Relvaseadus eestis

[Tanel]

Olles tuulanud mööda netti ringi, lugenud virtuaalset riigiteatajat ja mida kõike veel, pole ma siiski leidnud selgitust millal ja kuidas on relva omanikul õigus seda enesekaitseks kasutada.

Kas ja kui palju on see sarnane EKV garnisonmäärustikus kirjeldatuga?

Ma loodan et siin foorumis on isikuid kes saavad mind aidata ja vajalike allikate juurde suunata..

[Dragonath]

Noh, kui sa tunned oma elu ohus olevat, on sul minu arvamist mööda täielik õigus see oht oma eksitentsile likvideerida, muidugi võimalikult valutult.

[Kriku]

Asjasse puutub Karistusseadustik. Uuri hädakaitse kohta käivat. Kaitsemeetmed peavad vastama ründe iseloomule ja ohtlikkusele.

[paadikapten]

Asjasse puutub Karistusseadustik. Uuri hädakaitse kohta käivat. Kaitsemeetmed peavad vastama ründe iseloomule ja ohtlikkusele.

Paraku tavainimene ei oska tunnetada seda ohu suurust ja võib vea teha, mis kalliks maksma läheb. Noakangelasele üritab võibolla molli anda, aga saab tera makku. Või siis endast lühema ülbamatulnud tatika vastu kasutab nuga ja läheb vangi. Muidugi annab seadusi väänata ja auke on neis kah... Kusagilt lugesin ühest juhtumist. Miski rullnokk tahtis kedagi röövida. Aga see keegi andis talle molli ja löi tal pooled hambad kurku. Ja kohtus osati asi rullnoka kasuks pöörata-vaene ohver pidi maksma kahjutasu sisselöödud hammaste eest... Vist olid selle rullnoka sugulased kohtus, kes siis asja hästi ära väänasid.

[Dragonath]

Ja õigeks ohu tunnetamiseks on vaja kogemust, kuid selle saamine on ju teatud mõttes see, mida ära üritatakse hoida. Ideaalühiskonnas poleks kurjategijad, seega ei oskaks sealsed inimesed ka õieti reageerida ühe sellise toimumisele.

[hallsilm]

Olles tuulanud mööda netti ringi, lugenud virtuaalset riigiteatajat ja mida kõike veel, pole ma siiski leidnud selgitust millal ja kuidas on relva omanikul õigus seda enesekaitseks kasutada.

Kas ja kui palju on see sarnane EKV garnisonmäärustikus kirjeldatuga?

Ma loodan et siin foorumis on isikuid kes saavad mind aidata ja vajalike allikate juurde suunata..

mina kasutaks seda koos arvutiga. Usu mind, kövakettal olev teataja omab koos kävakettaga märksa rohkem kaalu sellistes eksistentsiaalsetes kysimustes nagu raha vöi elu, sure vöi jne.

Millal kasutada, hmm...jaa...ajafaktor on ka tähtis. Mida vöiks soovitada? Kasuta sulle antud aega ratsionaalselt.

[Tanel]

Oeh.. tegelikult oleks vist kõige rohkem abiks link leheküljele kus on see seadusena ilusti kirjas.. ise pole ma sellist lehekülge suutnud leida :/

[Udutont]

Oeh.. tegelikult oleks vist kõige rohkem abiks link leheküljele kus on see seadusena ilusti kirjas.. ise pole ma sellist lehekülge suutnud leida :/

§ 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

§ 29. Hädaseisund
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust

Link seadustikule

Paraku tavainimene ei oska tunnetada seda ohu suurust ja võib vea teha, mis kalliks maksma läheb. Noakangelasele üritab võibolla molli anda, aga saab tera makku. Või siis endast lühema ülbamatulnud tatika vastu kasutab nuga ja läheb vangi. Muidugi annab seadusi väänata ja auke on neis kah...

No sa juba tunnetasid, mis on ligikaudu hädakaitse piiri ületamine ja mis mitte. Või on viga selles, et sa pole 'tavainimene'?

[turmakoll]

mina olen asjast nii aru saand, et kui keegi tuleb rusikatega kallale, siis kaikaga äsada ei või.
kui tuleb kaikaga, siis võib kaikaga äsada, aga kirvega ei või.
ja kui tuleb kirvega, siis ei tohi maha lasta.
a mis sa teed kui mingi lihamägi sulle rusikatega kallale kipub?

[Merlon]

Hoiatuslasud ohku ja jalge ette, seejarel kas jalga voi katte.Eeldusel et kasutad tulirelva.Noa kohta pole kindel

[Udutont]

7.4 Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Põhimõtteliselt on rünnataval õigus valida temale kättesaadav kaitsevahend ; ka tulirelv; mis lubab eeldada ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks rõhutada aga järgmist. Hädakaitse kui üldosaline lubav klausel õigustab ründaja õigushüvede kahjustamist, st õiguslikult on aktsepteeritav temale ka surmavate vigastuste tekitamine tulirelvaga, kuid see võib olla vaid kaitse viimaseks vahendiks. Tulirelva eluohtliku kasutamise osas on õigusteooria esitanud järgmised nõuded. Esmalt tuleb ründajat tulirelva võimaliku kasutamisega hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, on lubatud tulistada ründaja pihta – ehk siis lubatud on sellised kaitsevahendid, mis kaitse seisukohalt pole kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust. Need piirangud ei kehti küll juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut eemale tõrjuda, st sellistel juhtudel pole kohustus valida säästvamat vahendit. Praegusel juhul sellise situatsiooniga aga tegemist polnud, seega pidanuks V. Teearu kaitsetegevust alustama hoiatuse või hoiatuslasuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu poolt tuvastatuga, et V. Teearu esimene lask ei ole käsitatav hoiatuslasuna.

7.5 Ringkonnakohus on leidnud, et tulistades A. Kikase poole läheda maa pealt tulirelvast, möönis kohtualune surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest ning tegutses seega kaudse tahtlusega (II kd lk 132-133). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et objektiivsest küljest vastab V. Teearu käitumine tapmisele hädakaitse piiride ületamisel. Olukorras, kus ründaja paljakäsi tagus vastu ust ja lõi katki aknaklaasi, ei olnud proportsionaalne kasutada ründe tõrjumiseks tulirelva ja ilma hoiatuseta tulistada ning tappa ründaja. V. Teearu poolt valitud ja kasutatud kaitsevahend ületas asjatult ründe iseloomu, intensiivsust ja ohtlikkust ega vastanud reaalsele olukorrale ja seetõttu on tegemist hädakaitse piiride ületamisega, s.o kuriteoga KrK § 104 mõttes.

P.S. Tolle lahendi ajal Karistusseadustik veel ei kehtinud, kuid põhimõttelist erinevust hädakaitse vahel kriminaalkoodeksis ja karistusseadustikus minu teada pole.

[Koriztaja]

Hoiatuslasud ohku ja jalge ette, seejarel kas jalga voi katte.Eeldusel et kasutad tulirelva.Noa kohta pole kindel

Noa puhul tuleks kasutusele võtta termin hoiatuslöök. See oleks selline pindmine haav mis paari nädalaga kinni kasvab. Reeglina väljaulatuvatele kehaosadele:)

[Dragonath]

7.4 Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Põhimõtteliselt on rünnataval õigus valida temale kättesaadav kaitsevahend ; ka tulirelv; mis lubab eeldada ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks rõhutada aga järgmist. Hädakaitse kui üldosaline lubav klausel õigustab ründaja õigushüvede kahjustamist, st õiguslikult on aktsepteeritav temale ka surmavate vigastuste tekitamine tulirelvaga, kuid see võib olla vaid kaitse viimaseks vahendiks. Tulirelva eluohtliku kasutamise osas on õigusteooria esitanud järgmised nõuded. Esmalt tuleb ründajat tulirelva võimaliku kasutamisega hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, on lubatud tulistada ründaja pihta – ehk siis lubatud on sellised kaitsevahendid, mis kaitse seisukohalt pole kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust. Need piirangud ei kehti küll juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut eemale tõrjuda, st sellistel juhtudel pole kohustus valida säästvamat vahendit. Praegusel juhul sellise situatsiooniga aga tegemist polnud, seega pidanuks V. Teearu kaitsetegevust alustama hoiatuse või hoiatuslasuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu poolt tuvastatuga, et V. Teearu esimene lask ei ole käsitatav hoiatuslasuna.

7.5 Ringkonnakohus on leidnud, et tulistades A. Kikase poole läheda maa pealt tulirelvast, möönis kohtualune surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest ning tegutses seega kaudse tahtlusega (II kd lk 132-133). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et objektiivsest küljest vastab V. Teearu käitumine tapmisele hädakaitse piiride ületamisel. Olukorras, kus ründaja paljakäsi tagus vastu ust ja lõi katki aknaklaasi, ei olnud proportsionaalne kasutada ründe tõrjumiseks tulirelva ja ilma hoiatuseta tulistada ning tappa ründaja. V. Teearu poolt valitud ja kasutatud kaitsevahend ületas asjatult ründe iseloomu, intensiivsust ja ohtlikkust ega vastanud reaalsele olukorrale ja seetõttu on tegemist hädakaitse piiride ületamisega, s.o kuriteoga KrK § 104 mõttes.

Mhmh, ja kui sind ajab taga mingi mõrtsuklasest kapp kaika või isegi noaga, on see jutt esimene asi mis meelde tuleb? Mõnedes situatsioonides sa ikka ei hakka hindama olukorda, vaid lihtsalt elu eest tegutsema, on minu arvamus.

[Tanel]

7.4 Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Põhimõtteliselt on rünnataval õigus valida temale kättesaadav kaitsevahend ; ka tulirelv; mis lubab eeldada ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks rõhutada aga järgmist. Hädakaitse kui üldosaline lubav klausel õigustab ründaja õigushüvede kahjustamist, st õiguslikult on aktsepteeritav temale ka surmavate vigastuste tekitamine tulirelvaga, kuid see võib olla vaid kaitse viimaseks vahendiks. Tulirelva eluohtliku kasutamise osas on õigusteooria esitanud järgmised nõuded. Esmalt tuleb ründajat tulirelva võimaliku kasutamisega hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, on lubatud tulistada ründaja pihta – ehk siis lubatud on sellised kaitsevahendid, mis kaitse seisukohalt pole kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust. Need piirangud ei kehti küll juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut eemale tõrjuda, st sellistel juhtudel pole kohustus valida säästvamat vahendit. Praegusel juhul sellise situatsiooniga aga tegemist polnud, seega pidanuks V. Teearu kaitsetegevust alustama hoiatuse või hoiatuslasuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu poolt tuvastatuga, et V. Teearu esimene lask ei ole käsitatav hoiatuslasuna.

7.5 Ringkonnakohus on leidnud, et tulistades A. Kikase poole läheda maa pealt tulirelvast, möönis kohtualune surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest ning tegutses seega kaudse tahtlusega (II kd lk 132-133). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et objektiivsest küljest vastab V. Teearu käitumine tapmisele hädakaitse piiride ületamisel. Olukorras, kus ründaja paljakäsi tagus vastu ust ja lõi katki aknaklaasi, ei olnud proportsionaalne kasutada ründe tõrjumiseks tulirelva ja ilma hoiatuseta tulistada ning tappa ründaja. V. Teearu poolt valitud ja kasutatud kaitsevahend ületas asjatult ründe iseloomu, intensiivsust ja ohtlikkust ega vastanud reaalsele olukorrale ja seetõttu on tegemist hädakaitse piiride ületamisega, s.o kuriteoga KrK § 104 mõttes.

Mhmh, ja kui sind ajab taga mingi mõrtsuklasest kapp kaika või isegi noaga, on see jutt esimene asi mis meelde tuleb? Mõnedes situatsioonides sa ikka ei hakka hindama olukorda, vaid lihtsalt elu eest tegutsema, on minu arvamus.

Ma kaldun arvama et kui too kapp ka hoiatuslasu peale pidama ei jää on sul õigus talle kuul jalgadesse kihutada, sest kui inimene ka surmaga ähvardamisest hoolimata(mida hoiatuslask tegelikult on) sind edasi rünnata tahab siis on tal väga tõsine kavatsus sind raskelt vigastada või tappa

[Tanel]

Tänud kõigile kes sellele teemale vastasid. Ülalpool toodud lõigud erinevatest seadustest on just need mida vajasin