Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Ülikute kehastamine ja asjade hind

Ajaloo taaselustamine tema kõigis vormides

Moderaatorid: surra, Ghil, lemmu tabelin

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Ocazy 16:41 26. Jaan 2010

See linane särk ei kõla lihtsalt loogiliselt. 600 toidukorda on ju terve aasta söök, kui arvestada ühe talumehe kohta 2 söögikorda. Või käis talupoeg siis ikkagi takuses?
Sellisel juhul on linast üritustel ikkagi liiga palju näha.
Paraleele tõmmates - viieteisttonnise t-särgiga ikka igaüks ei käi.
Ma ei vaidle sugugi vastu, pigem palun endale selgitada.
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas turmakoll 17:31 26. Jaan 2010

Alari kirjutas:noa tegemiseks pidi minema ligi 3 päeva. See ei ole loogiline, sest noa tegemine võtab ikka kõvasti vähema aega.

Oled ikka nuga teinud või? :o
Arvestades ajastukohaseid võimalusi ja töövõtteid - söe põletamine puidust, terakihtide kokkukeevitamine ja laiaks löömine käsiääsil ilma suruõhuvasarata, karastamine tõenäoliselt mitte väga täpse materjali- ja temperatuuriinfo põhjal, faasimine, lihvimine ja teritamine ilma elektrilise käiata, käepideme nikerdamine ja lihvimine ilma mehhaaniliste vahenditeta, teralukule vahast positiivi ja savist negatiivi tegemine, luku valamine, monteerimine ...
Pakun, et kõvasti rohkem kui kolm päeva.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Alari 21:38 26. Jaan 2010

turmakoll kirjutas:Oled ikka nuga teinud või? :o
Arvestades ajastukohaseid võimalusi ja töövõtteid - söe põletamine puidust, terakihtide kokkukeevitamine ja laiaks löömine käsiääsil ilma suruõhuvasarata, karastamine tõenäoliselt mitte väga täpse materjali- ja temperatuuriinfo põhjal, faasimine, lihvimine ja teritamine ilma elektrilise käiata, käepideme nikerdamine ja lihvimine ilma mehhaaniliste vahenditeta, teralukule vahast positiivi ja savist negatiivi tegemine, luku valamine, monteerimine ...
Pakun, et kõvasti rohkem kui kolm päeva.

Ei ole teinud, aga lihtsa noatera lööb kiiresti välja. Noaterad oli üldiselt tehtud kahest tükist - suurema ja väikema süsinukusisaldusega terasest. Ma ei usu, et nende kahe tüki kokkukeevitamine tohutult aega võtaks. Faasi saab ka haamriga lüüa ning karastamine ei võta väga palju aega. Selles, kas igapäevaseks kasutamiseks minevat nuga väga oli vaja lihvida, ma kahtlen. Suvalist nuga tehes sepp tõenäoliselt ei viitsinud seda lihvima hakata. Teritamine võtab küll oma aja, aga mitte ka väga palju aega. Ma ei usu, et igale noale hakati lukku valama, pigem tehti lukke ilusamatele ning selle võrra ka kallimatele nugadele, igapäevaseks kasutamiseks tehtud noale ei anna lukk midagi. Käepideme nikerdamine oli ka tõenäoliselt kallimate nugade teema, tavalise noa jaoks ei viitsiks keegi seda teha. Noa käepide oli üldiselt lihtsalt üks sobiva kujuga puutükk, mille otsa oli löödud tera, et see puutükk nii kergesti katki ei läheks pandi selle puutüki otsa ümber rõngas.

Ma usun, et see hind on antud üsna keskmise noa kohta ja see nuga vaevalt oli kaunistatud. Mõelge, et kas tänapäeval on töötegemiseks või köögis kasutamiseks tehtud noad kaunistatud. Ma ei usu, et sepp viitsis nuga lihvida ja noalukku valada, kui selle eest talle juurde ei makstud. Kui vaadata noaleidude pilte, siis ei ole hästi kaunistatud nuge just palju, need on selgelt vähemuses.
Alari
Haldjate sõber
 
Postitusi: 337
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Irve 22:16 26. Jaan 2010

Kahtlustan, et see dekoreerimise küsimus oli lihtsalt ise nokitsemise teema. Praegu te mõtlete nagu inimesed kes asju ostavad, aga usun, et paljud asjad tehti ise oma jõududega ja uhkuse asi oli nad hästi ja ilusasti teha.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Kristjan Oad 0:27 27. Jaan 2010

Ocazy kirjutas:See linane särk ei kõla lihtsalt loogiliselt. 600 toidukorda on ju terve aasta söök, kui arvestada ühe talumehe kohta 2 söögikorda. Või käis talupoeg siis ikkagi takuses?
Sellisel juhul on linast üritustel ikkagi liiga palju näha.
Paraleele tõmmates - viieteisttonnise t-särgiga ikka igaüks ei käi.
Ma ei vaidle sugugi vastu, pigem palun endale selgitada.


Korraga üksainuke eksemplar iga rõivaeset keskmisel mehel, kannab kulumiseni, paikab ja lapib nii palju kui aga saab. Kui ei ole vaja, ei kanna, et ei kuluks (nt püksid heinateol, etnograafilised andmed). Mina mõistan suhtumist ja olusid nõnda.

Tekstiil ja seeläbi rõivad olidki meie mõistes jube kallid. Ristisõjagi ajal maksti lunaraha "waypa"-des (usutavasti ohtralt dekoreeritud sõbad).
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Dan 0:54 27. Jaan 2010

Kristjan Oad kirjutas:Korraga üksainuke eksemplar iga rõivaeset keskmisel mehel, kannab kulumiseni, paikab ja lapib nii palju kui aga saab. Kui ei ole vaja, ei kanna, et ei kuluks (nt püksid heinateol, etnograafilised andmed). Mina mõistan suhtumist ja olusid nõnda.


Sa pole vist kunagi linakasvatusega kokku puutunud (ei ütle nii paha pärast). Ühest hektarist (100x100 meetrit) linast saab nii nõmedalt palju linast niiti, et särke jätkub tervele külale. Ja ega siis üks mees külas lina kasvatanud. Töömahukas on kahtlemata see kuidas linakiust niit saab, aga mitte midagi üle mõistuse. Ja kangakudumisega on ka nõnna et kui telgedele lõimed peale veeti tuli sealt õhtu jooksul tavalist linariiet mürinaga mitu meetrit.

Mis ma tahan öelda on see, et tihti kipume pidama enda jaoks tundmatut tööd jube raskeks, kuigi samas on see suhteliselt lihtne tegijate jaoks. Päris palju esineb suhtumist "hei, see käib nii lihtsalt et muiste ei saanud seda kindlasti teha nii kiiresti" ja hakatakse leiutama igasugu võtteid kuidas see oleks võinud tegelikult olla. Aga seda te ju ikka teadsite, et osad viikingid olid maetud koos rauasaagidega... ?
Dan
Tuleloitsija
 
Postitusi: 800

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas turmakoll 10:13 27. Jaan 2010

Alari kirjutas:Ei ole teinud

Sellele, kes ise pole teinud, tundub iga töö käkitegu, aga sepikojas lendavad tunnid linnutiivul ja õhtul avastad üllatusega, et oled kaheksa tundi jutti ennastunustavalt mingit junni nühkinud.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Ocazy 11:00 27. Jaan 2010

Korraga üksainuke eksemplar iga rõivaeset keskmisel mehel, kannab kulumiseni, paikab ja lapib nii palju kui aga saab. Kui ei ole vaja, ei kanna, et ei kuluks (nt püksid heinateol, etnograafilised andmed). Mina mõistan suhtumist ja olusid nõnda.

Tekstiil ja seeläbi rõivad olidki meie mõistes jube kallid. Ristisõjagi ajal maksti lunaraha "waypa"-des (usutavasti ohtralt dekoreeritud sõbad).[/quote]

Kallil ja kallil on ikka vaks vahet. 15 tonni on praeguse vääringu järgi mistahes riietuse eest ikkagi väga kallis. Kui võrdsustame tollase linase särgi tänapäevase päevasärgiga, siis 15 000 maksev päevasärk on ikkagi väga suur haruldus. Ma ei tea küll, kas Toomas Tool võib näiteks 1000-eurost särki kanda?
Aga palju maksis siis orjatürduku linane särk, mis poolde säärde ulatus? Ebareaalne.
Kas ma närin tähti?

Ja siis me räägime, et algaja taaskehastaja tehku endale linane särk ja püks ja käigu paljajalu platsil ringi - 30 tonni eest rõivaid üll?
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Alari 11:15 27. Jaan 2010

turmakoll kirjutas:Sellele, kes ise pole teinud, tundub iga töö käkitegu, aga sepikojas lendavad tunnid linnutiivul ja õhtul avastad üllatusega, et oled kaheksa tundi jutti ennastunustavalt mingit junni nühkinud.

Ma olen siiski kindel, et nuga annab kiiremini teha kui kolme päevaga, eriti kui sa ei tee seda endale ning sulle ei maksta lisaks selle eest, et see eriti ilus välja näeks.
Alari
Haldjate sõber
 
Postitusi: 337
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Ocazy 11:23 27. Jaan 2010

Mina jällegi vaatasin selle pilguga asja üle, et kas tänapäeva vääringus muinasajal midagi odav ka oli. Ja tundub, et ei olnud mitte ühtegi odavat asja. Kas tõesti maksis ka väljasülitatud tatt 100 krooni või on uurimustöö arvutustes 1 null üleliia?
Tundub tõesti ebareaalne. Äkki on ikkagi kurss vale. Ma olen välismaistes kirjatükkides ka mingeid arvutusi kohanud aga nii suurte numbriteni pole asjad läinud.
Kas keegi oskab veel kommenteerida?
Bernard?
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas vanakaru 11:27 27. Jaan 2010

orjatüdrukul oli suure tõenäosusega villane särk sest see lihtsam teha ja odavam
mina -- mõtlen et minu orjatüdrukutel võiks ülepia olla vähem riideid seljas tingimusel et nad on piisvalt kaunikujulikud
kui kiiresti saab mingi riide/kanga valmis seda on ju päris palju proovitud ja tehtud
üldiselt teeb tubli naine päevas püsttelgedel labast kangast umb meeter
kui on mingi toimega siis kauem
Ave Matrsin tegi oma siksali sõba koopiat so kangaosa paar nädalat
so ei läinud need asjad kiiresti riietega
lihtrne nuga - kui on vaja teras vahele keevitada siis teeb umbes kiirusega tera -tund
aga sageli on tera väljatagumine kõige kiirem töö -- lihvimine -käepideme tegemine ja tupp on juba pikem töö -- kui muid tegemisi pole siis ehk 3 päeva ja nuga valmis -ainuüksi käsitsi lihvimine ilma eklektriväeta on tummine päev
kui nüüd arvestada et praegu annab valgust eklektrivägi ja tollel ajal ajasid nad kõiki asju peeruvalgel -milleks tuli enne palju hernest ja kapsast süüa -- nuu palju seda valget aega just pole ju
ekslik on inimene -kes arvab end elavat igavesti kui väldib võitlust
ei raugaeast leia ta eal seda rahu mis odade antud
vanakaru
muinasklubi Tarbatu päälik
 
Postitusi: 782

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Kristjan Oad 12:11 27. Jaan 2010

Dan: lina pole tõesti kasvatanud, aga püsttelgedel kangateo osas on Sul jälle veidike liiga optimistlik arusaam. Sellega on kokku puututud (tõsi küll, lähedase vaatleja, mitte kanguri rollis).

Üks mõte, mis kommentaari kommentaarina tekib, et hind pärineb mõnest linavaenulikuma ala allikast, üks allikas käsitles vist ka Islandit. Meie oludes võisid asjalood teisiti olla.

Villa on meie muinatarid hallanud lambast kangani, aga pole kuulnud, et keegi linaga sama oleks teinud. Mulle on räägitud küll õuduslugusid töömahukusest, ent see on ju individuaalne ja subjektiivne. Tundub, et katsetused on tarvilikud.

Ocazy: iseenesest (pehmeks vanutatud) vill olekski autentsem põhirõivamaterjal - ka ihuriietele. Ent taaskehastaja saab linast (kui teab kust osta) poolesaja krooni eest poolteist ruutmeetrit ning suvel vastu ihu mugavam ka. Inimene aga on nagu ta on.
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Trexxx 12:18 27. Jaan 2010

Jah sa ära unusta seda ka, et valget aega kasutati maksimaalselt ära... samuti polnud keegi kuulnud kella keeramise kontseptsioonist kui sellisest.

Kristjan Kristjan. Sa paned puusse. Ühe rõivakomplektiga ei ole tõenäoline läbi saada. Sest talvisel ajal kui su pükse parajasti lapitakse pead sa palja mu**i väel metsas puid langetama muidu. Või noh ühe korra langetad ära siis hakkad mõtlema, et võiks ikka teine paar pükse ka olla isegi kui sa oled kehvik.
Ega talutööd või sõjakäik selle pärast tegemata ei tohtinud jääda, et mees palja persega kambris istub valgel tööajal seni kui tema tööpükse lapitakse.
Ja kesse siis oma piduriided töö ajaks selga paneb? Sõjakäigule veel kuidagi paned piduriided selga - aga ega neid sõjakäike nüüd nii sageli ka ei olnud.

mina saan kokku neli paari riideid.
3 paari miinimum igapäevaseid. 1 paar pidulikke.
tõõriietest üks paar on seljas, teine pesus ja kolmas tagavaraks.

edit.
Suure tõenäosusega kanti ühte paari nädal aega - saunast saunani. Ehk siis pesupäevast pesupäevani - iseasi kas neil just tingimata iga seitsme päeva takka saun oli. Võis olla ka pikema või lühema aja peale.

Saun oli tõenäoliselt esimene asi mis ehitati - kui talu rajama hakati.
"Meest eristab hobusest mõistus - mõnikord ka sadul."
- Hagar hirmus

" On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall. "
- Vinnie PUHH -
Trexxx
Võlur
 
Postitusi: 1030
Asukoht: rehabiliteeritud

Kasutaja avatar

Re: Ülikute kehastamine ja asjade hind

PostitusPostitas Ocazy 12:36 27. Jaan 2010

Ma vaatasin Kristjani hinnad selle pilguga üle ka, et hinnad nagu klapivad ses mõttes, et poole kilo hõbeda eest sai meie mail 25 siga, Londoni linnas aga 15.
Kursiga tundub aga midagi ikkagi valesti olevat. Kui eesmärgiks pole näitadata, et tänapäeva kapitalistliku maailma tööinimene oleks oma palga eest palja m...iga ringi käinud.
See vääringute asi peaks ikkagi kuidagi teistmoodi paigas olema, arvestades näiteks meie miinimumpalka, millega minu mõistuse järgi ükski inimene toime ei tohiks tulla.
Olgu see vill siis vanutatud või vanutamata aga Götamaal pandi orjatürukutele pidulikul puhul ikka puhas linane särk selga, nii et kaugelt tulnuil oli seda isegi natukene erutav vaadata. Ja kui arvestada, et iga tüdruk tõi ühe toidu lauda, siis ole sa kui rikas tahad, aga 300 000 ettekandjate riiete peale laksata on ikka liig mis liig :)
Mina seda ei usu!
Ocazy
Ruunitundja
 
Postitusi: 424

Kasutaja avatar

Re: Larp ja taaskehastamine

PostitusPostitas Kristjan Oad 12:41 27. Jaan 2010

Trexxx, jään esialgse arvamuse juurde, pean Su arusaama kandmisest, vahetamisest ja pesemissagedusest liigselt mõjutatuks tänapäeva võimalustest ja harjumustest. Võimaluse korral võis lisakomplekte olla, ent lihtsal maad mitteomaval tööjõul, nö. keskmisel inimesel pigem mitte.

Rõivahooldustööde aega annab ühitada rõivaomaniku tubaste tegevustega. Pealegi, tubane talv oli aeg, millal kõik töövahendid (ja ka riideid võime antud kontekstis siia lugeda) suviseks põhitööhooajaks ette valmistati. Elementaarne.

Eraldi piduriiete olemasolu iseenesest oli juba jõukuse tunnus. Peremehel, -naisel juba kindlasti olid.

Kaks allikat, Vabaõhumuuseumis töötanud etnograafi (aga nimi ei meenu) kommentaar ning ka siinarutatava uurimuse allikates viidatud raamat "Vat kostade det?" kinnitavad, et töölise hooajapalgast üks osa maksti rõivastes - Rootsi allika puhul oligi vist paar pükse. Tegemist ei olnud garderoobitäienduse, vaid hädavajadusega kulunu asendamiseks.


Üks vähem tõestatav mõttelend kah: miks olid õmblused sellised, et rõivast võis kanda mõlemat pidi? Hüpotees: võimaldamaks kanda mõlemad poole talumise piirini määrdunuks (mitte väliskeskkonnast, vaid just ihust). Pesemine on tülikas ettevõtmine - ja kulutab kallist kangast. Kaks korda harvemini pesemine pikendab eseme eluiga.


Aga ülirikkuri atribuutikat kandes on see kõik muidugi madal, rõve ja mõttetu. :)


Ocazy: täna on kõik materiaalne võrreldes agraarühiskonnaga imeliselt odav. Küsimus ei ole selles, et täna ju lihttööline ei käi kümnetuhandese särgiga ringi - kui odavamalt polekski võimalik, siis käiks, ent särk oleks (vana)isa vana, seitsme lapiga ja kulunud.

Odavaima valiku hind oli oluliselt kõrgem. Tegemist ei ole lihtsa väärtuste suhteskeemi ümbertõstmisega, tegemist on hoopis teise paradigmaga, kui me räägime inimese loodud toodetest.

Kõhutäis ja mingigi särk seljas oli eesmärk omaette. Inimesed omasid märksa vähem asju. Tarbimisühiskond on väga uus nähtus.


Väga tore, et on tekkinud säherdune diskussioon. :)
Kristjan Oad
Tuleloitsija
 
Postitusi: 819

EelmineJärgmine

Mine Taaskehastamine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6