Leht 1 koguhulgast 3

PostitusPostitatud: 23:38 22. Aug 2003
Postitas oop
mart kirjutas:Tegelaslehte (see on mul esimene kord seda sõna kasutada :)) tuleks teha kahekeelsena. See töötab hästi.

OI. :o

Ma loodan, et siiski mitte.

Vast ehk kakskeelsena, aga ma tõesti väga loodan, et mitte kahekeelsena. :D

Ise veel tõlkimise teemas, ai-ai-ai... :lol:

PostitusPostitatud: 13:27 25. Aug 2003
Postitas mart
oop kirjutas:Vast ehk kakskeelsena, aga ma tõesti väga loodan, et mitte kahekeelsena. :D

Ise veel tõlkimise teemas, ai-ai-ai... :lol:


Milles mure, kulla oop? :)
Kontrollisin sõnaraamatut (ÕS1999), kontrollisin ka keelenõuannet 6313731. Need sõnad on sünonüümid.

PostitusPostitatud: 16:36 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
mart kirjutas:
oop kirjutas:Vast ehk kakskeelsena, aga ma tõesti väga loodan, et mitte kahekeelsena. :D

Ise veel tõlkimise teemas, ai-ai-ai... :lol:


Milles mure, kulla oop? :)
Kontrollisin sõnaraamatut (ÕS1999), kontrollisin ka keelenõuannet 6313731. Need sõnad on sünonüümid.


1980. a ÕS annab vasteks:
kahekeelne – silmakirjalik
kakskeelne – kaht keelt tarvitav, kahes keeles kirjutatud

Viimati ilmunud ÕS-is on aga eesti keelele selgelt •ära tehtud• :) Lubatud on samaaegselt näiteks nii •pension• kui ka •pensjon•. Ilmselt on keeleteadlastel häbi, et eestlaste hulgas nii palju düsgraafikuid on. Ja on otsustanud seda häbi leevendada – sellisel veidral keelt väänaval moel.

Ma pole seda viimatist ÕS-i ostnud, aga sealt pidavat leidma tõelisi monstrumeid, lausa lademetes.

PostitusPostitatud: 16:44 25. Aug 2003
Postitas Teemon
dr Zoidberg kirjutas:...
Viimati ilmunud ÕS-is on aga eesti keelele selgelt •ära tehtud• :) Lubatud on samaaegselt näiteks nii •pension• kui ka •pensjon•.


:o :o :o

PostitusPostitatud: 17:02 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
[)[-|\/|()|\|1337 kirjutas:
dr Zoidberg kirjutas:...
Viimati ilmunud ÕS-is on aga eesti keelele selgelt •ära tehtud• :) Lubatud on samaaegselt näiteks nii •pension• kui ka •pensjon•.


:o :o :o


Jajah, Demon, elu on edasi läinud, düsgraafikute elu on kergemaks muutunud. Naljalt neile enam koolis mitterahuldavat väänata ei saa. Õpetaja peab hoolsalt ÕS-i lappama, et veenduda, ega mõnda järjekordset sõnavärdjat ka ametlikult pole lubatud kasutada.

PostitusPostitatud: 17:29 25. Aug 2003
Postitas mart
dr Zoidberg kirjutas:Viimati ilmunud ÕS-is on aga eesti keelele selgelt •ära tehtud• :)


Ka Saagpakk (1992, vanemaid sõnaraamatuid mul hetkel käepärast pole), pakub kahekeelse (üheks) tähenduseks bilingual. Nii et see on varasem nähtus. :) Pensjonit seal veel pole.

Ühte häirib üks, teist teine. Mind häirib siiani intelligents intelligentsuse tähenduses, aga eks tuleb harjuda. :)

PostitusPostitatud: 17:40 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
mart kirjutas:
dr Zoidberg kirjutas:Viimati ilmunud ÕS-is on aga eesti keelele selgelt •ära tehtud• :)


Ka Saagpakk (1992, vanemaid sõnaraamatuid mul hetkel käepärast pole), pakub kahekeelse (üheks) tähenduseks bilingual. Nii et see on varasem nähtus. :) Pensjonit seal veel pole.

Ühte häirib üks, teist teine. Mind häirib siiani intelligents intelligentsuse tähenduses, aga eks tuleb harjuda. :)


kahekeelne – (filol.) bilingual; (petlik) double-dealing, two-faced; (reetlik) double-tongued
kakskeelne – bilingual

[Leidsin esimese ettejuhtuva sõnana sõna •karvelajas• – hairy animal, fur-bearing animal. Lihtsalt lõbustuseks sai postitatud.]

PostitusPostitatud: 20:11 25. Aug 2003
Postitas Priist
dr Zoidberg kirjutas:Viimati ilmunud ÕS-is on aga eesti keelele selgelt •ära tehtud• :) Lubatud on samaaegselt näiteks nii •pension• kui ka •pensjon•. Ilmselt on keeleteadlastel häbi, et eestlaste hulgas nii palju düsgraafikuid on. Ja on otsustanud seda häbi leevendada – sellisel veidral keelt väänaval moel.

Ma pole seda viimatist ÕS-i ostnud, aga sealt pidavat leidma tõelisi monstrumeid, lausa lademetes.


Toetan uue ÕS-i loojate pingutusi. Eesti keelt kirjutatakse nii nagu hääldatakse. Ning sellistes sõnades nagu pensjon, staajon, staadjum, naatrjum jne... on hääduses tõepoolest j. Äärmiselt vale oleks kahe küünega mingitest vanadest kirjapiltidest kinni hoida, sest keel on alati pidevas muutumises.

Kui keel enam ei muutu, on ta surnud.

Niisiis oleks kramplik "õigest" kirjapildist kümne küünega kinnihoidmine tunduvalt hullem kui üritus keele arenguga ka kirjalikult kaasa minna. Ise küll ei kasuta sellist kirjailti, kuid hukka ka ei mõista. See oli vajalik. Väga lihtne on midagi hukkamõista, ilma et selle tegelike tagamaade peale mõeldaks, kuid antud näide oli lihtsalt sellest, kuidas keeleraamat ürias ka tegeliku keelega kaasas käia.

Öelge üks hea põhjus, miks mitte kirjutada naatrium asemel naatrjum? Mõte ei muutu, alguses on küll pisut harjumatu, kuid ühel hetkel pole enam sedagi...

PostitusPostitatud: 22:18 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
Juub3 kirjutas:Öelge üks hea põhjus, miks mitte kirjutada naatrium asemel naatrjum?


Olen nõus sõnas naatrium i-häälikut asendama j-ga vaid juhul, kui eesti keelest kaotatakse ära nn katusega kaashäälikud – mida hakkaksid asendama sh ja zh. Õigemini, ma veel kaaluks sel juhul seda j-värki. Kõige eeldusena näeksin ikkagi nende laenatud häälikute kadumist.

PostitusPostitatud: 22:25 25. Aug 2003
Postitas Elendil
ma pakuks välja naatrijum.

PostitusPostitatud: 23:10 25. Aug 2003
Postitas Priist
Ja jällegi, kahele ülalrääkijale vastuseks:

EESTI KEELT KIRJUTATAKSE NII NAGU RÄÄGITAKSE.

Sa ei ütle kets-hup, see susisev häälik on tõepoolest see, mis ta on...
Samuti ei öelda naatri-jum, keel libiseb kuidagi õrnalt sellest iist/jotist seal üle... Aga kohe kindlasti ei häälda see välja mõlemat häälikut.

PostitusPostitatud: 23:17 25. Aug 2003
Postitas higgins
Juub3 kirjutas:Sa ei ütle kets-hup

Oh ei, loomulikult mitte, ma ütlen tomatipasta.

PostitusPostitatud: 23:23 25. Aug 2003
Postitas Priist
Kah hea variant :)

PostitusPostitatud: 23:24 25. Aug 2003
Postitas hallsilm
dr Zoidberg kirjutas:
Juub3 kirjutas:Öelge üks hea põhjus, miks mitte kirjutada naatrium asemel naatrjum?


Olen nõus sõnas naatrium i-häälikut asendama j-ga vaid juhul, kui eesti keelest kaotatakse ära nn katusega kaashäälikud – mida hakkaksid asendama sh ja zh. Õigemini, ma veel kaaluks sel juhul seda j-värki. Kõige eeldusena näeksin ikkagi nende laenatud häälikute kadumist.



Kuulge te kõik keeleuuendajad aavikud. Soovitan teil kui eesrindlikel filoloogidel eesti kirjakeele arendamise nimel kindlasti ühendust võtta isand Enn Ojaga, delfis tuntud ka aliase 33338 all. Mina igatahes kavatsen vanamoodi jätkata ja kõik säherdused totaalsed DÜSGRAAFIKUD edaspidigi õnnetuteks inimesteks lugeda. :D :roll:


selles on Kejdul küll xjjgus et valest on saand eetika lahutamatu osis. samuti innang valitsusele ja tejstele polìitilistele värrdjatele.
ja loomulikult pole mejje senisel suhhtelisel aúsusel olld minngit pisstmist jumalakarttusega, se oli pigem ürrgne arrjumus. samuti olid innangud tejsed.
kukub kanngesti imelikult vällja et mida arukam on inime, seda rohhkem ta oma arukust kasutab pettmiseks ja odavamaks äraelamiseks tejste kulul.
Kejdu jutukese lxpp aga lähäb oma arrilikult tobeda "osadusega luulu vajmuga" taas tavaliseks juraks ning käässt ära. ehhki ka tema tunnistab et armastusexpetusest jääb ikkagi vähäks.

PostitusPostitatud: 23:28 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
Juub3 kirjutas:Ja jällegi, kahele ülalrääkijale vastuseks:

EESTI KEELT KIRJUTATAKSE NII NAGU RÄÄGITAKSE.

Sa ei ütle kets-hup, see susisev häälik on tõepoolest see, mis ta on...
Samuti ei öelda naatri-jum, keel libiseb kuidagi õrnalt sellest iist/jotist seal üle... Aga kohe kindlasti ei häälda see välja mõlemat häälikut.


No naatrium ütlen ma alati naatrium, mitte kunagi naatrjum või naatrijum, kui kirjutada, nagu räägime. Mis ketshupi puutub, siis ma kirjutaksin selle sõna pigemini ketsup või ketcup. Mis peab näitama seda, et me mitte alati ei kirjuta nii, nagu räägime. Ja selle jaoks eesti keele grammatika loodud ongi, et seda segadust kuidagi korrastada.

Aga noh, miks filoloogid vaikivad, siin foorumis peaks neidki olema!