pole kohanimesid peale Tallinna, mis lõppeks kaashäälikuga

[Jalamees]

Ü-tähena häädlavad seda soomlased ja need noored kirjasõbrad, kes tahavad kewlid olla.

Lisaks ka luuletajad, kes tahavad kewlid olla(Masing tuleb meelde)
andke andeks selle surmapatu, offtopicu, eest

[ohpuu]

sel viimasel teemavälisel teemal soovitaks Prontol ja teistel, kes ennast harida soovivad, lugeda Mart Velskri ylevaadet ypsilonist eesti luules, mis puudutab möödaminnes ka ypsiloni tarvitamise Suuri Aatelisi Tagamaid ja kultuuriloolist tähendust ning ajalugu. siukesi asju võiks teha enne, kui hakatakse põhjapanevaid yldistusi tegema, sest Pronto praegusest yldistusest jäävad paljud ryhmad välja, kes auga sinna hulka kuuluksid.

ja viide kah.

Velsker, Mart. y eesti kirjanduses. // Vikerkaar. - (2001/Oct), nr. 10 - Lk. 78-86
MÄRKUS: Artikli aluseks on Käärikul soome-eesti kontrastiivseminaril 31. 05. 2001 peetud ettekanne.Autor vaatleb y kasutamist Johannes Aaviku, Uku Masingu ja Johnny B. Isotamme kirjutistes, samuti nooremate autorite loomingus (Merca [Merle Jääger], Liisi Ojamaa)

[--ByMyself--]

räpina.

[tribulant]

Jah, ka räpina tarvitab ypsiloni.
Täies koosseisus.

Või mida sellega nyyd öelda tahetigi?

[pronto]

r@pina

[Pool]

Kuidas teile Kroonlinn sobiks?

Ega meil nagu otseselt -linn lõpuga asustusi olegi rohkem? Enamasti on meil küla, mis linnaks saanud on ja seega algupäraselt ei saanud -linna otsa panna?

[ohpuu]

pakun yle: Räpinä.

[pronto]

R/|p!|\|@

[Võsaveli]

Njah, tegelt pole ka Tallinn erand. Tallinn on ju tuletatud sõnadest Taani ja linn, ja kui mõelda et linn on ju jälle täiend (nagu Sõrve säär), mis näitab koha tüüpi, siis jääbki järele Taani, mis on jällegi täishäälikulise lõpuga.

[tribulant]

R/|p!|\|@

1 @1\/1 3v1L L33T!