Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-124-01 kirjutas: 7.4 Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Põhimõtteliselt on rünnataval õigus valida temale kättesaadav kaitsevahend ; ka tulirelv; mis lubab eeldada ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks rõhutada aga järgmist. Hädakaitse kui üldosaline lubav klausel õigustab ründaja õigushüvede kahjustamist, st õiguslikult on aktsepteeritav temale ka surmavate vigastuste tekitamine tulirelvaga, kuid see võib olla vaid kaitse viimaseks vahendiks. Tulirelva eluohtliku kasutamise osas on õigusteooria esitanud järgmised nõuded. Esmalt tuleb ründajat tulirelva võimaliku kasutamisega hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, on lubatud tulistada ründaja pihta – ehk siis lubatud on sellised kaitsevahendid, mis kaitse seisukohalt pole kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust. Need piirangud ei kehti küll juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut eemale tõrjuda, st sellistel juhtudel pole kohustus valida säästvamat vahendit. Praegusel juhul sellise situatsiooniga aga tegemist polnud, seega pidanuks V. Teearu kaitsetegevust alustama hoiatuse või hoiatuslasuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu poolt tuvastatuga, et V. Teearu esimene lask ei ole käsitatav hoiatuslasuna.
7.5 Ringkonnakohus on leidnud, et tulistades A. Kikase poole läheda maa pealt tulirelvast, möönis kohtualune surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest ning tegutses seega kaudse tahtlusega (II kd lk 132-133). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et objektiivsest küljest vastab V. Teearu käitumine tapmisele hädakaitse piiride ületamisel. Olukorras, kus ründaja paljakäsi tagus vastu ust ja lõi katki aknaklaasi, ei olnud proportsionaalne kasutada ründe tõrjumiseks tulirelva ja ilma hoiatuseta tulistada ning tappa ründaja. V. Teearu poolt valitud ja kasutatud kaitsevahend ületas asjatult ründe iseloomu, intensiivsust ja ohtlikkust ega vastanud reaalsele olukorrale ja seetõttu on tegemist hädakaitse piiride ületamisega, s.o kuriteoga KrK § 104 mõttes.
Mhmh, ja kui sind ajab taga mingi mõrtsuklasest kapp kaika või isegi noaga, on see jutt esimene asi mis meelde tuleb? Mõnedes situatsioonides sa ikka ei hakka hindama olukorda, vaid lihtsalt elu eest tegutsema, on minu arvamus.
Libe mõõk ei püsi peos.