Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Arthuri legendide arutlus

Arutlused rahvapärimuse üle

Moderaatorid: surra, Irve, ohpuu, teknoloog

Kasutaja avatar

PostitusPostitas mart 14:32 6. Dets 2005

Bernard kirjutas:Kuningas Aruturi legendaarne tegevus toimub kõrg-keskaegses pseudo-maailmas kuhu roomlastel erilist asja pole.

Bernard kirjutas:Arturi legendi ja müüdi tegelik alge pärineb (juba palju arvestatavamast) teosest nimega "Historia Regum Britanniae" (Britannia Kuningate Ajalugu ladina k.) mis ise dateerub kuhugi 1135nda aasta kanti (autoriks oli Geoffrey of Monmouth kui ma ei eksi). See teos on andund alust enamikele eepostele ja müütidele kuningas Arturist.

Godfrey on vist populaarseim nimi, aga kindlasti on sellel ka muid vorme. Hmm... värskenda mu mälu, kas mitte selles teoses ei sõdi arthurus roomaga kuid jätab selle katki kui mordred tüütuks muutub?

Hiljem: avastasin ühe lingi, paistab olevat rochesteri ülikooli oma. Tundub, et sealt võib saada huvitavaid tekste.
http://www.lib.rochester.edu/camelot/geofhkb.htm
Viimati muutis mart, 15:34 6. Dets 2005, muudetud 1 kord kokku.
mart
Dominus Monstrorum
 
Postitusi: 1001
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas mart 14:59 6. Dets 2005

vana.karu kirjutas:Igatahes väidab autor , et Arturi legendi panid kirja ja populiseerisid tänapäevasena endised Templirüütlite ordu liikmed , kes pratsusmaalt minekut said, kui nende ordu likvideeriti ja juhid hukati...

Godfrey raamat (mis arthuri legendi populaarseks tegi) ja templirüütlite ordu asutamine jäävad umbes samasse aega, see teooria tundub veidi kummaline. Huvitav kas see üritab väita, et sir thomas malory (1470) kes on ilmselt legendi kuulsaima versiooni autor oli põrandaalune templirüütel (jaaku kõrvetati aastal 1314, vahe 156 aastat)?
mart
Dominus Monstrorum
 
Postitusi: 1001
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas mart 21:17 6. Dets 2005

Võimalik, et legend Ys-i linnast võib ka huvi pakkuda, teema, piirkond ja ajastu (mingil määral) sarnased. Salapärane linn mis oli ehitatud merepinnast madalamale ja mis lõpuks kurikavalate intriigide läbi vee alla jäi. Asus Armorica (tänapäeva Bretagne) ühe poolsaare tipus (tänapäeva Douarnenez), ajastu umbes 4. sajandi lõpp, 5. algus. Betagnes väidetakse, et Pariis tuleb sõnadest Par-Ys. Poul ja Karen Anderson on vana legendi ilusaks raamatuks ümber kirjutanud. King of Ys. Paks raamat ja mõnus lugemine. Selle teemadel annaks põneva larpi teha.
mart
Dominus Monstrorum
 
Postitusi: 1001
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 22:41 6. Dets 2005

* Pariisi tuletamine Par-Ys'ist pariiside hõimu asemel on rahvaetymoloogia. Umbes nagu Tallinn tallist ja linnast. Või tallast ja linnast.

* Templiryytlite kõigis legendides syydistamine võib ju tore olla, aga pikapeale kipub tyytuks. Ei maksa ikka iga hylge möla uskuda, mis sest, et väljamaa keelest tõlgitud. Bill Clinton on kah roomajast maailmavalitseja.

* "et Arturi legend ryytlikultuuriga tihedasti seotud on, vastab muidugi igal juhul tõele. näiteks Inglise kuninga asutatud Sukapaela ordu ja muud sellised renessansiaegsed ja hilisemad valitsejate tehtud ordud ahvivad Arturi ymarlaua legende (Sukapaela ordus on kindel arv liikmeid, uusi saab võtta siis, kui mõni vana eest ära sureb; selle numbri sisse ei lähe muidugi kuningliku perekonna liikmed, kes sukapaela oma kõrge päritolu eest saavad, ja teiste riikide monarhid, kellele Inglise kuningas võib niisama sukapaela anda)."
Sama systeem oli nt Dareiosel, kelle ihukaitset nimetati "surematuteks", kuna nende arv pidevalt samana hoiti. Ei mäleta, oli neid tuhat või sada. Igatahes ei saa seda automaatselt Arturiga seostada.

* Eestikeelse arturoloogia allikatest võib soovitada ka Wolfram von Eschenbachi eepost "Parzival" (Rein Sepa tore tõlge ja väärt lugemine koos kommentaaridega; mitte niivõrd ajalooline kui just mytoloogiline tekst - nagu yks korralik eepos olema peabki) ja Marion Zimmer Bradley' "Avaloni udusid", mis myyti kyll aina edasi töötleb ning seetõttu teps mitte pyhaks tõeks ei kõlba, kuid seal esitatud ilmapilt on vähemasti koherentsem kui enamikul "teeme-homme-larbi"-seltskondadel esimese hooga välja kukub.
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

Kasutaja avatar

PostitusPostitas mart 18:32 7. Dets 2005

"Avaloni udud" oli tõeoolest tore töötlus, äärmiselt naiselik, naisterahva kirjutatud. Selliste ajalooliste teemade töötluste vastu, mille kohta nagunii adekvaatset infot pole, pole mul isiklikult mitte midagi. Ootaksin vaid kahte asja, et olemasolevate legendidega ollakse tuttavad ja et töötluste käigus mulle mingit ideoloogilist jama pähe ei määrita. Positiivse näitena ajaloolisest romaanist tooksin Waltari "Turms, surematu" ja negatiivsena Gravesi "Mina, Claudiuse".

Mina propelleri asemel ei pelgaks leegionäride sisse panemist, sest legendis on nad ju ometigi olemas, kuigi ajalooliselt on tõenäoline, et viienda alguses oli saar nendest puhas. Lisaks, osades kohtades hingitses arvamus, et elatakse lääne-roomas päris kaua, näiteks hispaania lõuna osas kuni muhameedlaste tulekuni, see on ammu peale oletatavaid arthuri aegu. See, et rooma ja artur kokku ei sobi tundub ikkagi olevat Bernardi "perversne eralõbu" (nagu ta ise seda kirjeldas, või oli see hoopis film, mis talle ei meeldinud?)

"Avaloni ududest" on film ka tehtud, paraku kehvem kui raamat.

Arthuri teemalistest filmidest soovitan soojalt Boormani "Excaliburi" mis on üsna legendikohane, kuigi mitte ajastukohane. Tehtud kusagil kaheksakümnendate alguses aga näeb väga efektne välja. Tänu oma imekaunistele plaatturvistele :) ja väga maitsekalt kasutatud rohelisele refleksvalgusele, mis looduses tehtud stseenid nõiduslikult särama paneb (võib-olla annab seda võtet isegi larpides kasutada). Näitlejad on ka head.

Siis eksisteerib veel kaheosaline teleseriaal "Merlin". Täiesti vaadatav, kuigi seal oli kohti mis mulle eriti ei meeldinud.

Mis puutub sõnadesse Pariis, par-Ys ja parisii, siis tean väga hästi, et siin on mingi segadus aga lahendust pole veel leidnud. Võib-olla on nad kõik kuidagi oma vahel seotud või siis jälle et ei ole. Parisii tuleb osade väitel keldi keelest, osad ütlevad jälle, et on seotud Isisega, no vot ei tea (kui viitsiks otsida, leiaks ka ütlejate nimed kätte). Aga see par-Ys arvamus on täiesti olemas ja leidus nii Andersoni raamatus kui ühes entsüklopeedias (hetkel täpselt ei mäleta millises).
mart
Dominus Monstrorum
 
Postitusi: 1001
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 21:33 7. Dets 2005

Isis on jura. Isise kultus oli Roomas kyll täiesti olemas, aga nimi on nimelt pariiside hõimult. Roomikute jaoks oli see hoopis Lugdunum.
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

Kasutaja avatar

PostitusPostitas mart 12:22 8. Dets 2005

tribulant kirjutas:Inimi on nimelt pariiside hõimult

Heh. Sa vist ei saanud aru. Viimati ma rääkisin hõimu nimest ja sellest kust see tuleb. Milline on sinu versioon, kust kohast keldi hõim parisii, kes tseesarile üleannetul kombel peavalu valmistas, oma nime on saanud?

(p.s. roomikute lugdunum oli vist veidi teine linn (lyon), selle nimi oli lutetia.)
mart
Dominus Monstrorum
 
Postitusi: 1001
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 13:44 10. Dets 2005

mart kirjutas:Viimati ma rääkisin hõimu nimest ja sellest kust see tuleb. Milline on sinu versioon, kust kohast keldi hõim parisii, kes tseesarile üleannetul kombel peavalu valmistas, oma nime on saanud?

Pole varasema etymoloogiaga eriti tegelnud, aga Arturi aegadesse see nimi ei kuulu. Kui kunagi mõne indoeuroopa etymoloogiasõnariga kohtun, vaatan, mida pakutakse.

mart kirjutas:(p.s. roomikute lugdunum oli vist veidi teine linn (lyon), selle nimi oli lutetia.)

Hajamsus. Sry. Mõte jääb samaks.
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

Eelmine

Mine Folkloor ja mütoloogia

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6