Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Õudusunenäod.

Arutlused rahvapärimuse üle

Moderaatorid: surra, Irve, ohpuu, teknoloog

Kasutaja avatar

Õudusunenäod.

PostitusPostitas vanessa 0:47 27. Dets 2003

Aeg-ajalt piinavad mind eriti jäledad unenäod. Jäledaks teeb neid see, et tavaliselt saan ma magades aru, et tegemist on unenäoga ja siis on suva mis toimub. Nende puhul aga olen kindel, et ma ei maga, enne kui süda kurgus üles hüppan.

Viimane selline oli eile öösel, kui ma nägin. No mis nägin ma TUNDSIN kuidas vend mul habemenoaga kõri läbi lõikas. Rääkis-rääkis ja siis äkki säuh. Tunne oli samasugune kui siis mil noaga näppu lõikad. Alguses ei saanud midagi aru, tundsin ainult et nuga läks läbi, siis tajusin kuidas kaelast sooja verd purskama hakkas. Üritasin eest ära joosta ja koperdasin eemale mingi raudteejaama ette aga vennas tuli muudkui külma rahuga järgi ja muudkui lõikas ja lõikas. Veeretasin ennast perrooni pealt alla ja selle löögi peale millega vastu relsse kukkusin ärkasin ilge võpatusega üles.

Kuskil kord üle paari kuu tuleb sellist asja ette. Kas ka teistel on selliseid kogemusi?

Rohkem ma magada ei saanudki, kell oli kuskil kolm.
Ähvardavate jäämägede vahel, igilumes, lösutas karilejooksnud aurik. Selle sisemuses peituski Vanessa unelm - aardekamber...
vanessa
Valguse hoidja
 
Postitusi: 256
Asukoht: Ma pole turist, ma elan siin

Kasutaja avatar

PostitusPostitas rastaman 1:03 27. Dets 2003

oh, kindlasti on olnud. näiteks sõi mind ükskord remorhaz ära, niimodi vaikselt närides :D
"It´s not that I´m afraid to die, I just don´t want to be there when it happens"-Woody Allen
rastaman
Vanem õpipoiss
 
Postitusi: 85
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Markus 1:23 27. Dets 2003

Kui mina nägin esimest korda starwarsi siis ma nägin unes sellist suurt musta mantliga rohelist tüüpi kelle nägu oli täpselt nagu yodal ja ta ajas mind mööda maja taga. Ja see kah et ükskord kurat tahtis mind ära viia ja ma hoidsin täie jõuga uksepiidast kinni ja hüüdsin hirmuga et tulge appi mind viiakse ära. Ja ema vastas külma rahuga et küll nad toovad tagasi ära muretse. Need olid väga hirmsad sest ma olin siis hästi väike(kuigi ma arvan et nad hirmutaksid mind nüüd kah, aga kes teab).
Jah!
Markus
kükametsakolla
 
Postitusi: 1176
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Bandiit 1:39 27. Dets 2003

Ühekorra, peale magama jäämist, olin tekkinud keset pimedat metsa. Kõndisin, ja kõndisin kuni nägin üht rauast, suurt ja tugevat, väravat. Läksin sisse ja märkasin, et olin sattunud keset surnuaeda. Kohe hakkas väga hirmus tunne, nagu oleks jalad väga nõrgaks ja lödvaks läinud, ning tundsin mingit kätt oma õla peal. Pöörasin ümber ja nägin seal ühte vana, ära kuivanud ja koledat nägu. Lõin tolla asja käe oma õla pealt ära ja hakkasin jooksma. Järsku hakkas neid juurde tulema, kuni nad piirasid mind ümber. Mul ei olnud mitte kuhugi minna ja siis pigistasin silmad tugevasti kinni ja ärkasin ülesse.

Üldiselt unenägudes, kui ma tahan ülesse ärgata panen silmad kinni, pigistan tugevasti ja voila olengi ärkvel, oma ohutus voodis.
Is that a bear trap?
Yes, it's to keep the neighbor children out of my garden.
Bandiit
Valguse hoidja
 
Postitusi: 273
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas vanessa 1:46 27. Dets 2003

Bandiit kirjutas:Üldiselt unenägudes, kui ma tahan ülesse ärgata panen silmad kinni, pigistan tugevasti ja voila olengi ärkvel, oma ohutus voodis.


See ongi minu ja sinu unenägude vahe, et sa kui tahad siis ärkad üles. Mina aga ei tea tahta, sest ma ei maga omaarust ja ei saa seetõttu ka ärgata.
Ähvardavate jäämägede vahel, igilumes, lösutas karilejooksnud aurik. Selle sisemuses peituski Vanessa unelm - aardekamber...
vanessa
Valguse hoidja
 
Postitusi: 256
Asukoht: Ma pole turist, ma elan siin

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Sorontur 2:28 27. Dets 2003

Vanessa juhtum on väga huvitav kusjuures.

Ise ma und kuigi tihti ei näe ja enamus neist on üsna ebameeldivad. Väga sageli on kordunud vanemate, eriti ema surm; asjad, mida tahad, aga ei saa (kusjuures üks neist läks irl täppi); üks kord ujumisega; see, kui sul hambad korraga suust kukuvad (väga omapärane tunne).

Kes vähegi soome keelt oskab, lugegu raamatut "Unennäkijän käsikirja" (tegelikult on originaal inglise keeles, kuid ise oman ellnevalt mainitud eksemplari). Huvitav uurimus unede kohta, samuti harjutused unede meeldejätmiseks, välja kutsumiseks ja juhtimiseks.
Sorontur
Lohede sõber
 
Postitusi: 1739
Asukoht: St Andrews

PostitusPostitas katsep 2:45 27. Dets 2003

ma näengi üleüldse vaid ühte unenägu. Olenevalt sellest, kas taipan õige hektel üles ärgata, ei jõua see alati õudukaks muutuda... aga kui miskipärast õigel hetkel aru ei saa, et üles pean ärkama, muutub ükskõik milline unenägu täpselt samasuguseks õudusunenäoks
paranoia miski vist
asi lõppeb igaljuhul alati nii, et laman asfalteel, kägaras, verelombis ja rahvas on ringis ümber minu ja taob kõige ettearvamatumate asjadega...
ja kui asi juba sinnani on jõudnud, siis vabatahtlikult üles ärgata enam ei saa... parimal juhul olen äratuskella kesk ööd helisema pannud ja ärkan selle peale
Ma ei taha sugugi, et mulle meelditaks... tahan, et mind haritaks
katsep
Vanem õpipoiss
 
Postitusi: 73
Asukoht: tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas marx 3:57 27. Dets 2003

Kiidan topicut. Väga huvitav on. :)

Sorontur kirjutas: üks kord ujumisega; see, kui sul hambad korraga suust kukuvad (väga omapärane tunne).

Omapärane kindlasti... ohtlik ka. Mul uppus üks tuttav ära nii, et sukeldumaas käies jäid proteesid (või olid need hambaklambrid?) kurku kinni. Aga sellest ma õnneks und ei näe.. ausaltöeldes näen üldse harva und ja ma ei suuda meenutada millal oli viimane kord kui see tõesti hirmus oli. Mõni sügavam uni mis natuke ka meelde on jäänud jätab sellise tunde, nagu sa ei oleks väga magand vaid oled ärgates pigem pinges ja väsinud, mis on suht samasugune kui õudusunenäost ärgates.

Aga seda raamatut tahaks tegelt küll lugeda. Mul tuleb vahest päris häid ideid magades, aga hommikuks unustan kõik alati ära ja unenägusi tahaks ka ikkagi mäletada tagantjärgi. Isegi halbu. Sorontur, kuna ma soome keelt ei puhu, siis mis selle raamatu inglisekeelne pealkiri on ja kes selle kirjutas?
marx
Haldjate sõber
 
Postitusi: 346
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Sorontur 12:45 27. Dets 2003

Inglismannide keeles kannab raamat nime "The Dreamer's Workbook", autoriks Nerys Dee. Välja antud 1989 :P
Sorontur
Lohede sõber
 
Postitusi: 1739
Asukoht: St Andrews

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Irve 18:49 27. Dets 2003

Jõulude ajal juhtus minuga ka üks tore lugu. Nimelt jäin maal magama riietega madratsil vedeledes. Üritasin magama jääda, und ei tulnud. Järsku, hetk enne magamajäämist, hakkab kõrvades kummaliselt vilisema. Uni kaob, püüan uuesti samamoodi mõelda, et uni tagasi tuleks, tunnen, jälle teadvus ilusti kaob, jälle vilin. Uni läinud. Ajasin ennast istukile, vilin tuleb uuesti. Silmade eest läheb tumedamaks justkui siis kui ajus vererõhk järsku hüppeliselt langeb, umbes nagu siis kui tõused üles pärast tükk aega istumist. Siis mõnikord juhtub nii, et pilt hajub selliseks vaevutajutavaks ja mõtlemine muutub keeruliseks. Aga seekord ei olnud nagu niisama, oli ikka väga räme vilin ja kadusin kusagile ära. Suutsin kuidagi veel mõelda, et tuleb appi hüüda, äkki midagi ajus läks väga nihu ja annab veel näiteks Keila haiglasse viia mind, hüüan. Hääl on kusagil kaugel, nagu kogu reaalsuski, ootan, keegi nagu ei reageeri. Hüüan uuesti. Siis järsku taipan - ma näen praegu und. Täiesti kindlasti näen und. Keeran ennast külili tagasi ja proovin silmi avada et ärgata. Mõningase pingutuse järel suudan silmad lahti teha. Vilin kaob. Kõik oli uni. Siis hakkab vilin uuesti, jälle täpselt sama tunne. Nüüd olen taipamisega veidi kiirem ja proovin uuesti üles ärgata. Teen silmad lahti, tunne, on nagu silmad oleks ikka veel kinni ja nagu oleks avanenud mingid minu silmi katvad silmad. Panen need kujuteldavad uuesti kinni ja kuidagi need teised lahti teha. Seekord jooksevad mõlemad paralleelis lahti.
Ärkasin üles, tõusin istukile. Vaatasin toas ringi, tundus olevat rohkem reaalsus kui see eelmine. Jätsin unenäo meelde.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sull 20:02 28. Dets 2003

Minu unenäod on miskipärast 9 kümnest mingid õudukad.
Kõige popim motiiv on see et ma paaniliselt põgenen kellegi eest. Olgu see siis mets või maja või mingi muu inimtühi koht.
Miskipärast aga tavaliselt see kes mind taga ajab ei saa mind kätte
a selline mõnus adrenaliinivuhang on küll koguaeg elu eest joosta
Sull
Tõeotsija
 
Postitusi: 175

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Hellera 22:43 28. Dets 2003

minu unenäod on enamasti sellised, kus ma kedagi otsin. üsna tihti sõidan hästi aeglaselt autoga (mida ma päris elus apsoll ei oska teha).

ku ma väike olin nägin pidevalt und, et olen kuusemetsas. mingid mehed viivad mu mingi nõiamoori juure ja too on umbes sihukese näoga, et "nämma põnn. kohe pistame su nahka". paneb mu mingi laua peale ja hakkab noaga toimetama ve midagi. selle koha peal ma ärkasin alati üles. õnneks...

mõni aasta tagasi nägin unes, et ma magasin ja nägin und. sis ärkasin üles oma voodis. mõne aja pärast helises äratuskell, ma ärkasin päriselt ja olin oma voodis (samas, kus ma enne olin ärganud :P)
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt
Hellera
Haldjate sõber
 
Postitusi: 305

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Markus 23:26 28. Dets 2003

Ma olen sellist und kah näinud et ma olen keset linna kus kedagi pole nähtaval kõik on pime(mainiks ära et ma kardan pimedust ja üksindust, eriti siis kui nad koos on :) ) ja ainsad hääled on tuule vilisemine ja aegajalt jooksvad sammud. Ma kuulen samme pööran end hääle suunas ja pole kedagi. Mul on midagi kaasas ja mingid olendid ajavad mind sellepärast taga. Ma jooksen meeleheitlikult kuhu võimalik kuigi ma kedagi ei näe ma siiski tunnen et nad on mu lähedal. Ma jooksen ja ma jooksen ja ma põrkan millegagi kokku ja see miski tirib mind kuskile ja edasi ma enam ei mäleta.

Sellest paanikast ja neist olenditest ja hirmust tulevad siiamaani judinad peale, eriti kui ma praegu pimedast aknast välja vaatan. Brrr.

Siis on mul veel selline unenägu kus mul on tohutult valus. Aga ma ärkan valu pärast alati kohe üles(õnneks) :) .

Ja selline unenägu et ma upun ja kui ma üles ärkan olen ma suu ja ninaga vastu patja niiet hingata on raske. Ja siis veel selline unenägu et ma laman vereloigus ja kui ma ärkan olengi ma vereloigus aga see o pea all ja pärit ninast. Aga üks unenägu mis on peale ärkamist eriti vastik on see kui ma näen ennast või midagi muud keerlemas ja ärkan nii et mul on süda paha ja pea käib ringi.

Minu toredad kogemused öösiti.

P.S. Ma ei tea kui palju mul unenägudest mitte luupainajad on sest ma mäletan neist ainult mõnda(nii ühte, kahte).
Jah!
Markus
kükametsakolla
 
Postitusi: 1176
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas WooFi 1:09 29. Dets 2003

enam ma eriti und ei näe aga mingi 5 aastat tagasi piinas mind alatihti üks uni...

aga mul tekib praegu palju selliseid asju et kui ma mingis olukorras olen tundub nagu ma oleks selles olukorras juba olnud... unenäos vms... kas kellegil veel selliseid asju on?
WooFi
Seikleja
 
Postitusi: 24

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Sorontur 1:15 29. Dets 2003

Déja vù
Sorontur
Lohede sõber
 
Postitusi: 1739
Asukoht: St Andrews

Järgmine

Mine Folkloor ja mütoloogia

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6