Kõrvalepõige keskaja sõjakunsti taktikasse

[Tamerlan]

Selge on, et jutud ja vägiteod lähevad aja möödudes aina paremaks.

http://www.atarn.org/magyar/video/Hungarian.WMV

Sain Juksi pakutud aadressilt videosüüdistuse. Kaege seda, sõbrad, ja öelge, kus on siin tegemist 70 kilose vibuga? Vend ei lähe näost punasekski ega näita üldse pingutust välja. Ja ratsa laseb ta noh, ütleme 20-30 meetri peale. Ja mingit sõrmede ümber vibunööri mässimist ma kah ei märganud, kuigi tolles paljuräägitud pikkvibutöös nii kirjas oli. Vaadake, kui lihtsalt madjar selle vibu vinna veab ja ärge rääkige mingitest meeletutest tõmbetugevustest.

[Udutont]

Tsiribiribimm, lase oma sõbral seista poole kildi peale ja siis vaata, kui suurt sihtmärki sa näed?

Täpselt. Kõik kahtlejad proovige järgi. Täiesti võimalik kusjuures, et kui proovite seda mujal kui lagedal tasasel väljal, ei näe te mitte midagi, kui te ei tea kuhu vaadata - nii väike on inimene poole kilomeetri pealt. Eriti kummaline on, et kes iganes ingliskeelse teksti kirjutaja ka poleks on ta rõõmsalt nõus ignoreerima uksele koputavat tervet mõistust - We have to recognize the impossibility of hitting a target from 500 meters' distance, though it could be done by accident - ning uskuma mida iganes vanad allikad näivad väitvat. Ilmselt usuks kirjutaja ka seda, et vanad kreeklased hüppasid olümpial kaugushüppes 15m kaugusele, kui mingi raidkiri seda kinnitaks.

Jäi ka silma, et eelpool viidatud ingliskeelses tekstis ei ole kordagi mainitud kui suur oli sihtmärk, mille pihta lasti.

[juks]

Tsiribiribimm, lase oma sõbral seista poole kildi peale ja siis vaata, kui suurt sihtmärki sa näed?

Täpselt. Kõik kahtlejad proovige järgi. Täiesti võimalik kusjuures, et kui proovite seda mujal kui lagedal tasasel väljal, ei näe te mitte midagi, kui te ei tea kuhu vaadata - nii väike on inimene poole kilomeetri pealt. Eriti kummaline on, et kes iganes ingliskeelse teksti kirjutaja ka poleks on ta rõõmsalt nõus ignoreerima uksele koputavat tervet mõistust - We have to recognize the impossibility of hitting a target from 500 meters' distance, though it could be done by accident - ning uskuma mida iganes vanad allikad näivad väitvat. Ilmselt usuks kirjutaja ka seda, et vanad kreeklased hüppasid olümpial kaugushüppes 15m kaugusele, kui mingi raidkiri seda kinnitaks.

Jäi ka silma, et eelpool viidatud ingliskeelses tekstis ei ole kordagi mainitud kui suur oli sihtmärk, mille pihta lasti.

From the time of Chinggis Khan and the Mongolian nation proper, there are many accounts of great feats of archery. In the ‘Blue History’, there is a story of Chuu Mergen who his a target from on horseback at about 130 meters. There are accounts of a national competition in which renowned archers such as Tsülegtii, Gölgön Baataar, Sübgetei Baataar, Toghtong Baataar and Khüldar all competed over a distance of about 600 meters, shooting at a cap of deer leather placed on the ground. All could hit the target with one of three shots.


Leidsin küll märgi suuruse

Ok, veidikene utoopiliseks kisub küll

BTW Ärge ajage sassi tänapäevaseid reproduktsioone märgilaskmiseks(alla 60 naela kindlasti) keskaegseid sõjavibusid(~60+ naela) ja kauglaskmisvibusid(~100+ naela)

[Tamerlan]

Pakun pigemini seda, et mongolid reguleerisid erinevatele distantsidele laskmist erineva laskemoona, mitte erinevate vibudega. Meie ju ei kanna armees kahte automaati kaasas. Kujutlege, et mees peaks kaasas tarima kahte-kolme vibu, ma ei usu sellesse. pigemini tehti krgeid ja kitsamate stabilisaatoritega nooli kaugele laskmiseks ja raskemaid, laiade lühikeste sulgedega nooli lähedale laskmiseks, sest see on majanduslikult otstarbekam ja lihtsam tehnoloogiliselt läbi viia. asi peab olema otstarbekas, muidu seda ei kasutata. kaks vibu... eh, olen käinud Larpil vibuga--ühegagi on janti küllalt. Pigemini arendatakse laskemoona ja upgraditakse seda, mitte relva. Usun, et iga laskur valis endale sobiva tugevusega vibu ja erinevate distantside ja sihtmärkide jaoks erineva laskemoona.

[azrael]

jabur arutlus, natuke teemast mööda - mis on pistmist mongolite vibulaskmis rekordil ja keskaja lahingupidamisel?

Samas - kui vibuga on võimalik lasta üle poole kilomeetri ja kogu mongoli armee võistles, iga võistleja laseb kolm noolt - saab päris hea statistilise tõenäosuse, et mõni nool pihta läheb.

[Tamerlan]

Mongolid olid keskaja parimad sõdijad ja nende vibudel oli selles suur osa. Ning poole kilomeetri pealt ei lasknud väidetavalt mitte terve mongolite armee, vaid üksik sõdalane. Kui vaadata mongoleid keskajal, siis ega nad eriti kuskil kaotuse osaliseks küll saanud, kuigi neid ei olnud nii meeletult rohkem kui eurooplaste vägesid, neid oli umbkaudu võrdselt, lihtsalt organisatsiooniliselt ja taktikalises mõtlemises olid mongolid kõvasti üle.
Ja keskajal oli vibul teatav taktikaline tähtsus.
Relva taktikalis-tehnilised omadused määravad ka taktikat, mida üksused ja armeed sõdades rakendavad.

[juks]

Vibumehed on sõjaväes sama tähtsad nagu näiteks ratsavägi või oda/piigimehed. Mitmekülgsem armee annab lihtsalt rohkem võimalusi erinevaks taktikaks.


BTW kas võib nendes müütilistes rekordites olla siiski väike tõde. Praegust just mõtlesin, et kuna mongoolia asub päris kõrgel merepinnast(2000-4000) siis on ka hõredam õhk ja arvatavasti mõjutab see ka vähem noole lendu, tagades tsipa suurema laskeulatuse ja täpsuse.

[Oberon]

Kõrgemal on ka tavaliselt suuremad tuuled ...
ja noh.. vahest seal olidki kangelased .. Mongolid olla vägevad mehed..
Teate miks nendel on sellised kõrged säärikud ?