Postitas Marat Sar 21:05 29. Dets 2003
Kuidagi kurb on. Seda tulingi ytlema. Tuleb meelde see, kuidas mingi vane sell teeb kuuendas klassis sellise synnipäevapeo, kuhu ykski lahedam ja vanem kutt ega ykski klassi kena tydruk ei tule. Ja siis ema lohtab aga, kusjuures - yldse ei aita.
Ja isegi need nõmedad tyybid lähevad ära. Alles jääb ainult peoperemees ise ja kole, kartulikarva juustega, vinniline tydruk, kelle lohutused ärritavad ja toovad pähe vaid mõtte - miks tema ei oleks võinud tulemata jätta?
Ja õhupallid immitsevad heeliumist tyhjaks, jättes endast lottis, krobelise pinnaga kotikesed. Ja torti jääb nii palju yle, et nädal aega hiljem peab sööma ja iga kord tuleb magusa tordiviilu kõrval kibe maitse kurku, kui ebaõnnestumine taaskord meenub.
Kui taaskord meenub see, kuidas ema pani laheda muusika asemel ABBA mängima ja kole, vinniline tydruk kutsus sind tantsima.
Marat Sar.
Lapsepõlvetraumade juhtivanalyytik.
implausibly wealthy, intelligent, physically attractive and free of doubt while arrayed against antagonists who are weak, pathetic, full of uncertainty, and lacking in imagination and talent