskma.
Rollimängukeskus - URG
Priist
Uruguru
 
Postitusi: 1298
Asukoht: Dorpat 581-007-62

Kasutaja avatar

PostitusPostitas sondor 17:21 12. Mär 2003

tegelt on jõmmidel alati võimalus auru välja lasta, tööl näiteks, sest enamikul jõmmidel on ametid, mis nõuavad suurt füüsilist pingutust jne.

ühesõnaga, asi ei ole ainult auru väljalaskmises. vahest lihtsalt on vaja 'territooriumi märgistada' ...
your HEART is a MUSCLE the size of your FIST..
..keep loving - keep fighting..
sondor
Pädev Bard
 
Postitusi: 417
Asukoht: kuskil sinu alateadvuses...

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Udutont 19:30 12. Mär 2003

Demon kirjutas:keskaegse ryytlieetikaga oli ainult selline konks, et meie m6istes ryytelikkus kehtis ainult omasuguste st aadlike suhtes. talupoegade kohtlemisel puudus absoluutselt igasugune ryytelikkus vms, yhe s6naga kokku v6ttes oli seal l2bivaks jooneks pigem j6hkrus


Miks peakski olema rüütellik talupoegade suhtes? Rüütellik ollakse ikka rüütlite suhtes... Kuid talupoegade rüütlitena mitte kohtlemisest ei järeldu, et nende suhtes rüütlitel mingeid eetikanorme ei olnud. Oli ja mitte vähe. Kui rohkem aega on ja midagi konkreetset kuskilt välja suudan kaevata, siis annan teada. Üldise kommentaarina siiski: tänapäeval lähtutakse põhimõttest, et kõik on loodud võrdsena. Keskajal lähtuti sellest, et hierhia on normaalne. (Endastmõistetavalt ongi rüütel rohkem väärt kui lihtinimene ja seda mitte ainult seepärast, et rüütlil on rohkem võimu.)

Demon kirjutas: soovitan sellist raamatut nagu "keskaja elust ja olustikust", sealt annab yht-teist noppida. kahjuks pole hetkel kodus, seega ei oska autorit ega muud t2psustevat infot jagada


Raamat on tore, aga viimaste aastakümnetega on üht-test päevavalgele tulnud ning tehtud uusi järeldusi ja revideeritud vanu. Ja isegi kui ei oleks midagi viimaste aastakümnetega toimunud on raamat ikkagi kantud stampidest. Liiga tõsiselt ei maksaks võtta.
Udutont
Arhimaag
 
Postitusi: 1664
Asukoht: uttu tõmmatud

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Teemon 19:47 12. Mär 2003

yhe inimese poolt kirjutatud raamat on paratamatult tema enda ning tema ajastu n2gemus :D

midagi ei tasu liiga t6siselt v6tta, alati v6ib t6sisemale kirjandusele ryytlite teemal v6tta vahelduseks midagi kergemat, ntx m6ne rahvusloo nagu saarerahva lood kuningas arturist v6i mandrirahva lood nibelungidest :)

see on rohkem midagi omaaegse seebiooperi moodi ;)
Magistritöö teeb sääsest elevandi
Teemon
Nutikas Lutikas
 
Postitusi: 4022
Asukoht: harjumaa majad

PostitusPostitas oop 4:03 13. Mär 2003

NII.
Kuhugi tuleks hakata kohustusliku lugemisvara nimekirja tegema.
Teemade kaupa.
Tegelikult on mul juba aastaid kinnisidee panna kunagi kokku yks nimekiri kõigist raamatutest, mis peaksid DMi käsiraamatu köited olema. Aga see on suurem töö.


Ylevasest teemast:

1. Georges Duby. "Guillaume le Maréchal, ehk, Maailma parim rüütel" Tallinn: Varrak, 1997.
2. Aquino Thomas. "Summa Theologiae" Saadaval netis. Nt. Catholic Encyclopedia'ga samas saidis, praegu pole linki käepärast. Seal on muuhulgas ka eetikast juttu.
3. Howarth, Stephen. "The knights templar" New York: Barnes & Noble, 1993.
4. Gurevitš, Aron. "Keskaja inimese maailmapilt" Tallinn, 1992.
5. Le Goff, Jacques. "Keskaja Euroopa kultuur" Tallinn: Kupar, 2000.
6. Georges Duby. "Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980-1420" Tallinn: Kunst, 1999.
7. Georges Duby. "The knight, the lady, and the priest: the making of modern marriage in medieval France" New York: Pantheon, 1983.
8. Jean Flori "L'ideologie du Glaive: Prehistoire de la Chevalerie" Geneve: Librairie Droz, 1983. (Meil saadval ka vene keeles: Žan Flori "Ideologija metša" SPb.: Evrazija, 1999. Õiges poes 80 eeku.)
9. Le Goff, Jacques (koost.). "Keskaja inimene" Tallinn: Avita, 2002.


Ehkki mitte päris samal teemal, on sellele lähedased ja harivad ka:

10. Le Goff, Jacques. "Raha või elu: majandus ja religioon keskajal" Tallinn: Varrak, 2001.

11. Schmitt, Jean-Claude. "Püha hurdakoer: Guinefort - lasteravija 13. sajandist" Tallinn: Varrak, 2000.

12. Le Roy Ladurie, Emmanuel. "Montaillou, prantsuse küla 1294-1324" Tallinn: Kunst, 1996.

13. La Croix, Arnaud de. "Erootika keskajal: ihu, iha ja armastus" Tallinn: Kunst, 2001.

14. Setälä, Päivi. "Keskaja naine" Tallinn: Huma, 1999.

15. "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia" Tallinn:ERK, 1962.


Esialgset kodulugemist niisiis.
Järgmisel nädalal võiks kontrolltöö teha.
oop
Esimene Filosoof
 
Postitusi: 1151

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Merlon 15:48 13. Mär 2003

MInu eetika selline on kokku lapitud rüütlieetikast(Inglise omast), Jaapani Bushidost ning mõningad osad Skandinaavia ja Ameerika põlisrahvaste
uskumustest.(See tähendab et õilis käitumine kehtib kõigile,leedisid muuks kui enesekaitseks ei lööda ja harakirit ega seppukud ka ei tee :roll: :roll:
Merlon
Manatark
 
Postitusi: 613
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Külaline 13:41 14. Mär 2003

Merlon kirjutas:See tähendab et õilis käitumine kehtib kõigile,leedisid muuks kui enesekaitseks ei lööda ja harakirit ega seppukud ka ei tee :roll: :roll:

Miks? :?
Külaline
 

Järgmine

Mine Kuldlohe kõrts

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6