Lugesin üle.
Kummalisel kombel on rahval jälle õnnestunud teha kaks identset teemat. Kuna seesinane on uuem siis postitan siia.
Isiklikult ei poolda mingi poroloonikoguse kasutamist larbis ja enda mängudelt porolooniga pehmendatud relvi läbi ei lase.
Põhjus selles, et poroloon on üldjuhul raskem kui magamismatt ja mass on teravate detailide järel teine põhiline probleem mis larbirelvad ohtlikuks muudab. Eriti haamrite jms. puhul.
Ohutuse koha pealt tuletan veelkord meelde: Relva ohutus ei ole määratud mitte selleks, et poleks valus vastu selga ja käsi saada. Ohutus on selleks, et relv ei vigastaks/tekitaks kahjustusi kui sellega kogemata ja/või liiga tugevalt tabatakse keelatud (kriitilisse) piirkonda - pea, kukal, kael, silmad, kõrisõlm, kube.
Väga tihti tulev argumendid "aga ma ei löö sellega kõvasti; ma otsaga ei torka" pole samuti vettpidavad, kuna kui relv röövitakse, kaotatakse, kukub lahingu käigus käest - ja see kellegi teise poolt uuesti kasutusele võetakse siis uus omanik ei pruugi selle erilistest "ohtudest" teadlik olla.
Samuti ei tööta mõnikord relva omaniku peal kontrollimise meetod. Relva ohtlikust ei tohiks hinnata ka selle järgi "aga mul/tal/neil on poogen ja pole üldse valus, isegi kui sellega vastu pead lüüakse". Arvestada tuleb teiste osavõtjatega (mistõttu Noortelarpide ohutusstandardid peaksid olema ja kohati on rangemad kui vanusepiirangutega mängudel).
Üldiselt sõltub kõik konkreetse korraldaja ja mängu ohutsstandarditest. Mängijale ebamugav ja keeruline see muidugi on.
Plaan koostada teatud hulga korraldajatega mingid ühised ohutusstandardid on pikalt olnud. Iseenesest oleks asi mõistlik - on mingid standardid. Kes nendega nõus on, see on nõus, kes mitte mõtleb ise uued. Aga see on juba teine teema.