pole kohanimesid peale Tallinna, mis lõppeks kaashäälikuga

[sixsixsix]

Kapp-kapi vs Kapa ei lähe kohemitte.

aga huvitav tähelepanek küll, jah

[Celion]

Seda teadsin juba ammu. Nimelt soovitas keegi kunagi see kursusetöö teemaks võtta. Aga siis oli mõiste kitsendatud - jutt käis ainult asulanimedest. Muidu tulevad igasugu -saared ja -järved mängu ja kaob selline ilus seaduspära ära.

[Yrgnaine]

selline kylake nagu Pariis on ka olemas

Fey`il on õigus, et see on Pariis, vähemalt viimati, kui seda silti nägin, polnud seal i-d lõpus

[Gimly]

selline kylake nagu Pariis on ka olemas

Fey`il on õigus, et see on Pariis, vähemalt viimati, kui seda silti nägin, polnud seal i-d lõpus

Ei see küla\asula on kohe kindlasti Pariisi,selle i mitte olemine seal lõpus on ilmselt hulikaanide töö,kes tahavad,et see nimi kõlaks ilma selle i-ta.

[Tähepuu]

Huvitav, kus selline külake nagu Pariisi asub?

[jamaica]

Regio andmetel: Pariisi küla, Saksi vald, Lääne-Viru maakond

[Irve]

Teate, mulle meeldis ka kunagi mõelda, et Eestis on kõik kohanimed täishäälikulise lõpuga. Aga noarootsi nimed on kohati kaashäälikulise lõpuga. St seal on küll eestikeelsed vasted, aga on ka vormid kaashäälikuliste lõppudega. Vastavalt kaardile.

[lendorav]

Regio andmetel: Pariisi küla, Saksi vald, Lääne-Viru maakond

Kas see on aee on Pariisi kõla või küla nimi on Pariis?

[Yrgnaine]

Huvitav, kus selline külake nagu Pariisi asub?

kusagil Rakvere lähedal...vähemalt ema väidab nii Ise enam ei mäleta, sest meeles on vaid silt ja arutelu, miks selline nimi külal on Sellest arutelust on meelde jäänud, et Eestis asub ka Läti küla [kusagil Tartumaal ]

[Aprikoosikivi]

Läti asub Vana-Vigala lähedal muideks. Ja seda ma olen juba suht ammu teadnud kuna mu tuttav elas seal....sai ikka öeldud...."noh, elad ju Läti lähedal"

[Orz]

Seda teadsin juba ammu. Nimelt soovitas keegi kunagi see kursusetöö teemaks võtta. Aga siis oli mõiste kitsendatud - jutt käis ainult asulanimedest. Muidu tulevad igasugu -saared ja -järved mängu ja kaob selline ilus seaduspära ära.

Isegi Võrtsjärve lühendit ei kasutata nimetavas, ainult käändes, näiteks "käisin Võrtsu ääres", ent mitte "Võrts on 30 km kaugusel".

Tallinn - erand kinnitab reeglit?

[ohpuu]

Tallinn - erand kinnitab reeglit?

Tallinn ~ Talin ~ Taliin ~ Tal'n on nimetavaline erand jah valdavalt omastavaliste kohanimede seas. aga sama hästi öeldakse ju tihtipeale 'Talina linn', kui nimetavas käändes tarvitatakse, vrd 'Peipsi järv' või ykskõik misuke genitiiv+nimetavas_liiginimi-malliline kohanimi. kui kohanimi lõpeb koha liigi määratlemisega, siis on see liiginimi reeglina nimetavas, see on yks kõnealuse erandi tekitanud reegel, tundub

Noarootsi eestikeelsed kohanimed, mis kaardil on, pole kardetavasti kuigi vanad, tekkinud arvatavasti koos eestikeelsete kaartidega (puhas spekulatsioon, ärge tõe pähe võtke, aga nn kantseleinimed on eesti kartograafias täiesti olemas ja igasugu segadusi tekitanud). ei pruugi langeda kokku rootsikeelsete nimede vanade eestikeelsete vastetega, kui neid oli. Haapsalu nimigi on läänemaa keeles hoopis teistsugune kui praegu kaardi peal.

[pronto]

Noarootsi eestikeelsed kohanimed, mis kaardil on, pole kardetavasti kuigi vanad, tekkinud arvatavasti koos eestikeelsete kaartidega (puhas spekulatsioon, ärge tõe pähe võtke, aga nn kantseleinimed on eesti kartograafias täiesti olemas ja igasugu segadusi tekitanud). ei pruugi langeda kokku rootsikeelsete nimede vanade eestikeelsete vastetega, kui neid oli. Haapsalu nimigi on läänemaa keeles hoopis teistsugune kui praegu kaardi peal.

Eks nad ei ole jah kuigi vanad ja on valdavalt pealegi rootsi päritolu. Vormsi näiteks on täis selliseid kohti.

[Kummitus]

Et mul täitsa laksust tuli pähe, et nagu Sõrve Säär näiteks on täitsa kaashäälikuga lõppev.

see on sõrve sääre...

[sippo]

Kusagilt ajusopist meenub, et vormi Tallinn hakati linna ametlikus asjaajamises kasutama nii umbes/täpselt 100 aastat tagasi. Või veidi hiljem (a la 1920). Enne oli eestikeelseks vasteks Revalile Tallinna. St ainsuse nimetav ka ikka a-lõpuline.