Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Mütoloogiateemaline kirjandus

Arutlused rahvapärimuse üle

Moderaatorid: surra, Irve, ohpuu, teknoloog

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Taliesin 22:34 21. Nov 2004

Ronaldi laul ka

Mis loom see veel on?
suurte autodega veetakse surma /päev on tuhm/ kivi on hall /elekter ei anna armastust/ -fs-
Taliesin
Tuleloitsija
 
Postitusi: 784
Asukoht: Grenoble

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Kirves 22:45 21. Nov 2004

Eks ole siis arvatavasti mõeldud Rolandi lugu... :D (duh, eksole)
Kirves
Ruunitundja
 
Postitusi: 449

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Imrahil 16:32 22. Nov 2004

Eldamacil kirjutas:Eks ole siis arvatavasti mõeldud Rolandi lugu... :D (duh, eksole)


ja minu väga sügavad vabandused, oli valesti meelde jäänud :oops:
"...You will have horses of the fairy breed
You will have hounds that can outrun the wind
A hundred chiefs shall follow you in war
A hundred maidens sing thee to sleep..."
VG LARP Klubi
Imrahil
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 392
Asukoht: Dol Amroth

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 3:03 1. Veebr 2005

ma ei suuda jätta seda linki siia postitamata:

http://www.sacred-texts.com/neu/hoe/index.htm

see on:

The Hero of Esthonia
and Other Studies in the Romantical Literature of That Country

Compiled
from Esthonian and German Sources by
W. F. Kirby, F.L.S., F.E.S., ETC.
Corresponding Member of the Finnish
Literary Society


With a Map of Esthonia
In Two Volumes

London
John C. Nimmo
14, King William Street, Strand
MDCCCXCV


ja ta jaguneb kaheks osaks. esimene on kokkuvõte teosest The Hero of Esthonia (arvake nyyd, kes selle määratluse taga peitub ;) , kas Leiger või Peko? või hoopis vägilane Petser?), mis lõpeb osaga Canto XX: Armageddon, ja teine, ilmselgelt huvitavam, Esthonian Folktales. kuigi tiitel lubab suureliselt uurimusi, on seal uurimuslikud vaid ääremärkused, mis praeguseks on teaduslikus mõttes aegunud, kuid on huvitavad lugeda, et teada saada, mida ja kuidas mõtlesid ja kirjutasid suured inglise linnasaksad ja kirjatargad veidi yle saja aasta tagasi.

teinegi osa on põhiliselt Kreutzwaldilt (tema kirjutatud muinasjuttude rahvaehtuse kohta on koostanud suurepärase uurimuse August Annist, nimelt raamatu "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad", mida võiks iga muinasjutuhuviline mõnikord sirvida, sest peale algupära ja kunstilise laadi seletamise saab sealt igasugu asjus targemaks, hea raamat on), kuid on ka Jannseni kohandatud tekste ja muudki, paar härra H. Neusi kirjutatud eesti rahvalaulu. peale selle paar teksti, millele polegi autorit märgitud, sh yks täiesti kena Pühalepa kiriku saamise lugu (kahtlustan stiili poolest Eiseni sulge, aga pole võrrelnud tema töödeldud tekstidega), millele pole suurt midagi ette heita. (LISATUD hiljem: bingo, ongi Eiseni tekst "Esivanemate varandusest". võrdle ingliskeelsega: "Pühalepa kirik.")

viidatud e-raamatu yks kasutusala on selline, mille tõttu peaks seda postitust arvatavasti peegeldama tõlkefoorumiski (mis tänamatult kogu selle tänuväärse arutelu vastu, mis seal peetud, on välja surnud). nimelt võib selle kogumiku tekstidest ingliskeelseid dräguni- või muid rollimängutermineid otsides ja saadud terminisi eestikeelsete originaalidega võrreldes ("Eesti rahva ennemuistsed jutud" ja "Kalevipoeg" peaks paberkujul yldkättesaadavad olema, neid peaks olema igas kodus ju, kas või Günther Reindorffi, Kristjan Raua või ykskõik kelle neljanda illustratsioonide pärast) saada toimivaid ja vaimukaidki vasteid neile terminitele.

pyhendusega Lohetapjate ryhmale lisan stiilinäitena ristitantsu kirjelduse (kommenteerimast värssi, mis on arvatavasti olnud ristitantsi tantsigemme või tolletaoline):

aulik isand Kirby kirjutas:The cross-dance is still danced in out-of-the-way parts of the country; it is a kind of quadrille. Four couples station themselves in such a manner as to form a cross. The opposite pairs advance and retire several times, and then they dance round, when the second pairs dance in the same manner, and another dance round follows, till they have danced enough. The dance is accompanied with a song, in which the dancers, and sometimes the bystanders, join.


pyhendusega Kaarnatipu mängujuhtidele viitan yhtlasi Jannseni kirjutatud moraliseerivat lugu The Treasure-Bringer, kus hirmsad võlurid tegelevad verdtarretava musta maagiaga, mis toob hävingut ning õnnetust paljudele ja mida aulik isand Kirby kommenteerib nii:

In the following narrative we have a horrible story of black magic, which, however, is extremely interesting as showing the prevalence of fetishism, which probably preceded the worship of the powers of nature among the Finns and Esthonians. The Kratt seems originally to have been nothing worse than Tont, the house-spirit, who robbed the neighbours for the benefit of his patrons, and it is probably only after the introduction of Christianity that he assumed the diabolical character attributed to him in the present story.


lugege, kui julgete 8=

ja kuivõrd viide yldisele lehele http://www.sacred-texts.com pole sellest teemast veel läbi lipsanud, siis panen ka selle siia.

sealt leiab ka midagi märksa psyhhedeelsemat ja seletamatumat, näiteks Soome patrioodile Albert von Julinile pyhendatud Wonder Tales from Baltic Wizards, koostajaks keegi Frances Jenkins Olocott, väljaandmisaastaks 1928. ma ei usu selle raamatu olemasolusse, ei usu! (see on ka ainus põhjus, miks sellest folkloori ja mytoloogia all juttu teha, sest ka folkloori ja mytoloogia valdkonda on kombeks paigutada asju, mille olemasolusse ei usuta.)
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 9:39 1. Veebr 2005

Lääne ja Ida mytoentsyklopeediate kohapealt oleksin pigem ettevaatlik. Lugude kokkuvõtted on neis pigem ilustatud kui täpsed ja nimede tõlked ei kannata kriitikat. St:võib kasutada, kui ise materjali tunned ja tahad mälu värskendada. Aga parem on mujalt yle kontrollida. Paari uuemat analoogi pole ma veel näinud, aga kahjuks jääb kyll mulje, et eesti keeles yhtki korralikku mytoloogiakäsiraamatut ei ole.

Venelastel on ysna kõbus Afanasjeva & Co tehtud "Mifõ narodov mira" kahes köites, samuti imevahva muinasjutuseeria, mille nime ma ei mäleta - sellises pruunis köites ja kõvade kaantega rivi, yks köide Aafrikast, yks Polyneesiast-Austraaliast, yks Venemaalt jne. Mäletan paari Aafrika lugu, kus raudahelaid pidi kuu peale roniti jne.

Samuti on vene keeles kena paksude valgete raamatute sari eri mytoloogiatest. Mul on näiteks "Keltiiskaja mifologija", väga asjalik asi. Samast olen poes näinud mingeid teisi ka, vist germaani ja skandinaavia.

Mytoloogiast kui teadusest (vastandina myydiliste elementide kogumile) räägitakse siin millegipärast vähe. Samas natuke kirjandust siiski nagu on. Indogermaanide kohta on Jaan Puhveli Võrdlev mytoloogia ja valgete raamatute sarjas tema õpetaja Georges Dumezili mistan'doligi. (Terve see sari on hea. Ainult Lévi-Strauss visake aknast välja.)

Zecharia Sitchin? Nojah, miks ka mitte. Siis ka David Icke, Graham Hancock ja loomulikult Däniken. Alustada ma nendega siiski ei soovitaks. Vana-Lähis-Ida mytoloogiate kohta on olemas ypris viisakad FAQ-d (Sumerian mythology FAQ, Ugaritic mythology FAQ jne), mille autorit ja paika kahjuks ei mäleta ja praegu siia otsida ka ei viitsi. (Meelde tuli: C.B.Siren.)

Sattusin hiljuti Ylikooli rmtkogus sirvima vahvat raamatukest pealkirjaga umbes "Kaasaegse mytoloogia käsiraamat". Kahjuks oli see prantsuskeelne ja nagu prantslaste asjad ikka, ylimalt Prantsusmaa-keskne. Midagi sellist võiks meil kah teha.
Viimati muutis tribulant, 1:56 27. Apr 2005, muudetud 1 kord kokku.
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

PostitusPostitas Pingviin 21:05 26. Apr 2005

tegelikult oli forumant Imrahilil õigus, kui ta kirjutas "Rolandi laul", sest see ta ju on. oli minu kunagises kirjanduse õpikus vähemalt ja googlest 'song of roland' otsima pannes leiab vastavate kirjeldustega lehekülgi ("Anonymous Old French epic, dating perhaps as early as the middle 11th century"). all oleval lingil näiteks paistab kogu lugu inglise keeles üleval olevat.
http://sunsite.berkeley.edu/OMACL/Roland/
unustasin ära...
Pingviin
Tõeotsija
 
Postitusi: 192

skandinaavia

PostitusPostitas QK 9:07 30. Mai 2005

Skandinaavia mütoloogia kohta peaaegu sama hea nagu Vanem Edda on Erik Inimesepoeg (autor Lars-Henrik Olsen). Soovitan. Kuigi see on ilukirjandusteos ja põhiline tegevusliin ei ole otseselt mütoloogiast võetud, on seal peaaegu terve Vanem Edda ära jutustatud. VÄGA kerge lugeda.
tulge appi! palun!
QK
Bännitud
 
Postitusi: 134
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas QK 17:06 15. Juun 2005

Aga Surturist on vähe juttu.
tulge appi! palun!
QK
Bännitud
 
Postitusi: 134
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Ulmeguru 18:31 15. Juun 2005

tribulant kirjutas:/.../(Terve see sari on hea. Ainult Lévi-Strauss visake aknast välja.)/.../


Puht uudishimuline küsimus, et millega Lévi-Strauss Sind välja vihastas..?
Alles saad millegagi tegelema hakata, kui juba mõni pajatab sulle niisugust lora, et käed langevad iseenesest rüppe.
-- Sever Gansovski «Vincent van Gogh»

http://ulmeguru.blogspot.com/
http://ulmeseosed.blogspot.com/
http://tumetund.blogspot.com/
Ulmeguru
Manatark
 
Postitusi: 626
Asukoht: Saaremaa

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 20:01 3. Juul 2005

Ulmeguru kirjutas:Puht uudishimuline küsimus, et millega Lévi-Strauss Sind välja vihastas..?

Lihtsalt saast. Pealegi ei jaga ta midagi ei mytoloogiast ega antropoloogiast, jätkab seda vana head Montesquieu' ja Frazeri rida.
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 21:07 3. Juul 2005

aga see-eest on kirjastajad näinud vaeva, et Lévi-Straussi "Nukra troopika" keskele paigutada ilusaid must-valgeid fotosid metslastest. neid on seal õige mitu. seda Frazeril pole, eestikeelsel ja muudel odavatel vähemasti mitte, mida näinud olen. kui aga otsite yksnes ehteid oma riiulile, siis võite nii "Nukra troopika" kui "Kuldse oksa" selleks võtta, nad on head ja paksud võrreldes kumbki oma sarja keskmiste raamatutega.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

PostitusPostitas terohtar 17:27 9. Juul 2005

Aleksander Heintalu on mitmeid väikseid raamatuid välja andnud, mis on küll rohkem vihikute moodi. Kõige põhjalikum seni kokku köidetutest on mitmesajaleheküljeline "Estide ehk tšuudide hingestatud ilm", seal on hõimurahvaste jagunemisest Euroopas, näiteid ja kombeid šamanismist jms Aafrikasat Lapimaani, maausu ruunid, hingenukud, mütoloogilised olendid, rahvakalender ja-mida-kõike-veel. Selline raamat peaks asjahuvilisel raamaturiiulis olema küll.
kõndimine pimeduses on nagu vee all ujumine, ainult, et sa ei saa hingamiseks pinnale tõusta.
terohtar
Vandersell
 
Postitusi: 3
Asukoht: tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 0:17 13. Juul 2005

Asjahuviline võiks siis ka silmas pidada, et ainumas tšuud aegade jooksul, kelle hingestatud ilm just seesugune välja on näinud, on Vigala Sass ise. Ehtne ja asjakohane materjal on rõõmsas puntras koos sellise fantaasiakyllase juraga, millega esineb näiteks Jyri Lina.

Ulmekirjanduse pähe kõlbab lugeda kyll, ainult õhem võiks olla.
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 11:11 13. Juul 2005

õhem võiks jah olla, siis ehk keegi isegi loeks otsast lõpuni läbi. nyyd on karta, et selle tšuudi maailmapildil pole erilist lööki: muud inimesed suudavad omandada ainult tykikesi siit ja sealt. tore raamat riiulis hoida muidugi, hea viis sentimeetrit. peatykil "Mõnda maailma riitustest", mis on väga J. G. Frazeri "Kuldse oksa" nägu (ei kopeeri sisu, kirjutamislaad samasugune) puuduvad viited samuti kui "Kuldsel oksal", mis kahandab teose väärtust teatmikuna: ei ole võimalik kindlaks teha yksikute viidatud kommete konteksti või siis võtab selle kindlakstegemine palju vaeva ja igasugustes raamatutes sorimist.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas tribulant 11:45 13. Juul 2005

ohpuu kirjutas:peatykil "Mõnda maailma riitustest", mis on väga J. G. Frazeri "Kuldse oksa" nägu (ei kopeeri sisu, kirjutamislaad samasugune) puuduvad viited samuti kui "Kuldsel oksal", mis kahandab teose väärtust teatmikuna: ei ole võimalik kindlaks teha yksikute viidatud kommete konteksti või siis võtab selle kindlakstegemine palju vaeva ja igasugustes raamatutes sorimist.

Jah, pealegi on nii võimatu teha vahet faktil ja kommentaaril - eristus, mille võiks ajakirjandusteooriast väga paljudesse kohtadesse yle võtta. Kui pole ikka mingit võimalust kindlaks teha, mis on päris legend ja mis on tõlgendus, pole sellise jutuga suurt midagi pihta hakata (ja selline on kahjuks suurem jagu Eesti klassikalisest mytoloogiakirjandusest).
tribulant
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1270

EelmineJärgmine

Mine Folkloor ja mütoloogia

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6