4e ametlikult välja kuulutatud

[Ashlar]

4e raamatud on ka juba Eestis müügil, Ludo lauamängupoes Tallinnas.

[Erick]

Olen nüüd 4E-d mänginud mõned kuud kahes erinevas kampaanias. Pean nentima, et mulle valmistas uus süsteem pisukese pettumuse.

Põhjus - koos keerukusega lasid Wizardid süsteemist välja ka coolness'i. Seletan lähemalt.

Mis ajast on lahe lüüa 50%+ ajast oma vastastest mööda? Ilma, et sul oleks võimalustki oma olukorda taktikalise mõtlemisega oluliselt parandada, sest kuramuse boonused (flank, higher ground, pikaliolemine, staatused) ei stack'u. Su vastane võib olla flangitud, pikali tõmmatud, maa külge kleebitud, uimane ja ometi saad sa oma hit rollile lisada vaid +2?!

Teiseks, minionid. Enamusel neist on sama hea to hit boonus kui PC'del, sama hea või paremgi AC ja *ometi* kukuvad nad ükskõik kui hädise dämmiga löögi peale? Wizardid tahtsid tekitada eepilist mõõdet, et lahinguväli kihaks vastastest. Kihabki, aga sellest jääb mõru maik suhu, nagu lööks dekoratsioone mättasse. Näevad uhked välja, aga kui mõõgaga torkad, tuleb peale sentimeetrit pappi tühjus vastu. Miks ei võiks minionite rollis kasutada madala leveli monstrumeid, kes kunagi alguses tõsist peavalu pakkusid ja kelle löömine, nii et su ühe täringuviske peale kondid ragisevad ja soolikaid lendab, on seega just eriti rahuldustpakkuv?

Lootimise mõte on kadunud. Kui iga leitud itemi pealt saab tagasi vaid fraktsiooni (maagilise eseme puhul nt 1/5) selle tegelikust hinnast, tekitab see ikka tuska küll. Rõõm asjade leidmisest on kadunud, need on mõttetu flavor kuldmüntide läheduses. 3.5Es oli kõigel väärtus, isegi kullatud aknaraamidel, lahinguvarustusest rääkimata. Kui näpud olid põhjas ja turi tugev, võis peale edukat lahingut terve salga jagu aturviseid ja relvi seljas minema tassida ja tillukese varanduse teenida. 4Es jalutad sa mööda tapetud vaenlase seljas olevast korralikust turvisest ja lahinguvarustusest nagu see oleks tükk hobusesõnnikut. Lootimine pole enam sellele kulutatavat aega ja vaeva väärt.

Ka maagilised itemid ei paku leevendust. Suurem osa neist töötab üks kord päevas ühe roundi vältel või mingis väga spetsiifilises olukorras. Möödas on need ajad, kus leegitseva mõõga omanikuna võisid uhkelt igale löögile fire damaget lisada. Nüüd võid üks kord päevas 1d6 jagu lisada ja loota, et vastane läheb põlema ega suuda 10+ viskega esimesel võimalusel save'ida.

4E surub mängijaid raamidesse. Ilma toetava (kusjuures, ideaalis 5-liikmelise!) party'ta on iga 4E tegelane mõttetu mees, kes ei suuda üksi midagi ära teha. Ma olen mänginud 3.5 kampaaniat, kus party's oli lihtsalt 2 (hästioptimeeritud) fighterit. Toona ma arvasin, et see seab teatud limitatsioonid (healeri puudumine oli alatine komistuskivi), aga 4E kõrval oli see puhas awesomeness. Tõsi, encounterid olid vastavateks skaleeritud, aga üldise maailma elu-olu taustal olid need tüübid tegijad, kes suutsid üksipäinigi mõne roundiga kümneid vastalisi surmata.

Ma mõistan, et DM'idele võib 4E olla oluliselt kergem jooksutada. Kadunud on keerukused ja ebakõlad. Kuid just need komplekssused muutsidki 3.5E nauditavaks. Öeldakse, et 3.5E oli katki, halvasti balansseeritud, võimaldas nutikatele liiga palju. Tagantjärele vaadates ütleks, et kõik, mis võimaldab mängijatel end eriliselt vingetena tunda, on samm õiges suunas. 3.5E võis teatud pingutuste tulemusel PC'd ennast ikka väga erilisena tajuda lasta, kõrgematel levelitel lausa jumalamõõtu tegelasena. 4E paneb sind ennast lihtsalt eriliselt keskpärasena tundma.

[Orz]

[Kriza]

Korra proovisime 4ED mängida kogenud 2-3,5 mängijatega ning kokkuvõttes loobusime. Minu iginad uue süsteemi kohta järgmised:

1. Ära on kadunud paljud võimalused karakterit eriskummalistes suundades arnedada. Näiteks spellcasteri puhul on spellide valik kõvasti kokku surutud ning enam ei saa teha "Mindbender" tüüpi sortsu või võlurit. Minu jaoks oli (ja on ka praegu) karakteri juures "kiiksude" juurdemõtlemine pool mängurõõmu.

2. Süsteem eeldab, et punt on kindlalt ühe asja eest väljas ning tegutseb täpselt kooskõlas oma rolliga. Leian isiklikult, et see tavamaailmas nii päris ei käi - ikka on igas inimkoosluses omavahelised sisepinged või eriarvamused. 4ED karistab sellised pundid kiirelt surmaga.

3. Nagu ka eelmistes kirjatükkides on mainitud, sobib 4ED minu meelest väga hästi algajatele ning strateegilist hack'N'slash stiilis mängijatele. Mängijatele, kes leiavad võluva olevat sellise mängu, kus tegelase karakter ning muud omadused kui löögijõud olulisemad on, kipub süsteem nõrgaks jääma. Seda siis vähemalt standatrsete (loe: ametlike) kampaaniate puhul.

Tervis,

Kriza

[Jux]

Üks küllaltki põhjalik arvustus 4e kohta:

[Light]

See on hea arvustus, ning mulle endale meeldib väga 4e.
Muudab DM'i töö mitu korda kergemaks ja minu arust ei piira üldse mängijate tegevust nagu mõned arvavad. Peale selle on tõesti koletised ehitatud mängijatest eraldi, nad on ehitatud nii, et neid oleks huvitav maha tappa.
Ja pealegi, mäng peab muutuma. Ja kui ei taha 4e'd siis on ju Pathfinder sõbraks.

[Jux]

Oleme nüüdseks nii kaugel, et wizardid tunnistavad isegi, et kõik ei läinud ikka nii hästi kui algul tundus, ehk .

Mulle tundub, et dnd, nii 4 kui 3 ja ilmselt ka 5, pakub mulle huvi ühe vähem ja vähem. Oma fantasy RP elamuse saan ma edaspiid kätte Dragon Warriors-i nimelisest mängust. Seda hetkel küll vaid reeglite lugemise põhjal otsustades.

[Udutont]