Postitas tribulant 10:55 4. Apr 2005
Eks see jumalate ja usu kysimus sõltub settingust. St, viikingiajastu puhul on loogiline kirjeldada ära vähemalt naabrite variandid: tollane versioon õigeusust ja katoliiklusest (võimalike tehniliste erinevustega nt ordude kaupa), põhjagermaani ja balti panteon ning mingi võimalik soome komplott; hea tahtmise korral ehk ka laplased jms kaugemad, kui lubada rohkem ringi seiklemist. Loomulikult on see lisaks eesti enda mytoloogiale. Hilisemal perioodil on segadust vähem, ehkki kristlikke sekte jälle rohkem.
Ses minu mainitud katsetuses sai ehitatud maagiasysteem (kuna asi oli, nagu öeldud, klassivaba) yles jumalatest sõltumatult, pigem isiksuseomaduste põhjal. Seda enam, et niivõrd kui me tänapäeval rahvausundit kirjeldada oskame, on enamik loitsimisi pisikesed ja praktilised - haavamädaniku, halltõve või tulekahju vastu, vilja- või karjaõnne poolt, metsas kodutee leidmiseks ja et merel torm paati ei uputaks. Mis jumalaid seal nii väga ikka, enamik yleloomulikke olevusi oli niigi kohaliku staatusega; Taara tähendab pigem Thori kultust ja mingeid Kalevi- ja malevapoegi pole iial kummardatud, nad rohkem selline (pooleldi) monstroosa materjal. Naabrite kõrgreligioonid on iseasi, aga nt kristluses on igapäevast loitsimist ka vähem ja pärisimed haruldasemad (ehkki mitte võimatud, kui sul noore Ristija Johannese pealuu või purgike Egiptuse pimedust abiks on). Tulemusena on setting muidugi väga omapärane ja mõnus.