pole kohanimesid peale Tallinna, mis lõppeks kaashäälikuga

[sippo]

Haapsalu nimigi on läänemaa keeles hoopis teistsugune kui praegu kaardi peal.

Vat siin on mul kyll lynk. Milline siis?

Rootsikeelsete nimede eestikeelsed vasted Noarootsis võivad kyll vanemad olla, seal oli segaasustust - rootsi ja eesti kylad ysna kõrvu. Vormsil on teine lugu, puhas koloonia.

[Vamos]

Kapp-kapi vs Kapa ei lähe kohemitte.

aga huvitav tähelepanek küll, jah

Kapp on teadup2rast ka anum. Nii et kapp/kapa on t2iesti t88tav.

[Golburk]

Tegelt neid nimesi jätkub ikkagi täitsa mõnuga. Eriti väikesaartel, kui ka suurtel saartel. Noarootsi poolsaarel on ka neid palju, ning tegelikult kes viskab pilgu setomaa piale see saab aru et nii see ikkagi ei ole. Seal on selliseid kohti tegelikult küllaga, kui ainult uurida. Kuid muidugi tuleb tunnistada, nii see on. Vähe on selliseid võrreldes külade, asulate, alevite, linnade summaga. Aga olgu, kui selline teema on, siis on.

[Taliesin]

Sihuke asi nagu Suur Katel tuleb meelde.

[Golburk]

Veel nimetaksin hea meelega et väga paljud merega seotud kohad on kaashäälikuga. Nagu Harikurk, Saarnak ja paljud lahed, neemed, ning muud asjad.
Lihtsalt tuletasin meelde.

[pronto]

Veel nimetaksin hea meelega et väga paljud merega seotud kohad on kaashäälikuga. Nagu Harikurk, Saarnak ja paljud lahed, neemed, ning muud asjad.
Lihtsalt tuletasin meelde.

Kui palju neis elanikke on? Lepiti ju kokku, et räägime kohanimedest nagu küladest, linnadest, jne, mitte kui geograafilistest punktidest.

[Minastirith]

Golburk kirjutas: Seal on selliseid kohti tegelikult küllaga, kui ainult uurida. Kuid muidugi tuleb tunnistada, nii see on.

Aga uurigem siis.

[pronto]

Kuulge, siin on küsimus kas Y-täht on täishäälik või kaashäälik? Ma olen keelelise taustaga inimesi selle üle diskuteerimas kuulnud ja kuigi enamuse arvamus on see, et Y on kaashäälik on samas väga paljud neist seisukohal, et tegelikult peaks see olema täishäälik.

[veiko100]

Pole spetsialist, aga minu teada on kindlaks määratud täishäälikud ja Y nende hulka ei kuulu. Kõik ülejäänud, mis jäävad väljaspoole täishäälikuid, on kaashääliku..

[Gimly]

Kuulge, siin on küsimus kas Y-täht on täishäälik või kaashäälik? Ma olen keelelise taustaga inimesi selle üle diskuteerimas kuulnud ja kuigi enamuse arvamus on see, et Y on kaashäälik on samas väga paljud neist seisukohal, et tegelikult peaks see olema täishäälik.

Tegelikult kui nii mõelda,siis Y=igrek,kuid lauses sa hääldad seda ju kui ü?Minu meeled ajab sassi.

[pronto]

Kuulge, siin on küsimus kas Y-täht on täishäälik või kaashäälik? Ma olen keelelise taustaga inimesi selle üle diskuteerimas kuulnud ja kuigi enamuse arvamus on see, et Y on kaashäälik on samas väga paljud neist seisukohal, et tegelikult peaks see olema täishäälik.

Tegelikult kui nii mõelda,siis Y=igrek,kuid lauses sa hääldad seda ju kui ü?Minu meeled ajab sassi.

Eesti keeles hääldatakse seda reeglina ikka I ja J vahepealse tähena. Ü-tähena häädlavad seda soomlased ja need noored kirjasõbrad, kes tahavad kewlid olla.

[ohpuu]

Vat siin on mul kyll lynk. Milline siis?

Rootsikeelsete nimede eestikeelsed vasted Noarootsis võivad kyll vnemad olla, seal oli segaasustust - rootsi ja eesti kylad ysna kõrvu. Vormsil on teine lugu, puhas koloonia.

mis kohalikku kultuurilukku puutub, uskuge Sippot, aga mitte mind.

ei mäleta minagi, mis oli see läänemaakeelne nimi, mida Eller nimetas, olen seda kolm korda kuulnud yhe Rohukyla-Heltermaa otsa peal ega mõista kuskilt järgi vaadata (väikeses murdesõnastikus kohanimesid ju pole, see raamat on mul korduvate kolimiste käigus kuhugi saanud). aga tolle esimese silbi vokaalid oli igatahes Oa-, yhtki konsonanti (h sõna alguses on puhtkirjakeelne nähtus, kui ei räägita lõunaeesti ega Pühalepa keelest; aa -> oa ehk yldisemalt pika vokaali murdumine diftongiks yldläänemeresoomeline, see konkreetne muutus Harjus-Läänes kyllalt tavaline).

ytlesin, et need eestikeelsed nimed, mis praegu kaardil, ei pruugi kuigi vanad olla, aga see võib olla alatu laim.

igal juhul tuleks praegu kaardil olevate nimedega arvestada yldist tendentsi tõlkida nimed kirjakeelde, st tihtipeale võib peale mõningast põhjaeesti murdetekstides tuhnimist avastada murdelise põlisema nime, mis kirjakeelsega kokku ei lähe, yhtlasi tekib siin iga kord teoreetiline võimalus, et murdeline ehk kohalik nimi on omastavaline, kui kirjakeelne on nimetavaline. Vaskjala kyla (Jyri lähedal) on kohalikus keeles näiteks Vaisjala. tuhnige murdetekstides, see avardab maailmapilti.

Võrumaal on selliseid puntraid kergem lahendada (nt Vahtsõliina vs Vastseliina, mis taandub kergesti opositsioonile kohalik võrukeelne nimi vs tartukeelne kantseleinimi; samuti on Kanõpi-Kanepi-Kanapää kolmikust kolmas selgelt liigitatud tsaariaegseks kantseleietymoloogiaks), sest kohalik keel erineb põhjaeesti kirjakeelest rohkem ja on siiani suht-koht yldiselt kohalike hulgas käibel, nt arhailisema läänemurde tundjaid ja igapäevaseid tarvitajaid on arvatavasti Läänemaa 20-40aastaste hulgas protsendina vähem kui Võrumaal sama earyhma hulgas võru keele tundjaid ja pruukijaid. peale selle on Evar Saar möödunud kymnendil Võrumaa põlised kohanimed systemaatiliselt kokku korjanud ja Võru Instituut põhikaardile kandnud (mistõttu on nad näha peale Eesti Kaardikeskuse kirjastatavate põhikaardi juppide ka nt Regio Eesti teede atlastes põhjaeestikeelse nime all sulgudes ja hallis kursiivis).

trykitud ylevaated on olemas veel Põhja-Tartumaa kohanimedest ja Saaremaa kohanimedest (kd I; kd II). Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) on yleval, neljandal korrusel vist (või on see viiendal, murdesektoris igal juhul) kohanimekartoteek, kust saab selliseid asju vaadata. aga seal olla praegu remont.

aga niipalju siis eesti etnotoponyymikast võhiku silme läbi seekord.

[Flake]

rapla kandis on selline küla nagu London

[tank]

ja põlvamaal veriora vallas on "lihtensteini"

[marit]

Hiiumaal on selline koht nagu Sääretirp. Ja seal on suvilaid küll, niiet peaks kõlbama.