loogika

[surra]

[mart]

[Posija]

[Teemon]

[kage]

[Teemon]

[Posija]

Kage võttis teema kokku ja sellega näib väitlus olemise üle olevat ammendunud.
Omalt poolt kokuvõtteks veel, et minu poolt interpreteeritud seisukohast lähtudes käsitleti objekti 'asjana iseeneses'.
Praktilisest seisukohast lähtudes vaadeldi objekti konkreetses aeg-ruumilises taustsüsteemis.
Esimesel juhul ei saanud objekti 'mitte olla', sest 'jätkuv' või 'kestev' on objekt ise ja vaatlusel tulevad arvesse vaid need aeg-ruumi osad, milles objekt 'on'.
Teisel juhul on 'jätkuv' aeg-ruum ning objekt saab nii 'olla' kui 'mitte olla'
Et minu jaoks oli kogu teema lihtsalt lõbupakkuv mõttegümnastika siis söandan siinkohal hüpata teise äärmusesse:

Küsimus:
Kas õun 'on'?

Eeldused:
1. Aeg-ruumis saab õun nii 'olla' kui 'mitte olla';
2. Õuna 'olemisel' on algus ja lõpp;
3. Aeg-ruum on lõputu.

Tõestus:
Lähtudes eeldustest 1. ja 2. - õun 'on' kindlas ruumipunktis teatud mõõdetava aja (a) jooksul. Ta võib selles ruumipunktis olla rohkem kui üks kord, ehk õuna 'olemist' kirjeldab summa a+a+...+a=A. A on mõõdetav suurus ja omab seega reaalarvulist väärtust.
Lähtudes eeldusest 3. - aeg-ruumi kestus (O) on lõpmatu.
Tulenevalt eelnevast O-A=lõpmatus; O+A=lõpmatus; -> O-A=O+A -> A=0

Järeldus:
Lähtudest statistilisest tõenäosusest - õuna 'ei ole'

[kage]

[Posija]

[uuk]

Ma näen teatava rõõmuga, et taaskord on Foorumis avastatud antiikmõtlejate pärand.
Tõsi küll, tuleb märkida, et te pole eriti järjekindlad Aristotelese loogikareeglite ja süllogismide rakendamisel

Ehk on abi järgnevast loogikakursuse näidisülesandest(?):

...

Milline järgnevatest arutlustest on kehtiv, milline mitte? Milline on Aristotelese süllogism, milline mitte? Millist saab esitada mitme järjestikuse süllogismi abil?

(1) 1. Kõik linnud lendavad. 2. Kõik tihased on linnud. 3. Kõik lendajad söövad pekki. – Järelikult, kõik tihased söövad pekki.

(2) 1. Kõik linnud lendavad. 2. Mõned siilid ei lenda. – Järelikult, mõned siilid pole linnud.

(3) 1. Jänesel on pikad jalad. 2. Valel on lühikesed jalad. – Järelikult, jänes on õige.

(4) 1. Ükski inimene pole surematu. 2. Herakles on surematu. – Järelikult, Herakles on inimene.

...

[Irve]

Muide, loogikasse ajamõõtme juurdetoomine ei ole klassikalise loogika koha pealt kuigi õige. Ajamõõtmetega tegeleb näiteks temporaalloogika, mis (kui õigesti mäletan) paneb igale predikaadile juurde maailma, milles ta kehtib. Võimalikud maailmad pannakse üksteise järel saavutatavuse järgi ritta ja siis on tõesti võimalik esitada väiteid, mis mingil ajahetkel on tõesed ning siis väärad. Tavaloogikas võetakse maailma muutumatuna.

Teine asi millega siin kohati puusse panete on valed eeldused. Valest eeldusest on võimalik järeldada mida iganes (st nii tõde kui valet).

Näiteks see õlleülesanne eeldab veidrasti. 27 hõbetükki on see raha, mille sees on juba olemas kõrtsipoisi raha - kui siia liidame selle raha veel kord üritame tekitada muljet et selle 27 raha sees seda ei ole. Siin on vale eeldus õnneks näiline ning kolmekümnes hõbetükk illusoorne.

Raha jaguneb:
Kõrtsmik: 25
Poiss: 2
Mehed: 3
Kokku: 30

[traat]

[Posija]

[Irve]

[uuk]

Kohale lennanud Metsik Sõjatihane ja See Siil Kes On Lind, silmitsevad äraoleval pilgul Posija poolt ülesseatud reha ning kleebivad üksmeelselt üles plakati. Plakatil on järgnev tekst:

Väidetavalt on selle mõistatuse kirjutanud Einstein. Levivad ka kuuldused, et nimetatud härrasmees väitis, et ainult 1% kogu maailma inimestest suudab selle lahendada. Vahepeal on muidugi inimesed targemaks saanud....
See ei ole trikkülesanne, vaid puhas loogika. Ja vastus on täiesti olemas.

Ühel ja samal tänaval on viis maja ja kõik majad on üksteisest erinevat värvi. Iga maja omanik (5 erinevat omanikku) joovad erinevaid jooke, suitsetavad erinevat marki sigarette ja neil on teistest majaomanikest erinevad lemmikloomad. Mitte keegi ei oma sama lemmiklooma, ei joo sama jooki, ei suitseta samu sigarette ja ei ole samast rahvusest kellegi teisega.

Faktid:
-Britt elab punases majas
-Rootslasel on koer lemmikloomaks
-Taanlane joob teed
-Roheline maja asub valgest vasakul
-Rohelise maja omanik joob kohvi
-Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde
-Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli
-Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima
-Norrakas elab esimeses majas
-Inimene, kes suitsetab Blendi, on naabriks inimesele, kellel on lemmikloomaks kass
-Inimene, kellel on hobune, on naabriks inimesele, kes suitsetab Dunhilli
-Inimene, kes suitsetab Bluemastersit, joob õlut
-Sakslane suitsetab Prince'
-Norrakas elab sinise maja korval (tema majast järgmine maja on sinine)
-Inimesel, kes suitsetab Blendi, on naabriks see, kes joob vett.

Küsimus on: Kellel on lemmikloomaks kalad?