Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Kerisahi

Meistrite ja õpipoiste kogunemiskoht

Moderaator: Bernard

Kerisahi

PostitusPostitas Mutabor 14:50 2. Veebr 2012

Inspireerituna Dani postitusest Rõuge muinasmaja teemas:

Väike soovitus (vähene kogemus endal sellel alal)- kerisahju kohta. Nimelt tehakse selleks, et toss ei täidaks paksult tuba n-ö. korsten ilma korstnata. Tuleaseme teha seina tehakse piisava suurusega auk (no ma teeks 10x10 cm, aga see on lambist pakutud, sest ma ei tea kolde suurust jms. tegureid) kust tuleb sisse õhk põlemiseks. See auk on luugiga suletav muidugi. Lae alla tehakse teine auk, samuti suletav, kust läheb suits välja. See luuk ei tohi kindlasti olla üldsegi kaugel, kuid samas ei tohiks ka olla otse sissetuleva augu kohal.

Nii on ehitatud suitsusaunad, oletan et see idee ise pärit just sellistest suitsutarede ajast. Tuletegemisega köetakse ahju, mitte ruumis olevat õhku. Kui tukid on ära põlenud ja jäänud järgi söed, siis pannakse luugid kinni ja üles kuumutatud kivid annavad soojuse. See soojus, mis kütmise ajal suitsugaasidega ruumist lahkus, on suht tühine. Ma pole kerisahjude elukutseline ehitaja, oma vähesest kogemusest arvan et ahi on ka väheke aladimensioneeritud selle hoone kohta. Või on väljakaevamistelt tulnud välja just selliste mõõtudega kolded samasuurtes majades?


Pilt

Koldekivide pragunemine nagu pildil näha on vist paratamatu? Arvata võib, et see oli üks põhjusi, miks koldes telliseid kasutama hakati, sest tellis on ühtlane plönn ja ei lagune niimoodi? Et siis kui endale teha kerisahju, tasuks kolle ikka tellistest teha?
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 384

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas sippo 15:26 2. Veebr 2012

Vahelduseks ka sõna juurde.
Samottkivi ei põle läbi. Tavaline tellis aga kiirelt. Kui sinna keerata, siis ikak pottsepp abiks ;)
Oma kaugetel arheoloogipäevadel kohatud küll tsibake hilisemad kui viikingiaegsed kerisahjud ja hüpokaustid (Haapsalu, keskaeg) on samuti sisaldanud kohati täiesti pudiks põlenud kive. Eks see sõltb meistri valimisoskusest, on ka eestis tsibake neid kivimeid, mis kannatavad kuuma edukalt. Veidi kahtlevalt toon välja ka mällu jäänud seose, et mida väiksem keris (=väiksem ja vaesem majapidamine), seda pudimad kivid. Ühel ahjul aga olid näiteks kaared laotud lausa paest, mis tavateadmise järgi peaks ju puharuttu lubjaks hävima. Aga ju oli savivooderdus algselt piisavalt paks või on ka paekivide seas tulekindlamaid sorte.

Kui ma ei eksi, siis teadvustust, et õhk on olemas ja peab tulekoldesse pääsema ka kusagilt, et tõmme tekiks, vist ikka polnud kuni kõige viimasema ajani. Ikka ukse vahelt ja nii tuli, vähemasti suitsusauna.

Alternatiivset mõtteviisi ka - näiteks Islandi ajaloolistel elumajadel polegi kuulu järgi küttekollet olnud. Tulel on eraldi maja, kus süüa tehakse, aga ei magata. Sooja annavad magamisnurgas ikka inimkehad, mis nahkade vahel. Skandinaavias viis see mõtteviis praktiliselt magamiskappide ehitamiseni maja sees. Vt. ka innuiidid ja iglu. Jah, võrdlus on vägivaldne, Eestis pole tulepuidupuudust vist kunagi olnud, kuid ehk siiski avardab.
.
sippo
Loitsija
 
Postitusi: 655
Asukoht: Läänenaba

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Mutabor 22:20 2. Veebr 2012

Kuidas seal kitsede-lammastega koos elamisega oli?
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 384

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Irve 2:17 3. Veebr 2012

Heietamise mõttes mäletan seda elevust millega lapsena vanast kerisest välja võetud maakive laiali võtsime. Suure kristalliga kividest oli puhas pudi järel. Väiksemaga olid paremini säilinud. Samas polnud see üleni kehtiv ja tagantjärele ei oska öelda millises kohas mingi kivi paiknes. Kristalli suuruse julgen küll faktoriks öelda.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas turmakoll 16:49 3. Veebr 2012

sippo kirjutas:Kui ma ei eksi, siis teadvustust, et õhk on olemas ja peab tulekoldesse pääsema ka kusagilt, et tõmme tekiks, vist ikka polnud kuni kõige viimasema ajani. Ikka ukse vahelt ja nii tuli, vähemasti suitsusauna.

Naeruväärne väide. Muinasaja inimene ei olnud idioot. Kui ta oli eluaeg metsas elanud ja tema ellujäämine sõltus tuletegemise oskusest, teadis ta väga hästi, et tuli tahab põlemise jaoks õhu juurdevoolu saada. Ilma selle teadmiseta poleks sepaääsigi leiutatud.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Mutabor 16:53 3. Veebr 2012

Ääsi eest punkt kollile.
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 384

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Kristjan Oad 21:48 4. Veebr 2012

Eesti folkloorist nähtuks, nagu ei liikunud ninast sisse-välja mitte osa gaasikeskkonnast, vaid kehaga kaasas (kas kopsus või kuskil pea lähedal väljas) jõlkuv hing-olend. Mõtle ka sõna "hingama" ja väljendite "hinge kinni pidama", "hinge tagasi tõmbama" peale.

Tule kontekstis siis puhuti tulele sõna otseses mõttes hinge sisse. Tea, kas lõõtsa nähti ka elus olevat?

Laiale ringile: millal hakkas kaemusliku ilmavaatega põhjaeurooplane üldse teadvustama õhu kui aine olemasolu?
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Mutabor 22:06 4. Veebr 2012

Või oli vastupidi - hinge peeti tuuleks?
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 384

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Kristjan Oad 14:35 6. Veebr 2012

Ei, hing näib olevat pärimust üleskirjutajale edasi andnute jaoks olnud ikka mingi omaette nähtus, enam-vähem isikustatud tegelane. Ja germaani rahvaste traditsioonis tõlgendati just tuult liikuvate surnuhingedena, mitte vastupidi.

Keeleliselt näib "õhk" tulenevat sõnast "õhkuma" (http://www.eki.ee/cgi-bin/raun.cgi?sona ... k&x=8&y=20), ehk ka "õhkama", millel väljahingamisega seotud varjund. Mitte vastupidi. Näiks, nagu enne teadusajastut gaasikeskkonda ei tajutudki. Mis on ka täiesti loogiline, kaemuslikult oleks üpris võimatu jõuda nentimiseni, et elame õhuookeani põhjas.
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas sippo 21:44 6. Veebr 2012

Tore, et nalja saab. Teeme teise veel. Seersant rääkis soldatitele aatomitest, prootonitest, neutornitest ja elektornidest. Soldat küsis, et aga mis seal tuuma ja elektronide vahel ikkagi on?
"Idioot oled või, õhk muidugi"..

Saab aru siis see, kes saab.
.
sippo
Loitsija
 
Postitusi: 655
Asukoht: Läänenaba

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Batu 18:30 7. Veebr 2012

Mutabor kirjutas:Kuidas seal kitsede-lammastega koos elamisega oli?


Ma ütlen seda stiilis "viidet ei tea, kunagi loengus kuulsin ja äkki mäletan üldse valesti", aga siiski: Skandinaavias olevat pikkmajas järgi proovitud loomadega/loomadega elamise temperatuurivahe, milleks oli 2 kraadi. Ehk nende katse järgi pole väga suurt vahet ja pigem aeti hügieeni tõttu loomad pikkmaja teise ossa.

sippo kirjutas:Tore, et nalja saab. Teeme teise veel. Seersant rääkis soldatitele aatomitest, prootonitest, neutornitest ja elektornidest. Soldat küsis, et aga mis seal tuuma ja elektronide vahel ikkagi on?
"Idioot oled või, õhk muidugi"..

Saab aru siis see, kes saab.


Täpsemalt oli tegemist Tartu Rahvaülikooli füüsikute-keemikute sõjalise õppega, kus teeneline nõukogude sõjaväelane seletas ülalnimetatud seltskonnale aatomi ehitusest. Kuulsin otse allikast - Jüri Peets viibis nende hulgas.
Batu
Valguse hoidja
 
Postitusi: 269
Asukoht: Le Tartu

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas tank 15:43 9. Veebr 2012

Tartu Rahvaülikool? Misasi see oli? :)

Jüri Peetsult ma pole seda lugu kuulnud, küll aga rääkis seda minu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja hea 20 aastat tagasi. Nagu heade lugudega ikka, tekib sellele palju autoreid või inimesi kes kuulsid kelleltki, kes teavad kedagi, kes ise nägi.
of DEATH!
tank
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1149
Asukoht: maailm

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas turmakoll 10:15 14. Veebr 2012

Batu kirjutas:Ma ütlen seda stiilis "viidet ei tea, kunagi loengus kuulsin ja äkki mäletan üldse valesti", aga siiski: Skandinaavias olevat pikkmajas järgi proovitud loomadega/loomadega elamise temperatuurivahe, milleks oli 2 kraadi. Ehk nende katse järgi pole väga suurt vahet ja pigem aeti hügieeni tõttu loomad pikkmaja teise ossa.

See on jälle mingite eluvõõraste arheoloogide meelevaldne üldistud - korra proovisime, ei töötanud, järelikult ei olnud. Tõenäolisem, et neil lihtsalt ei tulnud välja, kuna neil puudusid teadmised, mis olid muinasinimestel olemas. Näiteks kuidas maja talveperioodil soojapidavaks vooderdada või kui suurt ruumiosa on võimalik kehasoojusega ära kütta. Iga praktiliselt loomapidamisega tegelenud talumees teab, et kui talvel lehma laudas pole, on laut külm. Muidugi oli loomade eluhoones pidamisel ka sada muud praktilist põhjust, alates sellest, et ei pidanud talvel külma ja lumega talitamas käies kogu aeg üle õue minema.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas Batu 12:38 14. Veebr 2012

tank kirjutas:Tartu Rahvaülikool? Misasi see oli? :)



Õigus jah! Minu viga, interpreteerisin lühendit TRÜ liiga hoogsalt :)
Batu
Valguse hoidja
 
Postitusi: 269
Asukoht: Le Tartu

Kasutaja avatar

Re: Kerisahi

PostitusPostitas turmakoll 12:47 14. Veebr 2012

Igasuguste kaasaegsete arheoloogiliste eksperimentide tulemuste puhul ei maksaks kaugele ulatuvate järeldustega kiirustada. Põhjus, mis muudab neist paljude tulemused jaburaks on see, et muinasaegne inimene teadis omandatud praktiliste kogemuste põhjal karmides tingimustes hakkama saamisest ja ellu jäämisest palju rohkem kui tänapäeva inimene, kellele tsivilisatsioon terve elu kõik ette ja taha ära on teinud. Kui sa oled mingi keskküttega korteris elav tainas, kes ei oska looduslikes tingimustes tuldki teha ja lähed talvel metsa muinaseksperimenti läbi viima ning seal külma kätte ära kärvad, siis tõestab see ainult seda, et sa olid lollpea, mitte seda, et muinasinimene poleks sellises olukorras hakkama saanud ja kõike teisiti teinud.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Järgmine

Mine Käsitöö

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6