Leht 1 koguhulgast 1

milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 19:45 21. Juun 2008
Postitas ohpuu
tekkis huvi, milliseid hiiekohti või muid vanu pyhapaiku teavad siinsed lugejad nimetada. rääkige välja.

ja laiemalt: milline teie meelest yks hiiekoht yldse on ja kuidas teda ära tunda?

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 22:33 21. Juun 2008
Postitas Randiel
Mina tean meie kodust (St. Lohu küla, Raplamaa) umbes poole kilomeetri kaugusel asuvat paika, kus kunagi olla olnud hiie mägi, aga millest ehitati julmalt läbi maantee. Meie maja koht on ka ilmselt kunagi olnud kui mitte hiis, siis vähemalt püha koht, sest maja taga õunaias on siiani suur väikeselohuline ohvrikivi.
Kuidas ära tunda? Vot see on raskem klüsimus -- kui ei tea, et seal kunagi midagi on olnud on see keeruline. Põhilised äraandjad ongi ohvrikivid, aga neid on samas (väiksemamõõtmelisi st) kindlasti ka aegade jooksul mujale viidud. Aga üldiselt on ehk mingi "tunne" alles. Kasvõi Kassinurme hiies või siis "oma" ohvrikivi juures tunnen alati teatavat rahu ning mulle näib, et mingid seosed möödanikuga on seal tugevamad kui lihtsalt punktis X. Aga see viimane on puhtalt minu enda isiklik tunne ja ei pruugi kellegile teisele üldse samasugune või isegi märgatav olla.

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 19:41 25. Juun 2008
Postitas Sisalik
ohpuu kirjutas:tekkis huvi, milliseid hiiekohti või muid vanu pyhapaiku teavad siinsed lugejad nimetada. rääkige välja.


Ei räägi. :)

Viidata võin, ehk on kellelegi abiks:

http://tuulepesa.zzz.ee/viewforum.php?f=100

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 13:36 22. Juul 2008
Postitas ohpuu
tore viide. sobib suurepäraselt teemapystituse tagamõttega (välitööd internetis).

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 19:38 28. Juul 2008
Postitas Tuu-Tuu
Levinuima versiooni järgi toksiti väikeste aukudega lohukividesse auke põldude viljakuse suurendamiseks, seepärast leiab neid ka enamasti põlluveerelt. Pühasid toiminguid ei tehtud ju alati hiies.
Kassinurme "hiis" pole aga tegelikult hiis. Selle nimetuse teenib ära ikkagi paik, mille meie esivanemad on pühapaigaks valinud ja mida on sellena sajandeid kasutatud. Kassinurmes võeti hiljuti üks käepärases kohas asuv plats, mida hakati hiieks nimetama ja kuhu loodi sobivad dekoratsioonid. Minu jaoks on sellest hiieks nimetamiseks vähe. Kui seal pikka aega järjekindlalt käiakse, võib temast muidugi kunagi saada hiis.
Hiit ära tunda on väga raske, eriti seal, kus ristiusu kirik või nõukogude võim on hävitustööd teinud. Vanad inimesed tihti veel mäletavad, kus pühad paigad kunagi asusid. Aga ega maalapp kusagil suure põllu peal hiit küll ei meenuta. Pealegi pole ju hiiel ühtegi silmaga nähtavat tunnusjoont. Enamikus neist ju ohvrikivi polnud.
Minu lemmikhiis on Viljandi lähedal asuv Sinialliku allikas, kus käivad hinge kosutamas ka need, kes ei tea hiitest midagi, kiites, et küll seal on mõnus.
Aga jah, iga inimese hiis on ikka seal, kus tema ise ennast hästi tunneb.

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 15:15 24. Sept 2008
Postitas Pallando
Tuu-Tuu kirjutas: Kassinurmes võeti hiljuti üks käepärases kohas asuv plats, mida hakati hiieks nimetama ja kuhu loodi sobivad dekoratsioonid.


Millisele alusele Su väide tugineb? Oma vestlustes asjaosaliste ajaloolastega ei ole ma sedavõrd konkreetset väljaütlemist veel kohanud.

Üldse on Kassinurme mägedes mingi 4 lohukivi, mille lohud arvatakse olevat ka eri aegadest. Nõnda on üldse kultuskohtadega Eestis - nende vanused on erinevad.

Et Kassinurme mägedes siiski ka muiste tegelik kultuskoht on olnud, selle kasuks räägivad muistse asustuse tihedad jäljed seal. Kas aga see hiis on täpselt see koht, kus ta praegu asub või mite - neid andmeid ei ole minu teada veel keegi täpselt paika pannud.

Või on Sul täpsemat infot?

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 16:48 24. Sept 2008
Postitas Bernard
Ütleme nii, et mina jätaksin endale Kassinurme hiie olemasolu ja asukoha kohta muinasajal väga tugeva annuse skepsist. Linnamäel, tõesti on asustuse jälgi. Mujal pole (minu teada - parandage kui eksin) kaevatud. Lohukivide ümbrust pole kaevatud ja üldse on enamikke Eesti lohukive muinasajast saati (mitu korda) liigutatud.

Ja tõestamisega on kah paraku nii, et tuleb ikkagi tõestada olemasolu, mitte selle puudumist.

***

Millele Pallando pigem rõhuma peaks (elik kus on õigus suurem) on hiie definitsioon. Hiis on koht, mis näeb hiie moodi välja ja/või kus toimetatakse hiietoiminguid (või koht mida keegi siis pühaks peab). Need omadused on Kassinurme hiiel olemas ergo on ta hiis mis hiis.

Muinasaega pole siin üldse tegelikult mõtet torkida, sest Eesti muinasusundist ei tea me naa või nii MITTE MIDAGI. Kõik mis hiitega hetkel seotud on, on valdavalt maausuline ja maausk on sootuks teine loom kui (meile igavesti tundmatuks jääv) muinasusk. Kuna pärimuslik liin muinasaega puudub, jääbki ainult esemeline liin. Hetkel ei turgata mulle küll pähe ühtegi hiiekohta (otseselt ja konkreetselt hiis) mille kasutuslik järjepidevus muinasajast, arheoloogiliselt tõestatud on. Parandage mind kui ma eksin (aga viidake siis kah kohe kaevajale).

Seega pakuks mina välja, et Eestis on raske leida hiiekohta (konkreetset kohta, mitte piirkonda kus võis asuda) mis TÕESTATULT oleks vanem kui 200 aastat.

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 9:18 25. Sept 2008
Postitas Pallando
Bernard kirjutas:Ütleme nii, et mina jätaksin endale Kassinurme hiie olemasolu ja asukoha kohta muinasajal väga tugeva annuse skepsist.


Miks?

Linnamäel, tõesti on asustuse jälgi. Mujal pole (minu teada - parandage kui eksin) kaevatud.
Mujal - Sa pead silmas konkreetselt, et hiies pole kaevat või? Muidu on muinasasustuse jälgi leitud veel Kalevi ülesõidust (kui seisad ülesõidul seljaga Piibe maantee poole) paremale jääval voorel. Lavi peab muinasaegseks põlispõlluks sedasamu põlluala, mis jääb väravast vasakule.

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 13:59 25. Sept 2008
Postitas Bernard
Sest see tõenäousus, et ükski hiis: 1000 aastat ajalugu, jõulist ristiusustamist, erinevate võõrvõimude okupatsiooni, asustuse nihkumist, maatõusu ja hiiest teadlike inimeste täielikku kadumist; ära tuntavalt hiiena, üle on elanud, on väga vähetõenäoline.

Mhmh, aga see kõik ei ütle midagi hiiekoha kohta ega tõenda mitte kuidagi hiie asukoha ajaloolist järjepidevust.

Aga kordan jällegi, antud kontekstis pole sellel vaidlusel tähtsust, Kassinurme hiis on hiis. See kas ta on 1000 aastat vana või mitte, ei tee teda paremaks või halvemaks. Kui hea hiis ta on, peab ütlema keegi kes suudab seda hiieenergiavärgindust veidi tõsisemalt võtta kui mina. Mulle on ta lihtsalt ilus koht, kus mõnus jalutamas ja öösel tähti vaatamas käia. Ja ma ei murra sealjuures pead tema olemuse kohta.

(Ning Maavalla Koja kodulehel on ta hiite nimekirjas (küll mööndustega aga siiski) täiesti olemas. MVK on hetkel meil see "kirik" mis rohkem või vähem "ametlikult" hiiekohti "tunnistab" või mitte.)

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 13:14 6. Okt 2008
Postitas Mutabor
Hiite koha pealt Bernardiga nõus. Üksikud ohvripuud võivad olla küll olnud kauem järjepidevas kasutuses, kui tema poolt nimetatud 200 aastat.

Rida kultusekivisid oli vanasti Lasnamäel, aga suuremast osast sõitis buldooser üle. Vähemalt üks peaks siiski veel endises kohas olema, kuigi seda on mitu korda üritatud õhku lasta. Loodame, et üritajaid on praeguseks tabanud saatus, mis vanade juttude järgi neid tabama peaks.

Re: milliseid hiiekohti tead nimetada?

PostitusPostitatud: 19:56 6. Okt 2008
Postitas ohpuu
Bernard kirjutas:Seega pakuks mina välja, et Eestis on raske leida hiiekohta (konkreetset kohta, mitte piirkonda kus võis asuda) mis TÕESTATULT oleks vanem kui 200 aastat.


raske on jah, aga mõne leiab. siin tulevad appi juba kirjalikud allikad (nende täpsusele ilmselt Bernard viitas ylal piirkondadest rääkides).

näiteks nõiaprotsesside ja visitatsiooniprotokollide järgi saab. yks jälg, mille järgi otsida, on katolikuaegsete kabelite protestandiaegne maausuline pruuk (mida võib tahtmise korral ka n-ö rahvakatoliiklikuks tõendada, aga eks see piir ongi suht vee peale tõmmatud; oleks kahtlemata huvitav tähenärimine kombe päritolu ja loomuse kohta protsenti võtta ja vaadata, mis denominatsioon yle 50% kokku saab ja seega punktivõidu skoorib).

Viru-Nigula lähedalt on mingeid 17. aastasaja teateid kyll ja need kabelimyyrid on siiani pysti. mul ei ole jälle viidet, aga Keeles & Kirjanduses oli selle kohta kunagi 1970–80ndatel artikkel. Juhan Kahk vist.

no ja siis on kaudsemaid asju: Tammealuse hiiest kaevati koobassaun välja (teine nimi: Samma hiis, Samma kylas Viru-Nigula ehk Mahu kihelkonnas). kaevajat ei mäleta. võis olla Tõnno Jonuks, aga ei pruukind. ja saun on ju ometigi ;) sakraalehitis.

myndileidude järgi oleks võimalik kah midagi kaudselt väita.



aga muidu ei kipu ma ka olema ylemäära optimistlik, et muinasajast tänapäeva ulatuvat kommete järjepidevust vettpidavalt ja teaduslikult tõestada võimalik oleks. see iseenesest ei tähenda, et seda yldse poleks, aga seda on alati võimalik kahtluse alla seada. samuti on võimalik seda alati uskuda ja seda väita, nii puhtalt usu ja tõetunde pealt.

aga minule maausulisena piisab mäletamata aja järjepidevusest kah. õige koha äratundmiseks ei pea alati ka nõid olema. kui õige koht on paljude inimeste meelest õige (ja eriti kui nad juhtuvad seda arvama teineteisest sõltumatult), siis on see minu jaoks ilmselt kõvemgi argument kui mõni teine.