Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Õudusunenäod.

Arutlused rahvapärimuse üle

Moderaatorid: surra, Irve, ohpuu, teknoloog

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Zach 13:16 18. Veebr 2006

Olin suht väike ja vaatasin mingid õudukat, kus mingi linn alguses sai keeristormi tõttu kahjustada siis tulekajud terves linnas ja siis üleujutus ja lõpuks meteoriit. Hiljem unes näginet see juhtus minu kodukohaga (Tartu). Lõppes see täpselt meteoriidi kokkupuutega maaga... Jube oli. Süda peksles tugevalt peale ärkamist ja magada see öö enam ei saanud. Hiljem Päeval magasin :rolle:

NB! See oli enne Day after tommorow'it!
Zach
Asjatundja
 
Postitusi: 59
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Morgan Le Fay 19:07 20. Veebr 2006

Vaatan oma aknast välja ja akna all on jää.Sile ja läbipaistev. Jää all on väike poiss, silmad pärani külmunud ja vaatab mulle otsa. Tal on kaisus pisike karvane koer ja ümber on kõik jää punane... ma karjun appi ja teised tulevad vaatama aga kui järgmine kord akna alla lähen on ta jälle seal... surnud..
There is a fragile line between imaginatsion and madness...
Morgan Le Fay
Õpipoiss
 
Postitusi: 37
Asukoht: Reval

Kasutaja avatar

PostitusPostitas marks 17:33 27. Veebr 2006

Selge see, et emotsionaalsematel inimestel (eriti noortel), kajastuvad alateadvuses nähtud filmid, või loetud raamatud. Noored võtavad sellist ärritavat informatsiooni vastu kergemini ja see kajastub ka unenägudes. Unenäod on aga senimaani, teadusele üks huvitavamaid uurimisobjekte. Seetõttu ei saa ka ühest vastust anda küsimusele, miks mõned inimesed näevad und tihedamini kui teised. Fakt on aga see, et unenäod on esile kutsutud inimese elus toimunud sündmuste poolt, aga nende erinevate variatsioonide teke on teadmata. Kel viitismist võib ise internetist otsida ja tutvuda erinevate teooriatega, mis on esile tõstetud erinevate teadlaste poolt. Võin öelda, et mõni teooria on lausa ulme valdkonnast.
marks
Asjatundja
 
Postitusi: 57
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas morminas 20:40 27. Veebr 2006

mul endalgi on õudusunenägusi aga neid on õnneks harva.
Aga sõbral oli ükskord nii, et nägi kuidas talle kallale tungiti ja tal põsk verele löödi siis ta ärkas üles ja põsest jooksiski verd, ma ei tea palju selles tõtt on aga põse peal tal väike arm on.
Kuid vahest am lausa tahaks, et oleks mõni "reaalne" õudusunenägu mis ei tundu unena. see pumpab tavaliselt mõnuga adrenaliini. :D
Kunagi ei tea mis on nurga taga, tihti leiate sealt tupiktänava, kustkohast tuleb leida väljapääsa, harva on võimalus astuda samm tagasi.
Mõelge elu üle järele ja mõlge enne kui teete. Kuid iial ärge kurvastage sest elatakse vaid kord.
morminas
Rändlaulik
 
Postitusi: 159
Asukoht: viljandi

Kasutaja avatar

PostitusPostitas sacredman 23:24 10. Mär 2006

Njah, viimasel aastal on olnud uned õnneks rahulikud kuid varem oli mul pidevlt tõsiseid probleeme õudusunenägudega. Üks kõige sagedaseim oli et ma jäin magama ja nägin unes et ärkasin üles. Kõik oli ümber pime ja siis järsult paiskus kapiuks lahti ja paistis väga hele valgus. Ma tõusin ja leidsin ennast......koolist! Kõik oli tumepunane ja inimesed jooksid siia-sinna. Küsisin, karjusin inimestele et mis toimub aga keegi ei vastanud ja kui ma ühte selgemalt nägin siis märkasin et kellelgi neist ei olnud nägu....lihtsalt must laik kus nägu peaks olema. Nad jooksid kõik järjest kõrgemale ja siis ma jooksin nendega kaasa. Ronisin redelit mööda üles(vahepeal läks kõik pimedaks ja ma leidsin ennast redeli juurest järsult) ja avastasin ennast ronimas tagasi oma tuppa. Ronisin unes tagasi voodisse ja siis see alati juhtus.......järsult ronis kapist välja üks neis mustadest kujudest kes koolis edasi-tagasi jooksid, ainult et tal oli mask ees....sihuke vastik lõust, suured kihvad ja ta naeris. Ta mantel ka hiilgas mingite imelike märkidega......ja siis tõmbas ta kapist välja ka oma teise käe......jumal see toob isegi praegust külmavärinad peale.......ta tõmbas kapist välja ühe mu klassivenna(ja parima sõbra) pea!!!! Selle koha peal ma tavaliselt karjatasin ja ärkasin higistades üles.........


Mäletan seda und hästi, sest nägin seda väga tihedalt ja see kuidagi(väga vastik muide) sööbis mul ajju ja isegi nüüd näen vahest toda jõledat maski pimeduses vastu vahtimas.......naermas.......(judistab ennast)
sacredman
Rändur
 
Postitusi: 11
Asukoht: Metsas, põõsas magades ja sellest mõnu tundes.

Kasutaja avatar

PostitusPostitas elavsurm 23:45 10. Mär 2006

Mina isiklikult ootan neid vähiseid kordi, kus ma õudusunenägusid näen. Mingi poole peal taipan tavaliselt ära, et näen und ja siis on huvitav jälgida. Kahjuks on aga nii, et mul jääb ringivaatamiseks üsna vähe aega. Nii kui ma mingile objektile hoolsamalt keskendun ärkan ma üles.
Aga see aeg, mis mul jääb ringi vaadata on alati väga huvitav. Selle, et ma und näen taban ma ära just õudusunenägude ajal. Või vähemalt ainult neid kordi ma mäeletan.
Nii, et mulle õudusunenäod meeldivad.
Kunagi ammu väiksena nägin ma kuidas hiiglaslik vitamiin mind laiaks tahtis litsuda :D Mingi aeg oli isegi hirmus.
Ei
elavsurm
Valguse hoidja
 
Postitusi: 277
Asukoht: Tõrva

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 13:19 11. Mär 2006

elavsurm kirjutas:kuidas hiiglaslik vitamiin mind laiaks tahtis litsuda :D


kas see oli kollane ja väljastpoolt magus kera?
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Nenya 23:20 24. Mär 2006

Kas enne magama jäämist kukkumis tunne loeb? Ma vihkan seda tunnet! Ja siis ma näen veel pidevalt kuidas keegi mind taga ajab ja ma joosta ei saa. Ükspäev nägin kuidas mingi ülbik mul Maksimarketis juukseid põletada proovis. Lahedad uned eks.
Noorus...jumal tänatud, et see kiiresti läbi saab.
Nenya
Vandersell
 
Postitusi: 3
Asukoht: Küllaltki Maarjamaa keskel

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Mellanor 14:13 6. Apr 2006

Tegemist ei ole küll unenäo endaga, aga ükskord nägin öösel õudukat ja tõusin üles haarates kätega juustest. Selle tulemusena avastasin, et mul ainult ainult üks käsi on pealae peal. Hakkasin teist kätt otsima ja ei leidnud seda. Seejärel läksin suhteliselt hüsteeriasse ja hakkasin paaniliselt ringi vaatama. Mingi hetk sain, aga mingi kuummlise kumminuiaga näkku. Asja uurides avastasin, et see oli mu enda äramagatud käsi, mida ma üldse ei tundnud. Paari minuti pärast sain ma kätt juba liigutada, aga jube oli ikka mõelda elu ilma ühe käeta.
Mellanor
Õpipoiss
 
Postitusi: 39
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Cliodna 21:35 25. Mai 2006

fred kirjutas:Õudusunenägudest võiks ilmuda lausa omaette raamat.Kas keegi on unes näinud ka vampiire?Olen näinud,kuidas ma nendega võitlen ning neid võidan.

Mul poleks midagi selle vastu, kui näeksin vampiire unes. Näha unes, kuidas nad mind kaelast hammustavad, või näha unes, kuidas ma olen juba vampiir ja ise kedagi hammustan. Lihtsalt kogemuse mõttes. Kuigi üks vampiiriunenägu meenub mulle, kuid kuna see pole õudusunenägu ei käi see siia teema alla ja seega ei tohiks sellest rääkida, sest muidu tekitan offtopicut T_T Nimelt vampiiridega seoses pole ma ühtegi õudusunenägu näinud. Sõbralikud suhted on mul kihvalistega. :) Aga noh tegelt on ka vampiiridest rääkimine siin teemas offtopic...
Mis õudusunenägudesse puutub, siis kunagi väikesena oli mul periood, kus ma nägin ainult õudusunenägusid. Või vähemalt jäid ainult õudusunenäod meelde. Tõsiselt kartsin magama minna ja unenägudes valitsesid enamjaolt kõik need kollid filmidest ja muudest sarnastest kohtadest.
Enam eriti õudusunenägusid ei näe. Üks põhilisemaid on sisuliselt see, et ma käin mööda tänavat ja äkitselt avastan, et olen kõik riided koju jätnud (arvestades teie kirjeldusi, pole see vist siiski õudusunenägu, vaid lihtsalt õudne unenägu). Noh ja need unenäod, kus ma tean, et tegu on unenäoga on tegelikult jah head. Täielikku kontrolli unenägude üle ei ole ma kunagi saanud. Asi on selles, et kui ma mõtlen mingile võimalusele, mis võib juhtuda (näiteks hüppan unenäos vette, teades, et tegu on unenäoga ja ma ei upu ära, vaid hakkan vee all hingama ning mõtlen siis, kui vette jõuan, et mis siis, kui unenägu äkki muutub ja miski kraken tuleb ja mu ära sööb...siis ma mõtlen, et ma ei tohi selle peale mõelda, sest muidu see juhtubgi) ja siis see võimalus saab tõeks (ja siis tuleb ilmtingimata kraken ja tahab mind ära süüa). Seega ei tule mul unenägude kontrollimine hästi välja... Kõige parem näide unenägude kontrollimisest on tõenäoliselt unenägu, kus ma otsustan, et koridoris on ju luud (päriselt on ka) ja kuna see on unenägu, siis peaksin ma saama luuaga lennata, kui ma küllalt keskendun. See kusjuures õnnestus, kui välja arvata see, et luuale oli aeg-ajalt vaja jalgadega hoogu lükata, et see maha ei kukuks, see ei tõusnud üle meetri kõrgusele ja see ei tahdnud juhtimisele alluda...
Deja Vu'd olen ka tundnud. Nii päriselus, kui unenägudes. Aga unenägudes ma mõtlen Oot. Ma olen seda unenägu näinud. Kohe kindlasti olen. aga ärgates mõistan, et mul oli lihtsalt selline tunne ja tegu ei olnud mingi teise unenäo järjega. Unenägusid näen alati ainult korra.
Õudusunenägudest teisel kohal on need unenäod, kus ma kukun kusagilt. Äkitselt tekkib selline kohutav soov kusagilt alla hüpata. Mingi twisted gravitatsioon üritab mind maa poole SUNDIDA ja siis ma enamasti heidan unenäos selilie maha ja haaran kõige lähemal asuvast paigal olevast asjast (aknaraam, trepiskäsipuu), et mitte mingil juhul kiusatusele järele anda ja alla hüpata.
Väiksena kordus mul pidevalt unenägu, kus ma emaga mööda linna jalutasin. Ma ei jaksanud enam kõndida ja palusin ema, et ta seisma jääks, kuid ema ei teinud mind kuulmagi ja läks edasi. Ma jooksin talle järgi, kuid ta oli must kiirem, hoolimata sellest, et ta ei jooksnud, vaid kõndis ei jõudnud ma talle ikkagi järele. Alati, kui ta nuka taha kadus ja ma talle järele jõudsin oli ta järgmisel hetkel jälle rõõmsalt minust umbes kakskümmend meetrit eemal. See oli üks vähestest unenägudest, mis mul pidevalt kordusid. Kord jalutasin emaga Mais, kord Ülejõel, kord Räämal ja vahest ka Pärnu jõe ääres. Ja alati lõppes unenägu ennem, kui ma emale järgi jõudsin...
Muidu korralikud action-unenäod meeldivad mulle küll. ^^ Ja need ei pea olema sellised, kus tead, et tegu on unenäoga. Vastupidi. Siis on just toredam, kui sa arvad, et see kõik on tõeline. pea tagasi ja ma sain uksed kinni pandud. Siis ärkasin üles.
Minu ettekujutluse alla heast action-unenäost kuuluvad kõik unenäod, kus ma pean koletistega võitlema, kellegi eest põgenema, või kedagi jälitama või tegema midagi muud põnevat, mida päriselus kunagi teha ega kogeda ei saa. Action unenäod on minujaoks kõik unenäod, millest ma ei ärka üles hirmuhigis, ega pisaratega silmis, ega lihtsalt vaimsete haavadega.
Mu deviantART
Kõik mis ei tapa annab ekspi
Cliodna
Meister
 
Postitusi: 122
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Mardikas 11:11 23. Sept 2006

Näed mingit unenägu, kus astud näiteks trepist alla ja järsku koperdad või midagi sellist.Siis hakkad mitteunes otsima voodis tuge.või siis kukud (jälle unes) kuskilt alla ja tahad kätega tuge otsida.Siis ärkad ja märkad, et teed seda päriselt.Ja mul on mitu korda nii olnud
Kõik sättisid ennast väga ilusti sirge seljaga istuma ja võtsid küünarnukid laualt, kuna jäätis saabus.
Mardikas
Tõeotsija
 
Postitusi: 177
Asukoht: no kuule, ma ju olen tahke, järelikult olen kuhugi ikka mahutatud...

Kasutaja avatar

PostitusPostitas The_Royal 14:29 23. Sept 2006

Mul pole seni veel ükski unenägu hirmu nahka ajand(õnneks)
Aga nad on olnud väga õpetlikud. Näiteks ma mäletan kuidas ma unes õppisin saksa keelseid sõnu ja *poff* olidki hommikul selged.. kuigi ma ei õppinud neid päev enne
Aguuu... ütles armas tita ja hammustas porgandist suure tüki
The_Royal
Valguse kaitsja
 
Postitusi: 242
Asukoht: Raja Peal (Tartus)

Kasutaja avatar

PostitusPostitas kuul 12:16 16. Okt 2006

eks mul ka nagu kõigil õudukaid old..eriti kui 5-ni yleval passides õudukaid vaadates..aga õudusunenäod näitavad seda et midagi on korrast ära(tervis,söid enne und tublisti,yleväsimus,närvipinge vms.)ja kui see pikemat aega tyytab on sellele ravi.sweet dreams ;)
its coming...earth is trembeling...the trees are shaking...it can not be a man...a animal...no...NOO..its the KUUL!
kuul
Õpipoiss
 
Postitusi: 28
Asukoht: kose

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Emherdi 10:06 18. Okt 2006

Ma olen kohanud inimestega kes räägivad , et kui nad näevad õudusunenägusid siis nad nagu eksivad sinna ära ning ei suuda ärgata. Ning ma pean tõdema et unenäos on võimalik ära eksida ning enam mitte üles ärgata vaid hakkad sonima.
Valgemetsa-Nõiatar
Emherdi
Õpipoiss
 
Postitusi: 33
Asukoht: Nõidade kool

Kasutaja avatar

PostitusPostitas holebuulD 20:34 12. Nov 2006

Mul on olnud õudusunenägusid ja õudsaid unenägusid. kahjuks ei mäleta ma ühtki :(. Ei oska ka kontrollida. Kuid usun, et kui harjutan siis suudan. Muidu, mul on poolunes nii, et kui teen mõne äkilise liigutuse (ntx ykskord olin MM väravavaht ja pidin palli ette hüppama), siis teen seda ka voodis. Täiega rõve on, paari sekundi pärast saab aru, et pooluni.
holebuulD
Manatark
 
Postitusi: 609
Asukoht: Tallinn

EelmineJärgmine

Mine Folkloor ja mütoloogia

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6