Leht 2 koguhulgast 3

PostitusPostitatud: 23:28 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
/tsenseeritud/

PostitusPostitatud: 23:29 25. Aug 2003
Postitas oop
Juub3 kirjutas:Ja jällegi, kahele ülalrääkijale vastuseks:

EESTI KEELT KIRJUTATAKSE NII NAGU RÄÄGITAKSE.

Sa ei ütle kets-hup, see susisev häälik on tõepoolest see, mis ta on...
Samuti ei öelda naatri-jum, keel libiseb kuidagi õrnalt sellest iist/jotist seal üle... Aga kohe kindlasti ei häälda see välja mõlemat häälikut.


:x: JAMA PUHA.

Pläma selle kohta, et eesti keelt kirjutatavat nii nagu räägitakse, on eesti keele õpetajate poolt, kes ise omal ajal ylikooli kuidagi kolmede abil hädapäraselt ja midagi meelde jätmata läbi venitasid, levitatav loll ja vastutustundetu legend.

90% eestlastest ei ytle "ketšup", nad ytlevad "GetsuB", kus G ja B tähistavad poolpehmeid klusiile, midagi vastavalt k/g ja p/b vahepealset. Ja "s" on eesti keeles kah enamjaolt mitte ehtne "s", vaid poolheliline "Z". Kui me kirjutaks nagu räägime, peaks seal vahet tegema. Ylaltoodud näitesõnas, kusjuures, hääldavad väga vähesed "t" ja "s" välja (proovige, laske mõnel sõbral seda ytelda ja võrrelge siis näiteks sõnadega "tuul" ja "sebra" - või kui sõber on pervar, kes š korralikult välja pyyab ytelda, siis "šampoon"), enamik hääldab sinna afrikaadi [DZ], mis koosneb kahelt poolhelilisest osast. Kolmest vältest ärge parem rääkigegi, kolmanda välte unustame yldse ära, see on ammugi pigem fonoloogiline kui foneetiline tunnus. Siis võiks veel hakata komasid kah mitte mingite reeglite järgi panema, vaid sinna, kus igayks juhtumisi jutus pausi peab või mökutama juhtub. Ja sõnalõpulised või järgsilpide vokaalid (sõltub igayhest) asendame selle inglise sõnaraamatutes nähaoleva tagurpidi e-ga, mida ma siia tehnilistel põhjustel panna ei saa - välja ei häälda neid ju keegi. Ja nii edasi ja nii tagasi. :1:

Phäh. :rolle:

Mida kuradit. :evil:

Kusjuures tõbi on düsgraafia, aga selle kandja on düsgraaf. Mitte düsgraafik. Mulle käib jälle see närvidele, kui inimesed, kes teistele õigekirja nina alla hõõruvad, ise kirjutada ei oska. :D

P.S. Ülalesitatud "Z", "B", "D" jms kummaline tähekasutus pärineb soome-ugri foneetilisest transkriptsioonist. Kui kellelgi on kobinat, astugu Tartu Ylikoolis eesti filoloogiasse, saab palju uut ja huvitavat teada. Kes mind ei usu, kysigu oHpuult või Kiwilt järele.

PostitusPostitatud: 23:37 25. Aug 2003
Postitas hallsilm
oop kirjutas:Kusjuures tõbi on düsgraafia, aga selle kandja on düsgraaf. Mitte düsgraafik. Mulle käib jälle see närvidele, kui inimesed, kes teistele õigekirja nina alla hõõruvad, ise kirjutada ei oska. :D




Päring 'düsgraafik' väljadelt: Märksõna
düsgraafik => 1 sõna indeksist: düsgraafik (1 kirje)
Leitud 1 kirje
düsgraafik vaegkirjutaja =>

Mulle käib ka see närvidele, kes teistele õigekirja nina alla hõõruvad, ise kirjutada ei oska :roll:

PostitusPostitatud: 23:44 25. Aug 2003
Postitas hallsilm
oop kirjutas::x: JAMA PUHA.

Pläma selle kohta, et eesti keelt kirjutatavat nii nagu räägitakse, on eesti keele õpetajate poolt, kes ise omal ajal ylikooli kuidagi kolmede abil hädapäraselt ja midagi meelde jätmata läbi venitasid, levitatav loll ja vastutustundetu legend. .....

Kolmest vältest ärge parem rääkigegi, kolmanda välte unustame yldse ära, see on ammugi pigem fonoloogiline kui foneetiline tunnus.



Mina räägin küll nii nagu kirjutatakse:), juhul kui ma murdes ei räägi.
Kui kellelegi tundub, et ikkagi ei räägi, siis on see tingitud lihtsalt emotsioonidest.

kolmas välde on unustatud :rolle: ? Issand olgu kiidetud! Kes laskis tõde jälle sedapidi paista? Karistuseks sulle ülesanne:

Jooni alla lausetest III vältes olevad sõnad. :P

1. Kuidas lindu, nõnda laulu. 2. Sukk lai, jalg soe. 3. Virka kiida, laiska laida, head hellita, kurja hurjuta. 4. Puhtus on perenaise uhkus. 5. Ära hõiska enne õhtut! 6. Ettevaatus on tarkuse ema. 7. Kes kõrt ei korja, see koormat ei saa. 8. Ausat meest ei hammusta keegi. 9. Enne mõtle, siis ütle. 10. Tänane päev on eilsest targem. 11. Tarkus on kallim kui kuld. 12. Meest sõnast, härga sarvest. 13. Kus suitsu, seal sooja. 14. Kellel on kell kaasas? 15. Terav kirves tungis puusse. 16. Te valage tee tassidesse. 17. Ma tean, et maa vajab hoolsat harimist. 18. Reet võttis kausi ja valas vee kaussi. 19. Kass lakub laua all piima. 20. Kus on meie tublid
poisid? 21. Vii seep ja kauss kööki. 22. Ära tee talle haiget!

PostitusPostitatud: 23:44 25. Aug 2003
Postitas Anonüümne
oop kirjutas:Kusjuures tõbi on düsgraafia, aga selle kandja on düsgraaf. Mitte düsgraafik. Mulle käib jälle see närvidele, kui inimesed, kes teistele õigekirja nina alla hõõruvad, ise kirjutada ei oska.


Gula oob gas sai tia et on ika seline aigusegandja nigu tüskrafik...

Vaadakem ENE 1987. väljaannet (köide 2), kus lk 187 leiame järgneva lause. Düsgraafia all kannatavat isikut nimetatakse d ü s g r a a f i k u k s.

Pakun välja, et mõnele inimesele käib jälle närvidele, kui kellelegi käib närvidele see, et inimesed ei oska kirjutada, seda enam, kui nad tegelikult oskavad.

PostitusPostitatud: 23:56 25. Aug 2003
Postitas oop
Vaatasin netistilpnevast TEA Võõrsõnastikust ka. Hämmastav. Aga noh, seal on ka muidu palju vigu.

Kulla Zoidberg, sa pole vist lihtsalt märganud, et on valdkondi, kus ma mitte kunagi ei eksi. Kui Tuglas oli omal ajal kirjanduspaavst ja kodanik Ulmeguru on ulmepaavst, siis mina olen keelepaavst. Minu õigekeelsus on perfektne ja vääratav ainult juhul, kui ma ise seda väärata tahan. Sõnastikud tõusevad ja langevad, nende koostajad saavad auhindu ja uputavad end ära, aga mina jään.

PostitusPostitatud: 0:19 26. Aug 2003
Postitas hallsilm
oop kirjutas:Vaatasin netistilpnevast TEA Võõrsõnastikust ka. Hämmastav. Aga noh, seal on ka muidu palju vigu.

Minu õigekeelsus on perfektne ja vääratav ainult juhul, kui ma ise seda väärata tahan. Sõnastikud tõusevad ja langevad, nende koostajad saavad auhindu ja uputavad end ära, aga mina jään


Jaapanlastel on mõttetera: ka ahv kukub vahetevahel puu otsast alla. Ära võta seda nii südamesse, mina näiteks ei vaidlusta sinu mäekõrgust üleolekut igat masti humanitaarteadustes, küll aga vahetevahel konstanteerin kui potsatad :)

PostitusPostitatud: 0:57 26. Aug 2003
Postitas Anonüümne
oop kirjutas:siis mina olen keelepaavst


Mnjah, paavst... roomakatoliku kiriku kõrgeim pea... Aga on palju maid ja rahvaid, kuhu selline elukas ei küüni. Nõndasamuti on ilmselt sinuga, kes sa oma väikeses paavstiriigis imetlusega vaatled, kuidas õukond sind igakülgselt kummardab ja ümardab ning arvad, et sina oled maailma naba. Aga ma olen kindel, et Mandzuuria keisritel ei ole sinust ei sooja ega külma, pealegi on neil elamiseks omad mängureeglid.

PostitusPostitatud: 8:36 26. Aug 2003
Postitas Irve
Kusjuures see oleks mõnna kui Oobi keelekasutus olekski definitiivne. St kui Oobi ja sõnaraamatu arvamused lahknevad, siis selles on süüdi maailm.

Järgmisel drägoni kokkutulekul teeme oobi keele ja grammatika õpitoa?

PostitusPostitatud: 18:18 26. Aug 2003
Postitas mart
oop kirjutas:Kulla Zoidberg, sa pole vist lihtsalt märganud, et on valdkondi, kus ma mitte kunagi ei eksi. Kui Tuglas oli omal ajal kirjanduspaavst ja kodanik Ulmeguru on ulmepaavst, siis mina olen keelepaavst. Minu õigekeelsus on perfektne ja vääratav ainult juhul, kui ma ise seda väärata tahan. Sõnastikud tõusevad ja langevad, nende koostajad saavad auhindu ja uputavad end ära, aga mina jään.


Sellise üleolekutõestuse kohta pole miskit asjalikku kosta. :lol:
Nagu keegi tark inimene enne väga tabavalt kirjutas:

oop kirjutas:ai-ai-ai... :lol:

PostitusPostitatud: 21:16 26. Aug 2003
Postitas Shadow
Oop, ära eputa, eks? ;)

PostitusPostitatud: 0:14 27. Aug 2003
Postitas ohpuu
Elendil kirjutas:ma pakuks välja naatrijum.


mhõh, eks ta nii vast ole. naat-ri-jum. mitte naat-rjum. kolm silpi, mitte kaks. mm. minu keeles vähemasti, ma mudugi põle kuuld et kuda Juube riäägib. võib ju naatrum ka olla.

näh, siin ei saa voneetilist ransripsooni teha, soomeugri, mitte ipa, ipas keegi eesti keelt ei kirjuta ju, ega oskagi vist. mudu akkaks, ee, voneetilises ransripsoonis kirjutama jah. oleks ia näpuarjutus vaelduseks. saaks mõelda et kuda tegelt ise riäägid.

a yldselt ma olen nõus, ää, et oop on keelebaavst. talt saab pailu õppida, ennegu ta ära sureb.

PostitusPostitatud: 0:37 27. Aug 2003
Postitas Irve
Pean poetama kaks ee.keele kildu: Hambasta, Hambari ja lisaksin ise ka Hambarsti.

PostitusPostitatud: 0:41 27. Aug 2003
Postitas ohpuu
ma ytlen amba ari. või ambari, kuda juhtub.

PostitusPostitatud: 5:41 28. Aug 2003
Postitas oop
* Hmjah. Katoliku kirikus on ainult yks paavst, dragon.ee-s vähemalt kaks. Kohe näha, kumb asutus mõjukam on... 8)

* Hambasta on kyll kena. :D

* "Järgmisel drägoni kokkutulekul teeme oobi keele ja grammatika õpitoa?"
Oota nyyd, ma teen enne oobishi õpikud ja töövihikud valmis... (praktilised harjutused on keeleõppes väga olulised!)

* "Aga ma olen kindel, et Mandzuuria keisritel ei ole sinust ei sooja ega külma, pealegi on neil elamiseks omad mängureeglid."
Ega ma mandžu keele kohta olegi midagi arvanud. :)

* Natuke ma seda düsgraafia asja tšekkisin. Vana norm paistab jah olevat olnud düsgraaf, aga uuemal ajal, kui juba pensijonidest räägitakse, on sõnastikutegelased kah rahva häält jumala hääleks pidama hakanud. Ja rahva hääl võtab malli aluseks pigem graafiku kui geograafi. Eks ta ole. Ma lihtsalt vana aja inime, ei ppolda seda, et kui kirjaoskamatus elunormiks võetaks. Aga ju ma ajal jalus olen. Nii et ohpuul on lootust. :D