Postitas Zeek 0:04 24. Veebr 2010
Paari pisikest ääremärkust (mitte tähtsuse järjekorras):
1. vaadake matustesse kaasapandud esemeid (muinasaeg). Puhtalt matuseriituseks tehtud esemete idee vastu räägib nende kulumus, kohati parandatus, ümbertehtus jne
2. millal maeti ja kuidas? muinastraditsioon - riietes, ehetega (põhjus, eesmärk ja täpsne viis ning esemete koguse ja liigi põhjendus ebamäärane). kristlikul ajal - kas pelgalt surilinas, surisärgis või siis lihtsates riietes, enamasti panusteta (olenevalt küll ajast ja kohast). ehk siis neil kahel perioodil tuleks üsna tuntavalt vahet teha.
2,5. keda maeti ja kuhu? lähuvalt leiuainesest on arheoloogid jõudnud järeldusele, et uhkelt ja panustega ei maetud muinasajal KÕIKI, vaid ikka pigem ühiskonna eliiti (võrdluseks - ka tänapäeval ON inimesi, kes lähevad hauda Armani ülikonnas, pöidlajämedune kuldkett kaelas, klotser sõrmes ning mobiiltelefon ühes ja mitmetuhandene pastakas teises taskus - aga kuna see ei ole enam põhjendatud, ei peeta seda normiks ega tavapäraseks - samas...vanima generatsiooni hulgas on veel alles neid, kel suririided juba ammu valmis varutud, korralikust kallist kangast ja puha).
3. taaskehastamine ja riietus. olenevalt üritusest oleneb ka riietus - pidus piduriided, samas pole ma näinud ühtegi taaskehastajat uhkeimates piduriietes sõnnikut viskamas või nõgist pada küürimas. ehk on sedasorti veider arusaam tekkinud kuna enamasti nähakse taaskehastajaid pidu- ja puhkehetkel?
4. pulmariietest matuseriieteks. selle üle on arutlenud tunduvalt targemad pead kui meie. kindlalt pole midagi paika pandud, kuid on oletatud et võidi... Mõõtude vahe? suur osa muinasriietest ja valdav enamust riietest kuni keskaja peaaegu lõpuni lubavad üsna suurt mõõdukõikumist...
4,5 vähemasti keskajast on teada, et abielluti oma parimas rõivastuses (kas olemasolevas või kui rikkus lubas, uues), mis oli ja jäi edasi pidurõivaks - pruuti eristasid detailid - pruudipärg jms, mis ei pruukinud samuti olla ühekordselt kasutatavad. Eraldi pruutkleit tuli moodi esialgu aadli seas ja "normaalsete" inimeste seas mitte enne hiliskeskaega (kui siiski - andmed on puudulikuvõitu).
5. kas iga rätsep tegi ikka omamoodi? Meil ei ole keskajast ideaalset valimit - parim on Gröönimaa materjal, mille raames (läbi mitme sajandi!) ei ole põhimõttelised kõikumised kuigi suured. Internetist on leitav ka statistika kasutatud õmbluste kohta, mis samuti on küll mõningate kõikumistega kuid suhteliselt homogeenne - põhjus? mõned õmbluse liigid (ja materjalid) on ehk praktilisemad, mugavamad ning ehk ka ilusamad? kui teised. Ja viimaks - minge tutvuge näiteks ERMi materjalidega - näidisteema: meeste linane särk. Avastate et neid on paarisaja aasta jooksul mitu (aga mitte vist mitukümmend) erinevat lõiget. Võtke vanim tüüp, võtke vähemalt 4-5 särki erineva dateeringuga eri piirkondadest ja võrrelge... ja te avastate, et nendevahelised erinevused on sageli kas minimaalsed või kohati lausa olematud. Võtke kõrvale säilinud näiteid varasematest aegadest....ja te avastate kohati lausa tähtsusetuid muutusi, mis on toimunud (või siis ei ole toimunud) umbes poole aastatuhande jooksul. Võtke Muhu hülgeküti valge umbkuub 19. sajandist ja võrrelge teda umbuubedega 12, 13, 14. sajandist...ja te avastate et kui pisike muutus kraes välja arvata ei ole muutunud miski - lõige, lõikeloogika, õmblused on jäänud praktiliselt samaks. Võrrelge eesti etnograafilisi vanematüübilisi riideesemeid palju varasematega...ja te näete, et keskaegset (ja varasematki) lõikeloogikat on säilinud üllatavalt palju. Laske oma vanematel meenutada valgete barettide moodi või miniseelikute kandmist 60ndatel (kus seda kandsid KÕIK moekusele pretendeerivad naised, olenemata kaalust, pikkusest ja kehamassiindeksist) või alt laiu pükse 70ndatel. Individualism on ääretult tänapäevane nähtus, kuid näiteks külaühiskondades taunitakse seda veel tänapävalgi - kes julgeb erineda "massist" teenib sageli ära naabrimuttide sõimu ja tagaselja susistamise...see ei ole kuhugi kadunud. Jah, edevamate detailide puhul on ikka näha erinevusi, mustrites, pisidetailides - aga põhimõttelised asjad on mingil ajaperioodil mingis regioonis olnud hämmastavalt sarnased... SAMAS - viimaste aastasadadega on "areng" kiiirenenud, muutunud on moed, inimesed, tehnikad. Kui keskajal eristatakse stiiliperioode alul 100, hiljem 50 aasta kaupa siis 20ndal sajandil alul aastakümnete, nüüd juba üksikute aastate kaupa...
Ehk siis palun ärge kandke oma tänapäevast, luterlikust maailmapildist ateistlikuks muundunud maailmakäsitlust üksüheselt üle kaugetele eelkäijatele, kelle keskkond, maailmanägemus, ühiskondlik suhestatus ja arusaamad olid tunduvalt erinevad tänapäevasest....
Võtke ette adekvaatne kirjandus ja etnograafia ja varasem leiu- ja pildimaterjal - uurige, võrrelge ja uurige veel...
"nil volenti impossibilis est"