Ulmeguru kirjutas:Ei soovita seda raamatut lugeda... samasugune «ajalooline tõde» nagu on seda ka Jüri Lina
Tunnistan ausalt, et andsin oma arvamuse esmamulje peale, pärast raamatu lühikest sirvimist. Raamatul on palju puudusi (näiteks jutukesed kristluse viljastavast mõjust jaapani kultuurile) kuid üldpildi saab kätte küll. Selle, et Jaapani keisrid olid ja on marionetid, et samuraide bushido oli väikeste inimeste rõõm ning suured ja vägevad kasutasid või viskasid selle kõrvale, nii nagu hetkel parasjagu vaja oli.
See raamat kinnitab veelkord minu veendumust, et au, truudus ja eneseohverdus olid Jaapanis nii harvaesinevad, et tundusid inimestele imeilusatena ja olid seetõttu jumaldatud. Mõni ime, et Katsumotost kangelane tehti. Tüüp oli tõesti erandlik...Jaapani jaoks.
pronto kirjutas:Hallsilm äragu ajagu siin taga absoluutset tõde (mida niikuinii ei eksisteeri, sest nagu me kõik teame koosneb ajalugu ainult valedest -- ega asjata ei öelda, et võitjad kirjutavad ajaloo).
Absoluutne tõde on olemas ja eksisteerib fantasymaailmas jumala näol. RL kommenteerida ei saa kahjuks...ee...õigemini õnneks:). Mis ajaloosse puutub, siis seda käsitletakse tendentslikult päris tihti jah. Aga sellest ei muutu ajaloofaktid ja tõde ei hoia kotis.
Mõnede jaoks on aga tõde niivõrd kohutav, et nad keelduvad seda uskumast nagu Pätsi või samuraifännid. Neil on lihtsam teist lolliks tembeldada elik naeruvääristada. Seda enam, et see raamat on samuti tendentslik ja faktivigadega. Nende jaoks on absoluutne tõde täiesti olemas. Et kogu raamat on saast.
Ma ei otsinud filmist absoluutset tõde. Lihtsalt selle filmi promomine ajaloolise filmina paneb õlgu kehitama. Minu meelest on see ikkagi fantasy. OK, ajaloosugemetega fantasy
pronto kirjutas: Pealegi ei olnudki ei autentsus ega lahingutseenid selle filmi isegi mitte teisejärguline eesmärk.
Täitsa lõpp. Oled sa Pronto ikka kindel, et ei lahmi nagu sa mulle pahaks paned (ja osalt õigusega)

. Viimati Cinemanias rääkisid filmitegijad küll teist juttu...
pronto kirjutas:Kahe tunni jaoks tuli ajalugu kontsentreerida, lõigata välja kõik mis antud kontekstis tähtsust ei oma, siis veel pool välja visata ja ülejäänule kontrasti juurde keerata ning taustsüsteemiks sobitada.
ning tulemuseks oli kena fantasyfilm.

Ja selles mängis minu meelest suurt osa mitte isegi ajalugu vaid see kangelase eneseleidmise lugu, sest see oli nii totaalselt ebatõene ja eluvõõras. Ma vaatan parema meelega Conanit, see on palju elutruum, sest viimase rezissöörid olid rohkem kahe jalaga maa peal
