Leht 1 koguhulgast 1

eestlaste päritolu, populatsioonigeneetika ja ugrimugrindus

PostitusPostitatud: 11:25 18. Juul 2006
Postitas hallsilm

PostitusPostitatud: 11:39 18. Juul 2006
Postitas ohpuu
huvitav, et keegi on suutnud kokku panna või kokku toimetada nii ladusa teksti. muidu oli tal sel teemal yks kollase kaanega ingliskeelne raamat (Breakthrough in Present-Day Uralistics, Tartu 1998, 122 lk), millest oli jube vaev ennast läbi närida, kehvasti toimetatud oli. yldiselt on tegu kokkuvõttega Künnapi poolega "Fennougristika alustest", mida kõikidele eesti fillidele kohustuslikus korras anti.
ennäe, "Aluste" konspekt on võrgus kah olemas.

Merlijn de Smit on kirjutanud selle kollase kaanega raamatu kohta olulisi vastuargumente. praegu Viini ülikooli professorina teeniva Johanna Laakso kirjutisi praegu käepäraselt viidata ei mõista, aga tema on kah Künnapit kritiseerinud ("kas võib väita mida tahes?").

see jutt on ideoloogiliselt kyll tore (meie oleme siin kõige kauem olnud; ja noh, seda teame me vist niigi, et Euroopas pole praegu põlisemaid ega vanemaid rahvaid kui soomeugrilased), aga metodoloogia koha pealt kipub Künnap huligaanitsema. tegelikult tal hakkasid kõrvad lausa rahulolust liikuma, kui Oop teda teadushuligaaniks nimetas. mõni aasta hiljemgi rääkis seda yhel konverentsil (ja lausa viitas Oopi). Tuu-Tuu võib tunnistada, see oli Pyhajärvel.

a tore, et mõni mees uurali keeleteaduse vastu huvi tekitab ja tolmu yles keerutab. 1990ndate keskel ja teisel poolel jõudis see disku isegi päevalehtedesse, Sirbist rääkimata (Kristiina Ross kirjutas yhe huvitava ja mõistliku kompromissartikli vist sinna). gymnaasiumi ajal lugesin Künnapi artikleid Keelest ja Kirjandusest ning Akadeemiast suure huviga. hea lihtne. muidu kyll oli mul mitmete muude Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklitega isegi esimesel ylikoolisemestril see mure, et tahtnuks sellest syvafiloloogiast aru saada, aga ei saanud ja keeruline oli.

PostitusPostitatud: 12:39 18. Juul 2006
Postitas vanakaru
mul on tunne et auväärt autor on siin Richard Villemsi juttu mõneti mmmm omasuvaliselt muutnud
olen selle kohta kuulnud räägitavat järgmiselt
emaliinipidi on sarnasused tõesti suured
isaliinipidi aga pole see sugugi nii

so kui geneetilist pilti utreerida siis oleks nagu tulnud kütiseltskond (mehed) --löönud kohalikud mehed maha ja asunud siinsete naestega sugu tegema

PostitusPostitatud: 11:49 19. Juul 2006
Postitas Yrgnaine
Tõesti huvitav, et nii teaduslik tekst on loetavaks tehtud :)