eesti mytoloogia põhjal mängud & maailmad

[ohpuu]

tuleks kyll. aga asja korralikuks alustamiseks tuleks varuda paar päeva lõõpimiseks mõnes rahulikus kohas, kaasas piisav hulk igasugu materjalisi, mille põhjalt lõõpida. ma usun kah, et enne suve minu poolt midagi ei tule, tööd kaelani, et millelegi pikemalt keskenduda.

[pronto]

Mul on tegelikult antud valdkonnas veelgi coolim mõte -- nimelt realiseerida keskaegne Tallinn Morrowindi mootori otsa. See ei lähe küll täpselt sellesse teemasse, aga ikkagi.

[tribulant]

Lõõpimine hea mõte, lõõpida võin mina ka, eriti, kui olen vanad eesti mytoloogia rpg visandid yles otsinud. Sai teist kunagi arendatud koos ka tehniliselt uue systeemi ehitamisega, mis oleks teemaga sobilik, algusest peale eestikeelne ja eesti keele loogikale kohane (erinevalt paljude huvist eesti mytoloogia lihtsalt ära d&d-stada). Aga peast palju ei mäleta. Mingi karkass sai kokku, levelless/classless, mõeldud kahele väga erinevale settingule (ähmane viikingiaeg ja ligikaudne "Rehepapp"); pooleli jäi just äratundmises, et kõigepealt tuleks kogu see mytoloogiline kammajjaa rpg-pilguga yle vaadata ja see on yks omaette ysna suur töö.

[ohpuu]

jah, vaata, et sa need yles otsid! ma mäletan nende olemasolu ja tekitamist, aga paraku mitte sisu kuigivõrd.

[Irve]

Süsteemina tasuks korra seda Lemmitu (?) d6-t ka kaaluda. Niipalju kui kommentaare olen kuulnud võib too suht rusikas-silma variant olla.

Aga püüan selle teema suve poole uuesti üles kaevata...

[ohpuu]

seda minagi, et ilmselt d6. sinnapoole ta kippus.

[tribulant]

Päris d6 ta ei olnud, st, ikkagi täiesti uus asi, aga põmst sinnapoole kaldus kyll. Nt statid nagu Jõud (võibla ka Ramm, võimalikud variandid), Võhm (või Jaks), Osavus, Vägi, Arukus, Elutarkus, Ilu ja Võlu (ehkki selle viimase nimi tekitab natuke segadust). Skill-based, aga kuidas seda implementeerida, jäi veel õhku. Jne.

[Vamos]

Päris d6 ta ei olnud, st, ikkagi täiesti uus asi, aga põmst sinnapoole kaldus kyll.

et kasutatakse kuuetahulisi t2ringuid aga t2iesti uuel moel?

[piir]

selline kysimus: kas kreutzwaldi lisandid rahvaljuttudele (nagu alevipoeg, sulevipoeg jne) lugeda antud hetkeks rahvajutuks või mitte?

Võib lugeda rahvajutuks, aga mütoloogilises süsteemis võiks asi kajastuda vähetuntud lokaalsete veidrate monstritena. Sama peaks kehtima ka Kõu, Pikkeri, Ilmarise kohta. Nood on hilisemad avatarid vms.

Annab vist ikka valmis kirjutada Suure Tamme baasil ühe Ilmaloo. Jumalate panteoni kokkupanek saab aga kindlasti olema tõsine katsumus ja tuliste vaidluste objekt. Näiteks Taara peaks kah kuuluma nende hilisemate veidrike hulka. Ilmselt annaks parima tulemuse loobuda klassikalisest panteonist ja mitte selle poole ka pungestada.

Kui robustselt väljenduda, siis võibolla sobiks meile midagi taolist, et Ilm on kõiketeadev ja Juhus on tema tööriist...

[pronto]

Päris d6 ta ei olnud, st, ikkagi täiesti uus asi, aga põmst sinnapoole kaldus kyll.

et kasutatakse kuuetahulisi t2ringuid aga t2iesti uuel moel?

Jep .. kõikidel ühe täringu külgedel on sama number ja sul on kuus erinevat täringut.

[tribulant]

Eks see jumalate ja usu kysimus sõltub settingust. St, viikingiajastu puhul on loogiline kirjeldada ära vähemalt naabrite variandid: tollane versioon õigeusust ja katoliiklusest (võimalike tehniliste erinevustega nt ordude kaupa), põhjagermaani ja balti panteon ning mingi võimalik soome komplott; hea tahtmise korral ehk ka laplased jms kaugemad, kui lubada rohkem ringi seiklemist. Loomulikult on see lisaks eesti enda mytoloogiale. Hilisemal perioodil on segadust vähem, ehkki kristlikke sekte jälle rohkem.

Ses minu mainitud katsetuses sai ehitatud maagiasysteem (kuna asi oli, nagu öeldud, klassivaba) yles jumalatest sõltumatult, pigem isiksuseomaduste põhjal. Seda enam, et niivõrd kui me tänapäeval rahvausundit kirjeldada oskame, on enamik loitsimisi pisikesed ja praktilised - haavamädaniku, halltõve või tulekahju vastu, vilja- või karjaõnne poolt, metsas kodutee leidmiseks ja et merel torm paati ei uputaks. Mis jumalaid seal nii väga ikka, enamik yleloomulikke olevusi oli niigi kohaliku staatusega; Taara tähendab pigem Thori kultust ja mingeid Kalevi- ja malevapoegi pole iial kummardatud, nad rohkem selline (pooleldi) monstroosa materjal. Naabrite kõrgreligioonid on iseasi, aga nt kristluses on igapäevast loitsimist ka vähem ja pärisimed haruldasemad (ehkki mitte võimatud, kui sul noore Ristija Johannese pealuu või purgike Egiptuse pimedust abiks on). Tulemusena on setting muidugi väga omapärane ja mõnus.

[Irve]

Muide - kas see halltõbi oli mingi konkreetne haigus või nimetati sellega mingit laiemat gruppi tõvesid, mis kimbutamas käisid?

[piir]

Ses minu mainitud katsetuses sai ehitatud maagiasysteem (kuna asi oli, nagu öeldud, klassivaba) yles jumalatest sõltumatult, pigem isiksuseomaduste põhjal.

Kust selle süsteemi kohta lugeda saaks? See tulekski arvatavasti ühe allikana aluseks võtta, et mitte jälle jalgratast leiutama hakata.

Sooviks siis kogu kõnealuse katsetusega tutvuda.

Ühe hea allikana tasub kindlasti tutvuda ka 1995. a augustis–novembris Pühapäevalehes ilmunud Jaan Kaplinski kirjutistejadaga "Peatükke eesti rahva esoteerilisest ajaloost". Väga kõbus lugemine!

[Tamerlan]

Muide - kas see halltõbi oli mingi konkreetne haigus või nimetati sellega mingit laiemat gruppi tõvesid, mis kimbutamas käisid?

Mina olen kuulnud, et halltõbi öeldakse malaaria kohta.

[tribulant]

Kust selle süsteemi kohta lugeda saaks? See tulekski arvatavasti ühe allikana aluseks võtta, et mitte jälle jalgratast leiutama hakata.

Lugeda saab siis, kui ma oma failihunnikus tuhlates need vanad märkmed yles leian, täislauseteks lahti kirjutan ja kaubanduslikuks klopin. St, asjaga tegeldakse, aga mitte kohe. Senialgu tuleb heietustega leppida.

Ühe hea allikana tasub kindlasti tutvuda ka 1995. a augustis–novembris Pühapäevalehes ilmunud Jaan Kaplinski kirjutistejadaga "Peatükke eesti rahva esoteerilisest ajaloost". Väga kõbus lugemine!

Kas see oli see, kus ta kuulutas, et eestlaste keskel passivad kurjad Kunda inimesed, valmis okupantidele igal hetkel kõrri kargama? Mäletan miskit sihukest, oli omapärane ja, khm, mõningal määral huvitavgi kirjatykk, aga kus ja kes, ei ole enam kindel.