Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Ülikute kehastamine ja asjade hind

Ajaloo taaselustamine tema kõigis vormides

Moderaatorid: surra, Ghil, lemmu tabelin

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Dan 12:55 27. Jaan 2010

Aga ma ka jään seisukoha juurde, et kanga kudumine pole mitte nii aeglane töö nagu Vanakaru ja Kristjan seda ette kujutavad.

Üks faktor on eluaeg seda tööd teinud inimese kogemus. Teine tööriista võimekus. Kangastelgedega annab puusse panna sõna otseses mõttes - kui need on valest puidust tehtud. Miks ma üldse kaasa mölisen - on viimasel ajal tulnud kokku puutuda püsttelgede (no ja samas mitte päris püsti, raske seletada) teatud kulunud kohtade taastamisega.

Miks jagati töötasuna rõivid - sest inimesed kes tegid sulasena põllutööd ei omanud vahendeid ja aega/kohta endale neid teha. Nende põhitöö oli muu.
Dan
Tuleloitsija
 
Postitusi: 800

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Trexxx 13:20 27. Jaan 2010

No hea küll, kolm paari ilma piduliketa.

Sa unustad ka ühe tõsiasja. Selliste kehvikute olemasolu langeb juba hilisemasse aega (ma läheks isegi nii kaugele et väidaks et tööstusrevolutsiooni aega - õigemini sealt on pärit stereotüüp verivaestest kelle hinge taga on paar pükse kui sedagi.), sellesse aega kus tööjõudu hakati palkama massiliselt. Suvilised ja nii edasi.

Mõningast aimu inimeste varadest annab ka (dokumenteeritud - vallakohtu protokollid) päranduste jagamine hilisemast ajast.

Ma jään kindlaks oma seisukohale, et ühe paari riietega elasid need kes olid piisavalt lollid või laisad, et mitte vaeva näha ja teha endale varupaar või piduriided - miks muidu räägitakse veimevakkadest kuhu koguti enamasti just riidekraami. Saati siis veel seda et talvel suurt muud teha ei olnudki naistel kui loomi talitada ja käsitööd teha. 4 kuud pimedat aega on aukartustäratav hulk videviku(töö)tunde. Isegi sandid said almust vanade riiete näol - sellest järeldub, et aegajalt tekkis ka taludes riideid mida enam selga ei pandud - näiteks mõne surnud inimese omad - aga mis kõlbasid väga hästi jagamiseks neile kelle valikud olid piiratud.

Millegipärast tahavad ka tänapäeval surnud inimese kodakondsed surnu riietest lahti saada, tavaliselt jagatakse need laiali.

Üldiselt ei maksa ka unustada, et puudulik riietus meie kliimas viis needsamad lollid ja laisad kiirelt hauda. Seeläbi üldine pilt paranes - umbes sama nagu Darwini auhinna puhul toimub.
"Meest eristab hobusest mõistus - mõnikord ka sadul."
- Hagar hirmus

" On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall. "
- Vinnie PUHH -
Trexxx
Võlur
 
Postitusi: 1030
Asukoht: rehabiliteeritud

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Tindome 13:45 27. Jaan 2010

* vähemalt minu vanaema väitis, et rõiva libeduseni kandmine ja siis pesemine rikub asja oluliselt rohkem, kui pesemine "mitte-veel-väga-mustas" faasis, sest selles viimases ei pea musta kohta nii hullupööra nühkima.

Vanaema ning tema elukogemus muidugi on suhteliselt uueaegne, aga siiski.
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 716
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Ocazy 13:54 27. Jaan 2010

600 toidukorda ühe särgi eest ajal, mil näljahäda esines tihti (ikaldus, kehv saak, röövimised) tähendab enamikele inimestele paljast tsiribiribimmi. Ajal, mil surm oli inimesele igapäevane nähtus (pooled lapsed surid sünnitamisel, ülejäänud poolest pool enne kolmandat eluaastat jne), tähendanuks see sügise saabudes suurt röövmõrvade hulka, eemärgiks saada endale üks särk.
Arvestan näiteks enda järgi. söön 2 korda päevas. Ütleme, et keskmine söögikord on 80 kr. 80 x 600 = 48 000 kr. No tõesti, ma ei ole kindel, et mu isal oleks selliste hindade juures mulle mõni katkinegi t-särk laenuks anda.
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Kristjan Oad 14:33 27. Jaan 2010

Ocazy: ma küll võtsin ühikuks kerge/hädapärase toidukorra, nominaalväärtuseks 25 kr. Seega pigem 15, mitte 48. Ja südamerahuga tunnustaksin toda, kes uuri(sta)ks ja tõestaks, et mõni muu piirkonna väärtussuhe siinmail pigem ei kehtinud, ning pakuks välja põhjendatud hüpoteesi antud juhul siis linase kanga väärtusest Eesti aladel hilisrauaajal.

Ent teoreetilisest baasist - tegu ei olnud rahaühiskonnaga nagu täna - üks (toit) polnud läbi arveldusühiku nõnda hõlpsasti teiseks (tekstiiliks) konverteeritav kui meie arvestus- ja tajumisharjumuste järgi võiks tunduda.

Kui üldse midagi saab universaalaluseks võtta, siis töötunde. Ent seegi on venitamine. Naturaalmajanduse kohta ei kehti suurem osa meie (käibe)printsiipe hindadest ja kaupade vahetatavusest.

Miks sai selline otsene võrdlus sisse pandud - et adutaks toodete märksa kõrgemat hinnaklassi kui sellist, tajutaks justament väärtuste järsku erinevust tööstusühiskonna mõõdupuudest. Mis, ma loodan, on igaühele selge. Arvude üle võime muidugi juurelda. :)

Trexxx:

Vallakohtud - kelle pärandused? Maaomanike (19. sajandil siis esimese, parimal juhul teise põlve peremeeste, aga see selleks). Meie mõistes väikeettevõtja. Hilisrauaajal - kahtlemata on rõivaid, väike hõbe ehk isegi.

Argumentatsioon sisuga kehvikud, hilisem aeg, päevilised - meelevaldne ja veidi liiga hüpoteetiline.

Veimevakad jm - samuti, maaomanike teema.

Ma räägin ühest eksemplarist rõivatüübi kohta, mugavus-vahetuste asjakohasetusest. Mitte käänata puudulikkuseks ilmastiku eest kaitsmatuse vm kontekstis! Ka kapuuts ja sokid võisid sulasel olla - ent ta kandis neid vaid siis, kui tõesti vaja, hoidis nagu silmatera ning kasutas viimse võimaluseni.

Sulle lohutuseks - ega me kehastamegi ikka vähemalt maaomanikke, kui laagrielu taasloome. Seega kaks paari pükse on täitsa okei.

Ja veel - järgmiseks plaaningi süveneda majapidamise kui mitmes plaanis ühiskonna algrakukese olemusse põhjalikumalt. Üks hüpotees on ka, et suurpere, mida hetkel peetakse-usutakse olevat ürgne nähtus, tegelikult hilisrauaajal ei pruukinud veel domineeriv tüüp olla. Ent ma ei ole veel seisukohta kujundanud, hetkel usaldan pimesi Mägi jt. Kui arusaamad muutuvad, eks ma jaga mõttetulemusi.

Hallhulluke: olen täitsa nõus. Ent mõlemalt poolt optimaalses-pesemise-eelsesse-seisundisse kantud särki on ikkagi mõistlikum (pragmaatilisem) pesta, kui vaid ühelt poolt kantut.
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Ocazy 14:45 27. Jaan 2010

ma mõtlesin enda isiklikku olukorda, ehk, kui teenistus oleks väiksem, sööksin odavamalt ja siis maksaks ka särk 15 000. See ei muuda asja, särk jääks ikkagi kaugeks unistuseks.
Või tuleb sellest nii aru saada, et toidukorra hind on nö kõrtsihinnaga ja töötav talumees sai selle nö tasuta kätte ehk siis oma töö eest. Sama särgiga, ise kasvatan ja õmblen ise kannan.
Kui aga kaubavahetuseks läheb võib ju asjad omavahel mistahes suhtesse panna.
Nullide arv rahatähel on ka tänapäeval riigiti väga erinev.
Ehk siis, kui ma müün päitsed 8 milliga võin ma ka toidukorra eest 25 tuhat maksta (numbrid hetkel täiesti meelevaldsed ega püüdle täpsusele).
Eelduseks on siis see, et igaüks teeb midagi. Ja kes siis ise ei tooda, võtab teistelt kunaon lihtsalt suur ja tugev.
Nii hakkab juba kõlama küll.
Aga orjatürukute suhtes nõustun Vanakaruga. Aga ainult sügiseni, siniseid orje ma endale ei tahaks :)
...
Sõitsin vahepeal veel ringi ja mõtlesin, et äkki on Kristjan need tänapäeva vääringud keskaegsete hindade tagant Islandi või Norra rahast vahetuskursi alusel üle löönud? Siis klapib, kui arvestada, et majanduskriisieelne keskmine islandlane sai oma keskmise sissetuleku eest keskmisest eestlasest 10 korda rohkem tarbida. Siis on summades üks 0 üle. Nii saame küllaltki krõbedad hinnad aga ometi ei peak üks linane särk inimesele eluunistuseks olema.
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Trexxx 17:27 27. Jaan 2010

Nuh kui juba detailidesse minek tuli siis mõne asja ma tõesti väljendasin liiga laialivalguvalt - aga pole hullu ma olen kannatlik ja võin täpsustada kuni serveri täitumiseni :P
niisiis:

Vallakohtute istungite protokollid - kus klaaritakse pärandusasju. Täpsem info paikneb eesti riigiarhiivis. soovitan lugeda - huvitav lugemisvara. (mitte, et sellel oleks mingit pistmist muinasaja ja muinasõigusega(sic!))

Ja siin sa panedki puusse umbes kahesajaga. Selgub, et - oh imet oh imet - seaduste kohaselt pidi lesknaine oma mehe surma järel jagama oma VALLASVARA oma eelmisest abielust pärit laste vahel selleks, et uuesti abielluda. (ehe näide Rooma õigusest) Ja jutt ei ole maaomanikest vaid tõeliselt vaestest (minu arvates) meie mõistes inimestest. Pärandati mööblit, põllutööriistu mõnikord ka mingeid poolfabrikaate nagu sedelganahka, kariloomi ja muud taolist. Suurem osa mida pärandati olidki tegelikult kariloomad. Seemnevilja pärandamist ma seal ei märganud - võibolla kui keegi viitsib uurida leiab selle kohta ka.

Ma ei ole hetkekski kuskil väitnud, et tegu on maaomanikega. Paluks mulle sõnu mitte suhu panna.
Paraku ma ei leidnud pärast selle materjali läbikaevamisel mitte ühtegi juhtu kus oleks kellegile pärandatud selliseid ülehinnatud kultuuriväärtuseid nagu paari vanu pükse.

lmselt oleks vallakohus sellistest istungitest kiiresti tüdinenud ja võtnud ette meetmed, et selliste tühiasjadega kohtu aega mitte raisata. :P

Niisiis, vanimad teadaolevad pärandusasjad (olgu nad siis pärit siit või lõunaeuroopast) ei ole just parim allikas selleks, et väita, et üks või teine riietusese maksis nii või naapalju.
*********************************
Veimevakad EI OLNUD _ainult_ maaomanike teema. Veimevakad olid _kõigi_ mehelemineku ikka jõudvate tütarlaste teema. (kui peretütrel oli ka taluperemehst isa olid tema aktsiad loomulikult kõrgemad) Kosilased hindasid peale kõige muu ka potensiaalse pruudi osavust käsitööd teha.
Veimevakas oli koos nii vanaemade pärandatud(!!!) rõivad kui ka tüdruku oma tehtud asjad.

Seal ei olnud _mitte mingil juhul_ jällegi paar neid samu vanu pükse mida põlvest põlve p(ä)arandati kui uskumatult ülehinnatud väärtust vaid _just nimelt piduriided_ ilmselt ka tulevasele peigmehele mõeldud asju. (huvitav kuidas ta teadis mis suurust peigmees kannab? :))

Niiet jällegi ei saa sa väita et tavalisel mitteaadlikust sulasel/tüdrukul oli hinge taga ainult 1 krdi paar pükse (ülehinnatud) ja see oligi kõik - ja, et piduriideid ei olnud ollagi.

Nii kui nüüd lasta vinti veidi järele - sest kõnealused ülestähendused ja protokollid on pärit ikkagi nooremast ajast kui muinasaeg - mille üle meil siin käib hell ja leebe arutelu.

Ma jään kindlaks - ja väidan, et ka mitteaadel ja isegi mittemaaomanik käis siinakndis ringi vähemalt nelja vahetuse riietega. (mitte küll neid kõiki korraga seljas kandes)

Seega võttes kokku kogu selle kammajjaa.
1. umbes 70 protsenti taaskehastajatest ei käi riides nagu kuningad. Nad käivad ringi nagu tavaliste riietega ka taaskehastamise mõistes. Umbes 20% käib ringi nagu keskmisest jõukamalt - kaupmehed -käsitöölised mõni sõjamees jne. ja nüüd see 10% - muu hulgas mahuvad sinna alla lõviosa võitlejatest (oma sõjavarustuse tõttu põhiliselt) käivad ringi nagu rikkalikult rõivastauna või pronksitatutena/hõbetatutena.

Seda ei ole just palju, et võiks väita nagu taaskehastajad käiksid ringi ülearu rikkalikena.
Seda enam, et Mütofestile näitab nägu ligikaudu 1/3 taaskehastajatest. Kui sedagi.

Pigem võib Larparitele pinda käia see, et neil ei lubatagi tulla uhkes rokokookleidis aadlikke mängima (mis sest, et Estonia kostüümilaenutus on silmini täis selliseid kleite) vaid, et nad peavad oma kostüümivalikus arvestama sootuks teise ajajärguga ja selle faktiga, et muinasajalaadseid kostüüme on Estonia laenutuses 1. (pakun et see on etendusest "Libahunt")

Ja siis jääbki üle alljärgnev.
1. ajada läbi lihtsalt.
2. omandada teadmised ja teha ise uhkem
3. investeerida aega ja raha aja saada aktsepteeritav uhke riietus. (neid kes seda teinud on ma tean ühe käe sõrmedel kokku lugeda - au ja kiirus teile viitsimise eest)
4. ajada läbi lihtsalt ja viriseda (kurjade taaskehastajate aadressil) kuna neil ei lasta laenutusekostüüme kasutada.
5. teha kangelaslik nägu ette ja levitada kõiketeadval ilmel väärarusaama, et kogu muinasaegne rahvastik käiski ühe nn. ühe paari pükstega.

Ja lõpetuseks ikkagi kordan üle, taaskehastajad _ei ole_ loonud selliseid riietuse kriteeriume mis neid kuidagi sihilikult üldisest rahvamassist rikkalikumaks teeksid.

Me ei jaga enne üritust riided kätte a'la stiilis: täna oled sina kuningas ja sina oled sant - sest eelmine kord oli tema kuningas.
Me ei mängi oma riiete sees seppasid, sõdalasi või söepõletajaid. Me teeme seda päriselt. Karu on päriselt meistersepp. Zeek on päriselt viimase peal õmbleja. Toomas teeb päriselt puidust käsitööd. Ja mina laadal kaupmehena teenin _päris_ raha ja kauplen päriselt, ning turniiri ajal virutan päriselt vastu vastase kiivrit. Siin ei ole mingit rollimängu. See on elustiil.

ühel päeval võibolla jõuab see arusaamine ka nendeni kes on praegu larparid ja teevad oma esimesi katsetusi taaskehastamises.
Taaskehastamine on s*tt termin - taaselustamine meeldib mulle isklikult rohkem.

Aga ühlasi me peame oma elustiili viljelemisel arvestama ümbritsevat keskkonda. Seega me Mütofesti ajal mängime kaasa rollimängu raames asjades mida me päriselt ei tee. Me ei püüa orje päriselt vaid mängult. Me maksame mängu asjade eest mangusisese rahaga. Kuna see tekitab segadust siis on üsna asjade loomulik käik, et me püsime veits eraldi laagris, et ka teised Mütofestil ei satuks liiga suurde segadusse. Samuti selleks, et mõni asi meile endile selgem oleks.
"Meest eristab hobusest mõistus - mõnikord ka sadul."
- Hagar hirmus

" On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall. "
- Vinnie PUHH -
Trexxx
Võlur
 
Postitusi: 1030
Asukoht: rehabiliteeritud

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Kristjan Oad 10:09 28. Jaan 2010

Rõivaste pärandamine - olen just vastupidist lugenud. Siin foorumis ka keegi mainis ja/või viitas kunagi...Sippo äkki?

Veimevakad - ajalugu ei kõnele väikestest inimestest. Etnograafilised andmed on samuti maaomanike kohta - vaata või pulmakombeid, kus on vaikimisi eelduseks, et mõlemal osapoolel on talu.

Sulasrahva, oma tööjõudu müüva ühiskonnakihi elu ja olu ei ole kunagi kedagi suurt huvitanud. Samas on see kiht moodustanud alati suure osa, muinasaja lõpul teaduse praeguse uurimisseisu järgi enamuse. See on olnud nö. tavaline inimene. Neist ei räägi saagad ega kirjuta Henrik, uusajal möödub nende elu vaikselt ja tähelepandamatult peremeesrahva (so. taluomanike) varjus.


Taaskehastajate see osa, kes end uhkelt dekoreerib, pingutab sageli üle. On ka mõistlikke, ent on ka ebaloogilisi liialdajaid - ja viimased hakkavad silma.

Põhimõte, et kes on ikka nõnda palju vaeva näinud ja endale täiesti autentse uhke rõivastuse hankinud, see võib seda ka uhkusega kanda, ei tundu päris õige - tänapäeval on märksa lihtsam, märksa laialdasemalt teostatav kõige omas ajas uhke saamine. Üldpildi sisemisele loogilisusele teadvustatud tähelepanu pööramata jätmise korral karrastatusaste aiva kasvab ja kasvab - sest mingil põhjusel on paljudel tarvis jätta endale muljet, et ollakse kuis kuningad muiste.

70, 20, 10 - võib-olla, võib-olla mitte. Praeguse tendentsi juures, anda aega ja suhtumist mitte muuta, saavad laagrid välja nägema kui linnuseomanike kokkutulekud, kus (sõja)sulased "on omaette laagris seal metsanuka taga". Nimetan seda "Poola stiiliks", otsestel põhjustel.

Alternatiiviks on "Soome stiil", kus kalleid värve väärismetalli on maitsekalt ja realistlik-väheselt. See-eest rõhutakse kogu elu-olu ehedusele - ka magamine, söögi tegemine ja hoidmine, meelelahutus. Hea enesetunde allikaks on keskkonna pea täielik vahetamine, mitte enese ehtimine. Tänapäevaseid esemeid kasutatakse minimaalselt ja vaid neid, millest üritusel praktilistel põhjustel loobuda ei saa (nt ka kellana kasutatav mobiiltelefon).

Elamus eeskätt iseendale, ning külastajagi saab mitmekülgsema pildi. Omal nahal kogetud, kuidas rahvast huvitas rohkem meie olmeliseltki ehe laager, kui poolakate suletud, magamiskotte ja plekkpurke peitvad telgid ühes mõne "olustikulise" kilbi või müügiletiga.

Ent kumbki "stiil" pole imporditud, vaid siinmailgi omaette võrsunud, sestap tuleb järeldada, taaskord, et igaühele oma. Kui olengi kõlanud kriitiline, siis tõepoolest, arvan ühest üht ja teisest teist, ent sügavam hinnang on, et

Kristjan Oad kirjutas:Muinasaja uurimine ja sellest inspireerumine on igas vormis tore.


Aga - kiuslik nagu olen - neli vaselistega vööd ühes kolme hõbevõruga, sekka veel punast ja sinist kangast ja kõige selle juures polüuretaanist magamismatt ning lõunaooteks väike šokolaad - see ei ole minu maitsele, olgem hingelised, aateline. :)

Vähem ehtimist, rohkem sisulist ajastutruudust.
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Ocazy 11:47 28. Jaan 2010

Ma näen siin sellist tuttav-vinguvat stiili, kus teised kõik peavad tegema nii nagu vaja, muidu on huinja aga iseenda asjandused saab odavamalt-lihtsamalt tehtud ja seda siis mitte muinasaja vaid ikka tänapäeva mõistes. Stiilis mesilasvahaga on õige ja sellega peaksid teised oma nahka töötlema, ise teen parafiiniga kuna vaha on nii kallis.
Nii nagu muinasajal, kehtib ka praegu põhimõte: "Suu tuleb sääda sekki mööda."
Ja millegipärast olen ma päris kindel, et need, kes tänapäeval ennast laagrisse sättides vase ja hõbedaga jaksavad ehtida, oleksid seda jaksanud teha ka kauges minevikus, kas siis õigusega või asju kõveriti aedes. Need aga kes tol kaugel ajal palja pe....ga ringi käisid käiksid nii ka praegu.
Siin on asi käteosavuses ja mõistuses kinni.
Olid vanaajal oma moenarrid ja ökoinimesed ja on ka praegu. Uhkeldati ja klatshiti veel enam kui praegu, Kroonikat ju polnud.
Mulle ikka meeldib näiteks tuua kuidas Philip I ja paavst Urbanus II tülli pöörasid. Tüli tekkis seetõttu, et Philippe armus Anjou hertogi naisesse (Bertrade de Montfort), enda naisest Berthast (Hollandi hertsog Florisi tütar) otsustas lahutada, kuna viimane olevat liiga paks. See juhtus 11. sajandil, ehk siis mitte liiga hilja.
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Zeek 12:41 28. Jaan 2010

Veel üks väikseid vahemärkusi riiete kandmise ja puhastamise kohta.
1. Kristjan - millest sa järeldad, et riideid mõlematpidi seljas kanti?
Selle järgi, et õmblused ilusti puhtaks olid õmmeldud? kuid see ei anna ju veel alust arvata, et kõiki riidetükke kanti kahepoolselt. Põhiline põjus, miks seda tehakse ei ole mitte ilu vaid praktilisus - õmblused on tugevamad, kestavad kauem ning ei hargne lahti. Lisaks on osade riideesemete koha pealt nii muinas- kesk- kui etnograafilisest materjalist vägagi selgelt näha et nad eelkõige ühepoolselt kasutamiseks mõeldud olid (mis iseenesest ei välista muidugi nende kandmist pahupidi, mille kohta aga ma häid näiteid ei tea, kui teate - jagage mulle ka).
2. Kristjan - materjalid, mis hoolega läbi on higistatud ja igatepidi määrdunud on lagunevad tõepoolest kõvasti kiiremini, nii villased kui eriti linased. Pealegi, nagu eelnevalt mainiti, on neid siis kordades keerulisem puhastada.
3. Vähemasti läbi kogu Euroopa keskaja räägitakse sellest, kuidas kuningad oma kantud riided oma lähikondlastele jagavad, kes siis need omakorda oma abilistele edasi annavad, kes siis need oma (näiteks maal elavatele sugulastele) edasi annavad ja nii aste astmelt edasi, kuni kuninga kuub kerjusel seljas võib olla. Kõik uhked kaunistusdetailid on selle käigus muidugi eemaldatud. Linnades tegutsesid vanade riiete ümberpöörajad ja värvijad, kes vanast kuuest "uue" tegid jne. Ehk siis riiete edasiandmine oli tunnustuse, abivalmiduse jne märk. Ja seda mitte ainult aadlike seas.
4. Ei usu mina ikkagi sellesse, et vähegi toimetulevamal inimesel (kehvikutest ülespoole) särke ja pükse vaid 1 oli, no ei usu. Pigem usun sellesse, et neil "korralikke" riideid 1 komplekt oli, millele lisaks siis veel enam või vähem kulunuid leidus. Kujutle ennast praeguse ilma juures 1 särki omavaks ja see on nii must, et karjub pesemise järgi - mis sa teed - ootad kevadet? lähed palja ülakeha väel särki pesema ja ootad mitu päeva kuni ta praeguse ilmaga ära kuivab? Või otsid võtad kirstust vana ja lapitud särgi välja? ja vaatad võibolla heldinult oma "pidu"särki, mis alles nii uus on, et igapäevaselt selga ei raatsi panna. Miinimum 2, optimaalselt 3, rikkuritel enam. Ja see käib eelkõige alusriiete kohta - särk, püksid, mida soojal ajal ka niisama kanti ja mis ehk linased olid meie laiuskraadil. Villased, mille all alusriideid kantakse, vajavad tunduvalt harvemini puhastamist, osad, mis uhkelt kaunsitatud olid ja vaid piduriidena kantud said, elasid ehk oma elu ära ka puhastamatult, vaid kergelt kloppides ja hoolega õhutades.
4. Linase ja villase kohta.
Jah, linane annab üsna tuntavat saaki, aga kogu tema kasvatamise ja töötlemise protsess on aega ja tööd nõudev ning seega on ka kangas kallis. Peenike valge linane kangas on läbi ajaloo olnud kallis, prestiizhne ja hinnatud (ning ka kergelt määrduv, vähem vastupidav ning kiiremini kuluv, ehk siis sagedamini väljavahetamist vajav). Ka on linast palju tüütum ja tülikam kududa kui villast, eriti kui linane peen ja kvaliteetne peab olema.
Villane on oma tootmiskuludelt kõvasti odavam, kiiremini toodetav, soojem, vastupidavam, hügroskoopsem jne. Samas võib peenike kvaliteetne kirkalt värvitud villane kangas maksta palju enam kui peenike linane, lähtuvalt siis värvi loomust, kanga koest, viimistlusest jne.
Hinnast veel - kui inimesel tõepoolest on valida vaid 1 (!) paar pükse - ei ole nendeks mitte linased vaid villased püksid. Sama kehtib ülemise otsa katmise kohta. Ehk siis ei sörkinud vaene inimene, kell hinge taga vaid 1 paar pükse ja 1 särk või kuub mitte valges linases piki põlluveert vaid pigem koredas villases... soojus, vastupidavus ja üleüldine praktilisus räägib vägagi villa kasuks.
"nil volenti impossibilis est"
Zeek
Rändlaulik
 
Postitusi: 163

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas lemmu tabelin 13:47 28. Jaan 2010

No ja lisaks villasele ja linasele on kasutatud ka kanepikiust ja nõgesekiust tehtud riiet.
lemmu tabelin
Haldjate sõber
 
Postitusi: 330
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Zeek 13:51 28. Jaan 2010

Lemmuga nõus...ja kuna nad kõik on taimsed kiud, on nende omadused sarnased linasega, kuigi nõges pidi olema läikivama ja siidisema pinnaga. Kanepi kui kangatekstiili kohta on aga andmeid üsna vähe - teda on raske eristada ning ainus tõeliselt tõestatud ala kus teda on kasutatud on köietootmine.
"nil volenti impossibilis est"
Zeek
Rändlaulik
 
Postitusi: 163

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Trexxx 13:53 28. Jaan 2010

Kristjan Oad ütles:
Muinasaja uurimine ja sellest inspireerumine on igas vormis tore.

On.

Veel toredam kui üle t*ra asjade tegemise ja rahulolematu olemise asemel teha asju läbimõeldult ja saada kvaliteetne tulemus - esimese korraga! :) Vussiläinud tulemust ei maksa ka keegi kinni.
See säästab närve ja tervist. Mõlemad on taastumatu ressurss. Keegi nende kulu nigunii kinni ei maksa. Samuti on igaühe enda asi mille all või peal ta magab. Senikaua kui seal ei ole piletiraha maksnud pealtvaatajaid.

Ja kui nüüd kristalselt aus olla. Siis see lammas mis Kiruveres tehti võis küll olla autentne, ent pisut liiga kivine minu maitse jaoks. Mäga võib rahulikult olla meister valamise vmt alal. Aga tema tehtud sööki tuleks käsitleda ettevaatusega kui üldse.

Õnneks on ettenägelikel rändajatel kaasas puutumatu tagavara valuvaigisteid ja ratsioone, et kehvad ajad edit. ja vilets ilm üle elada.
"Meest eristab hobusest mõistus - mõnikord ka sadul."
- Hagar hirmus

" On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall. "
- Vinnie PUHH -
Trexxx
Võlur
 
Postitusi: 1030
Asukoht: rehabiliteeritud

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Kristjan Oad 15:19 28. Jaan 2010

Trexxx: vastav küpsetusmeetod on muidu väga tõhus ja tulemus väga maitsev, kui õigesti teha. Järgmine lammas on Mägal vast parem, ülejärgmine juba täitsa hea. Ajastutruudus sealjuures säilib. Öelda - see on ebameeldiv, eelistan ebaehedat, ent mugavat - on samas lihtsam. Kellele kogemus ja proovimine, kellele külastajale mulje kuvamine. Mägale üks, Sulle ilmselt teine - nagu olen ka nüüd juba korduvalt öelnud, ei ole õiget ega valet, erinevused rikastavad subkultuuri kui sellist. Arutamine on teema, vaimu virgutav vaidlus samuti, ent konfronteerivad emotsioonid võiks ära jätta. Nagu ka obstsöössused. Ei tee need kellelegi head.

Ocazy: usun end mäletavat seda ammust jagelust, millest Su nüüdne kibedus pärit. Vabandan, kui väljendusin liiga raskesõnaliselt, oleks piisanud leebemastki pruugist. Eksime kõik.

Täna on muinas-uhket atribuutikat ikka märksa hõlpsam hankida, kui muiste. Reguleerimatuse korral on pildil kalduvus nihkesse minna.

~Subkultuurid muinasajal - no ma ei tea. Mõni sotsioloog-kultuuriteoreetik oskaks äkki seletada, miks mitte. Traditsiooniline ühiskond jmt.

Zeek: me võime sageli eriarvamusele jääda, ent vähemasti lina-villa väärtuste ja kasutustõenäosuse ja -funktsiooni osas vist usume samat pidi. Meeldiv tõdeda.

Tõepoolest, on mullegi tundunud kahtlane mõte vaid ühest komplektist riietest - ent nõnda on võimalik elada, olla, teha füüsilist tööd ja rõivaid tarvidusel ka pesta-kuivatada-taas kanda. Üldiselt (meie mõistes) ülipuudulikes ja "jubedates" hügieenioludes inimlikult hakkama saamise võimalikkust saab kogeda Eesti suurimal, suurima eelarvega ja tuntuimal larbil - Kevadtormil. Toimub igal aastal. :)

Kahepoolne kandmine - nagu ka ütlesin, allikateta uitmõte-oletus. Võis olla, võis ka mitte.
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Ocazy 16:37 28. Jaan 2010

Mis kibedust siin. Ega ma nii pika vihaga pole. Lihtsalt iga riie on tehtud, tellitud, soetatud just selline, nagu ta on, mingil põhjusel. Need põhjused, ma olen täiesti kindel, olid siis ja on ka praegu samasugused (kehtivad nii Armani ülikonna kui ka muinasaegse sõba valimisel).
Sinu uurimus on väga huvitav ja hea lugeda, minu küsimus on lihtsalt selles, et kuda pagan see võrdlus tänapäeva asjadega on saadud. Nii ei saa ju asja võrrelda, et tänapäeva keskmine inimene ei oleks muinasajal, peale ühe komplekti vanutatud villaste riiete, mitte midagi omaks nimetada võinud ja minimaalpalgal olev inimene oleks palja tagumikuga käies ikka täitsa õnnetu olnud. Ok, see 25 kr toidukord laseb arvata, et vähemalt karask oleks söödud ja lumevett peale joodud aga ikkagi.
Mul ei ole hetkel allikat tuua aga mul on nagu meeles, et olen kohanud suurusjärgu võrra väiksemat võrdlust.

Kuigi muinasaja inimene ei omanud kindlasti nelja paari saapaid ja kapitäit T-särke, siis ometi oli talle eluks vajalik väga suur hulk asju, nimetagem siin näiteks seljariideid, mütsi, kasvõi kasetohustki saapaid, samblast läkiläkit, vibunööri, adratera, pisikest väitsa, kotti, millega söögikraami kaasas kanda, paari kolme nooleotsa, no tegelikult ikkagi musttuhat pisiasja. Kust ta need siis võttis? Päevatöö eest sai üks mees perele 25 söögikorda, seda jätkub viieliikmelises peres kaheks ja pooleks päevaks. Kui mees igal päeval tööl käib, saab ta aastas kokku hoida 547 päeva söögi (arvestasin, et iga päev jääb tal 1,5 päeva toit üle). Et siis see mees saab aastaga osta ühe villase särgi oma perele ja no ütleme, et püksid ka.
Siit tuleb aga see asi, et ega ta siis iga päev saa tööl käia - haigused, sitt ilm jne.

Muidugi võib naine sama hoolsalt tööl käia aga see ei aita.
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

EelmineJärgmine

Mine Taaskehastamine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6