kus saab näha tõelisi eesti sümboleid ja mustreid.

[muidunõid]

Otsin taga tegelikku rahvussümboolikat-mitte saksa ega muud jama.Eesti oma sümbolid, mida kasutati kaunistuseks ja kaitseks ehetel, relvadel, nõiatarvetel. Tore oleks kui saaks juurde ka mis tähendavad ! Tänud ette teadjatele

[Liiwi]

Soovitan Sirje Pallo "Eesti peremärgid". Hea ja põhjalik ülevaade sajandite jooksul kasutatud sümbolitest ja nende tähendusest. Ka võiksid vaadata http://www.hot.ee/lemmutabelin/Ornament.doc

[Vamos]

külasta tartus ERM'i seda kuperjanovi tänava maja. seal on teisel korrusel püsiekspositsioonis olemas terve kuhi kõikvõimalikke eesti mustreid (vöödel, sokkidel, sallidel jne jne).

väga tore vaatamine.

[Bernard]

Pallo on uusaegne, Lemmu link on puhas saksamõjutustega kaasaegne folkloor, Vamose viidatud näitus samuti.

Need kõik on Eesti rahvapärimus ja omal kohal aga kõik see on see "klassikaline" saksamõjutusega uusaegne uskumus.

---

Kahju, kuid me ei tea muinasusundist ja uskumustest absoluutselt mitte midagi. Ainus allikas on Liivimaa Kroonika kus ühe korra Tarapita mainit.

Muinasaegseid märke ja kirju võid leida küll, selle kohta päris mitu artiklit ja ka raamatut kirjutatud - Arheoloogiline Ajakiri ja TUNA on head asjad mida sirvima minna.

Samas mida need tähendavad (kui üldse) seda ei tea mitte keegi. Ja kui keegi ütleb, et teab midagi muinasusundist (e. uskumustest enne uusaegset rahvapärimust) siis ta kas oletab või valetab.

Kurb aga tõsi.

[Mutabor]

"Eesti esiajaloos" on omajagu leidude pilte.

Vt ka Brotze 196 (oletatav paganlik jumalakujuke), 357 (hiliskeskaegne nurksõlg), 411, 547 (noorema rauaaja pronksehted).

Keskaegsetest kirikutest võib ka paganlikke sümboleid leida, kuulsaim on Karja kiriku lagi

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karja ... i_2005.jpg .

Aga muidugi on õige kõik see, mis Bernard rääkis. Sümbolite või ornmentide kujutisi võib leida, aga kas ja mida need tähendasid, jääb teadmata. Kirja ju polnud.

[surra]

[ohpuu]

algne päring ei eeldanud muinasaegsust, Bernard, tundub mulle. tõlgendan nii, et 19. aastasaja ehk viimase saksa moe sissetungi eelne sobib kah.

hoburaudsõle tarvitamine lakkas meil orduaja lõppedes, orduaegki aga ulatas otsapidi uusaega. väidan, et isegi uusajal on olnud käibes asju, mis pigem skandinaavia või permi mõjutustega kui saksamõjulised.

peremärkide kohta: igasugu svastikamotiivid ja muu selline on rahulikult muinasaegse järjepidevusega. järjepidevus esteetika kaudu, sh usutavasti minu peremärgil, mille kõige varasemat esinemist ma ei suuda dokumenteeritavalt 20. sajandist varasemasse aega viia.

ja kusjuures: näiteks Setumaal põle suuremat saksa mõju oldkid. seevastu vene. ja noh, isegi Kodavere myntidest kaelaehted, mida näind olen, on uusaegsed, aga näevad välja nagu udmurtide oma. otsustav on ilmselt araabia või tatari mõju krt-teab-mis-ajast.

yks nipp on uurida kõigi soome-ugri rahvaste 19. sajandi käsitööl leiduvat ornamenti ja määrata yhisosa. harjutad silma ära, näedki. märksõna: geomeetriline ornament. seda ugrimugri võrdlust on juba paar aastakymmet vähemasti meie maal tehtud, aga ei mõista allikaid nimetada, sest olen asju oma silmaga ligidalt vaadand enamasti ja tundjate inimestega rääkind. nimesid: Kaljo Põllu, Kadri Viires. hõimukalendreid on hea vaadata, samuti raamatuid "Kümme soome-ugri uurimisreisi" ja "Kakskümmend soome-ugri uurimisreisi".

rahulikult võib igasugu muinasaegse järjepidevusega motiive ja nippe olla kasutusel 20. sajandilgi, põle vaja igas asjas näha saksa tonti.

[tank]

[Bernard]

[ohpuu]

[Mutabor]

[meril6vi]

[ohpuu]

[Mutabor]

[Liiwi]