23.novembril õpetab Vanakaru sõletegu

[meril6vi]

Hoburaudsõle töötuba 23.11 kell 18.00 NELK-is

23. novembril, kolmapäeval kell 18.00 korraldab Etnoehe koostöös Vanakaruvalukojaga hoburaudsõle meisterdamise töötoa Noor -Eesti Loomekeskuses aadressil Kastani 38. TARTU

Kestus: 3 tundi
Osavõtutasu: 5 eurot, lisaks 3.20-6.40 eurot sõle eest (igaüks saab valida endale tegemiseks sobiva suurusega sõle ja lunastab selle siis välja)
Juhendajad: Vanakaru ( Meelis Säre), Merlin Lõiv
Osalejate arv piiratud.

Töötoas saavad huvilised omale teha kauni sõle, mil peal uhke mustrikiri. Töötoa alguses näitame muinasehteid ja kõneleme põgusalt ehete ajaloost. Edasi teeme sõlge, lüües punslitega mustrit ja vajadusel graveerides.

Targad teavad kõnelda, et sõlgedega on rõivaid kinnitatud juba üle 3000 aasta. Varasemateks peetakse Vahemeremaades II. aastatuhande lõpul e.m.a. rõivakinnitusnõelte arengu tulemusel tekkinud esimesi kaarsõlgede vorme. Kui algselt oli tegu vaid praktilise esemega millega oma rõivaid kinnitada siis peagi omandas sõlg ehte funktsiooni ja sõle populaarsus kasvas ja kasutus levis. Provinstiaalrooma mõjualal võeti u kaks tuhat aastat tagasi kasutusele esimesed hilisematele hoburaudsõlgedele sarnanevad esemed. Teada on, et ühed varasemad Eesti hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. 8-13.saj. oli Eestis hoburaudsõlgede õitsenguaeg aga neid kanti kuni u 17.sajandini. Arheoloogid on teinud tublit tööd ja leidnud päris palju sõlgi millest hästisäilinu ning terved pärinevad laibamatustest või peiteleidudest. Katkiste leidude puhul võib tegu olla tahtliku lõhkumisega või põletusmatusega.

Sageli tuntakse huvi, et kas oli ka vahet meeste ja naiste sõlgede vahel või mida tähendasid erinevad mustrikirjad ja kuidas ikkagi siis sõlge kantakse-kas nupud üleval või all. Kuna varasemad kandjad on juba u 1000 ja enam aastakest mullas ja kuidagi vastata ei saa siis mustreid tõeselt lahti lahata on võimatu. Leiumaterjalis ei saa teha ka selget vahet naiste ja meeste sõlgede vahel-teinekord küll me teame, et leid kuulus mehele või naisele kaasas olevate teiste esemete järgi aga sellele vaatamata kandis mõlem sugu laias laastus samu sõlgi valdavalt sest tegu oli ikkagi igapäevase rõiva kinnitusvahendiga. Teada aga on see, et kanti sõlge nii, et sõlenupud olid üles poole keeratud-antud järeldus on tehtud lähtuvalt leiumaterjalist.

Huvilistel palume kirjutada aadressile etnoehe@gmail.com. Kiireloomuliste küsimuste korral helistage Merlinile 53418765.

Tule proovi kätte metallehistöös!

Ps: siin veidi juttu selle aasta esimesest hoburaudsõle töötoast: http://etnoehe.wordpress.com/2011/02/09 ... u-tootuba/