Varjatud turvis.

[Karmus]

Endise väitleja- ja väitluskohtunikuna tõstaksin üles kristjani käe.
Muistse sõjanduse huvilisena mõistan ka Andruse oletusi ja argumente.
Targemaks sain igatpidi.
Rohkem selliseid arutelusi.. vaid nii saame kirkamaks härrased.

[Karmus]

Muide.. sel pühapäeval (14NOV) alates 1100 toimub Viikingite Külas sellekuine vabatreening. Kõik mõõgavõitlejad on väga oodatud. Tahaks kuulda kogemustest ja proovida seda käe kilbivarjus hoidmise tehnikat. Ja üleüldse oleks väga huvitet kogemuste jagamisest. Andrus, Hinricus ehk saate mahti tulla?

[Andrus]

Tänan kutsumast, selleks nädalavahetuseks on mul juba muud plaanid varem tehtud.

[Kristjan Oad]

[Andrus]

[Irve]

Siin võib vast tuua analoogia erinevate ajalootõlgenduse koolkondade kohta.

Teisisõnu: isegi kui keegi teeks Eesti muinasaegsete käeturviste võimalike rekonstruktsioonide analüüsi ja avaldaks selle, ei oleks leiumaterjalita see Kiruvere repertuaaris?

[Kristjan Oad]

[hinricus]

Minu mulje on, et Kristjanile meeldib muudkui vaielda. Aga, kui me ehitame ühe hüpoteesi teise otsa, siis lõpptulemus muutub üha hüpoteetilisemaks ja ebakindlamaks.
Mulle isiklikult meeldib hüpotees, et Bayeux vaiba põikitriibulised käsivarred on mähitud mingite ribadega. Selle oletuse aluseks on nii sarnasus sama vaiba sääremähistele kui korduvalt mainitud Läti aines.
On ka õige, et Bayeux vaibal on need käevarte põikitriibud koos sõjavarustusega ja mitte tsiviilis. Samas, ei saa mingil juhul väita, et käeturvist tingimata kanti, on küllalt näiteid, kus seda ilmselgelt ei ole, kasvõi Lewise malendid.
Läti arheoloogiliste leidude militaarsusega on asi segasem- ei stiililt ega valmistamistehnoloogialt erine käemähised kuidagi pidulikest rõivastest, samas Gugeri matuses on ka kuub pronksklambrikestega kaunistatud. See, mis seal säilinud on, on pigem dekoratiivne. Mehel on kaasas relvad, aga metallkaunistustega (muu ei säili eriti) tekstiil ongi olnud jõukama kihi, eliidi teema, eliit aga tähendaski sõdalasi.
Muidugi, kokkuvõttes tundub mulle, et ka käeribade militaarne seos on mõeldav.
Kas aga ümber käe keeratud naha või riideribad olid nüüd selline väga turvaline turvis, mille puhul kätt kilbi varjus hoida ega kilbiga kaitsta polnud mingit vajadust (ai ei, jälle läks sassi, see polnud ju üldse võimalikki), see tundub kahtlasem. Muidugi võiks huvi pärast teha eksperimente terava relvaga mingi seajala vmt peal... Küsimus on ka, kas turvav osa oli mähis ise või miski selle all? Viimasel juhul oleks mõnes mõttes tegemist muistse varjatud turvisega
Tänapäevases mängulises/sportlikus võitluses (sealhulgas Kiruveres), kus me tahame, et kaitsevarustus kindlalt ületaks ründerelvade võimekust, tuleks kasutada siiski midagi neile mähitavatele ribadele lisaks, midagi nende all, varjatult.
Nomaitea, võibolla võiks reeglitesse kirjutada, et käe ümber mähitav riba on mõistliku teostuse korral (allikatega kooskõlaliselt,) lubatav.

[Kristjan Oad]

[Andrus]

[Karmus]

Andrus, leiad Sa endiselt käekaitse mõõgavõitluses ebavajaliku turviseelemendi olevat?

[Kristjan Oad]

[Andrus]

[Karmus]

Sul on täiesti õigus Andrus kuid minu viimane küsimus polnud püstitatud kõnealusest ajastust lähtuvalt vaid universaalsemat laadi. Ehk.. Kas mõõgavõitluses kui sellises üldse on käekaitsel mõtet?
Mina leian, et on aga sain ka Sinu ideest aru.
Igaljuhul avastasin ühe huvitava nüansi.

Pühapäeval viikingitekülas madistades püüdsin mõelda sedasi, et kuipalju ma üldse teeks raiuvaid lööke kui mul luba torgata oleks. Ja mis selgus.. ikka pea poole rünnakutest torkaks. Torget aga saab kilbiga katta paremini kui lööki või lõiget (käsi on torke puhul nii ajaliselt kui ruumiliselt vähem kaitseasendist väljas). Siit ka tõdemus.. muistse võitluse juures, kus võimalus korraliku torkega mahlad voolama lasta, oli käsi tõepoolest vähemprioriteetne kui me ehk tänapäeval harjunud harjunud oleme. Polnud see nii smitte seetõttu, et mõõgad teravad vaid kogu tapluse tehnika muutub korralikult kui torked teemaks tõusevad.
Eelnev nüanss ehk seletab käekaitsete kasinust viikingi ja varakeskaja leiumaterjalis.
Miks aga hilisemal keskajal ja Roomlastel oma hiilgeajal käeturvised rohkem kohtame?
On kellegil ideid? Lähenegem interdistsiplinaarselt ja vastus polegi ehk keeruline.
(mul väike teooria aga praegu ei saa pikemalt kirjutada)

[Andrus]

Hea tähelepanek Karmuselt, mis illustreerib just seda, kuidas meie tänapäevane võitluskogemus ei pruugi ohutuse ja muude kaalutluste tõttu enam sarnaneda tollase sõjakunstiga. Sestap ka meil praegu suurem rõhk mõõgalöökidel ja sealt edasi suurem rõhk ka selliste löökide vastu kaitsvatele turvistele. See on osaliselt paratamatu, kuna torge oli ja on pagana ohtlik. Ka nüri relvaga.